Obsah (4)

§ 22§ 31§ 20§ 222

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1983 Otsuse kuupäev 19.12.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Esimene Mai kaebus Tartu Linnavalitsuse korraldu

§ 22lg 12 alusel erastamaks krunte Raatuse 68 ja 76 Tartu linnas.

Avalduse esitamise ajal puudus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord, mis oleks täpselt reguleerinud

§ 22lg 12 alusel maa erastamist.

Hilisemalt, pärast vastava määruse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt, on kaebaja esitanud uue erastamise sooviga avalduse 04.04.2007, et erastamistoiminguid saaks jätkata. Kaebaja on viidanud Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 50 /22.02.2007 § 1 lg 2 p. 4 ning leiab, et nimetatud sätte kohaselt kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana käsitatakse maatükki, millel enne

muutmise seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui sellega piirneval

§ 31lg 2 nimetatud maal.

Kaebuses leitakse, et Tartu Linnavalitsuse korraldus nr. 939 24.07.2007 on vastuolus

§ 22lg 12 ja Vabariigi Valitsuse määrusega nr.

50 22.02.2007. Tartu Linnavalitsus väidab korralduses, et kaebaja poolt taotletav maa ei kuulu erastamisele

§ 22

lg 12 sätestatud korras , Raatuse 68 maaüksus on täiesti iseseisvalt kasutatav maa ning ei ole seega teise kinnisasjaga liidetav. Tartu Linnavalitsus on jätnud tähelepanuta erastamisavalduses viidatud aluse, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse määruse nr. 50 § 5 lg 1 ja sätestab, et riigi omandisse jätmise taotlus ei oma tähendust, kui taotletav maa on tekkinud sama määruse § 1 lg 2 p. 4 alusel. Tartu Linnavalitsus on jätnud erastamise eeltoimingud tegemata ning on jätnud need erastamise korraldajale esitamata, eirates sellega Vabariigi Valitsuse määruse nr. 50 § 3 ja § 4 tulenevaid kohustusi. Kaebaja väidete kohaselt ei ole käsitlenud linnavalitsus talle saabuvaid avaldusi ühetaoliselt, tuues võrdluseks Raatuse 78 , kus linnavalitsus nõustus maa ostueesõigusega erastamisega, kuigi oli esitatud avaldus maa riigi omandisse jätmise kohta. Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsuse korraldus nr. 939 rikub kaebaja õigusi kuna sellega on jäetud menetlemata OÜ Esimene Mai poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus. OÜ Esimene Mai taotleb Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 939 24.07.2007 tühistamist ning kohustada Tartu Linnavalitsust jätkama OÜ Esimene Mai poolt 28.11.2005 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemist ja ma erastamise toimingute teostamist. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja menetluskulude dokumendid ning taotleb menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Linnavalitsus on seisukohal, et Raatuse 68 maaüksus vastab maakorraldusnõuetele ning seda on võimalik iseseisvalt hoonestada. Tartu Linnavalitsus viitab MRS § 22 lg 12 , mille kohaselt võib kinnisasja omanik taotleda oma kinnisasjaga liitmiseks erastamiseks maad, mis piirneb tema kinnisasjaga ning millel ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. Linnavalitsus on viidanud Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 50, millega on reguleeritud

§ 22

lg 12 sätestatud erastamise kord, et nimetatud korra kehtestamise eesmärk on võimaldada olemasolevate kinnistute juurde erastada iseseisva kasutusvõimaluseta maad, kuid mitte olemasolevate kinnistute juurde maa liitmist, mida saab omandada ostueesõigusega erastamise hinna, mitte turuhinna alusel. Tartu Linnavalitsus on tuvastanud, et Raatuse 68 maa-ala ei kuulu erastamisele MRS § 22 lg 12 alusel ega ka

§ 20lg 1 alusel.

Raatuse 68 maa kohta on Maa-amet esitanud 02.05.2005 maa riigi omandisse jätmise taotluse ning Raatuse 68 maatükk ei ole linnavalitsuse hinnangul kinnisasjaga liitmiseks sobilik maatükk, kuna nimetatud maatükk on täiesti otstarbeka kuju ning suurusega iseseisev maa, mida saab iseseisvalt kasutusele võtta. Mis puudutab Raatuse 78 erastamist, siis selle maatüki osas on Maa-amet taotluse maa riigi omandisse jätmise kohta tagasi võtnud. Kohtuistungil lisab vaastustaja esindaja, et käesolevaks ajaks on Raatuse 68 ja Raatuse 76 maatükkide osas olemas keskkonnaministri käskkiri nimetatud maade jätmise kohta riigi omandisse ning erastamisavalduste lahendamiseks annab linnavalitsus välja vastava haldusakti, mille väljaandmine on viivitunud seoses nimetatud maatükkide osas kestva vaidlusega. Kohtu seisukohad: Antud asjas on OÜ Esimene Mai esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Linnavalitsuse 24.07.2007 korralduse nr. 939 tühistamist ning on esitanud nõude kohustada Tartu Linnavalitsust jätkama maa erastamise toiminguid. Kaevatava korraldusega on nõustutud linnavalitsus jätma maa-ala, aadressiga Raatuse 68 pindalaga 1114 m2, riigi omandisse riigi maareservina. Tartu Linnavalitsuse korraldusega 10.03.2005 nr. 359 on kehtestatud Raatuse tänavate kruntide 58, 60, 62,64, 68, 72, 74 ja 82 detailplaneering. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 851 31.05.2005 on määratud Raatuse 74 kinnistu ja detailplaneeringus planeeritud kõnnitee vahelisel alal moodustatavate hoonestamata maaüksusele ligikaudne pindala 330 m2 aadressiks Raatuse 76 ning nõustutud maa riigi omandisse jätmisega. Raatuse 74 ja 72 kuuluvad OÜ Esimene Mai omandisse ning OÜ Esimene Mai on esitanud ka erastamisavalduse kruntide Raatuse 68 ja Raatuse 76 erastamiseks. Kaebuse esitaja on esitanud ka vaide Tartu Linnavalitsusele vaidlustamaks Tartu Linnavalitsuse korraldust 939 ning korraldusega 1180 02.10.2007 on Tartu Linnavalitsus jätnud vaide rahuldamata. Vaidluse all oleva maa kohta on OÜ Esimene Mai 28.11.2005 esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse

§ 22lg 12 alusel.

Taotletaval maal oli selleks hetkeks algatatud maa riigi omandisse jätmise menetlus Maa-ameti poolt 02.05.2005 esitatud taotluse alusel, mis oli takistuseks erastamisavalduse menetlemisel. Nimetatud ajal puudus ka

§ 22

lg 12 sätestatud maa erastamise kord.

§ 22

lg 12 sätestatud maa erastamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 50 22.02.2007.(edaspidi „kord“). Kaebaja on seisukohal, et Raatuse 68 maa puhul on tegemist maaga, mis on vaadeldav Korra § 1 lg 2 p. 4 nimetatud maaga. Tulenevalt nimetatud sättest käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana riba-, siilu- või kiilukujulist või muu kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, mis on looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järgselt enne „

muutmise seaduse“(27.11.2005) jõustumist kehtestatud detailplaneeringu alusel rajatav või olemasolev ehitis või kui selle osa paikneb nii eraomandis oleval kinnisasjal kui ka sellega piirneval „

“ § 31 lg 2 nimetatud maal. Tartu Linnavalitsuse seisukohalt on Raatuse tänava kruntide 58, 60, 62, 64, 68 , 72, 74 ja 82 detailplaneeringu eesmärk ruumilise arengu kontseptsiooni väljatöötamine, kruntide hoonestamistingimuste ja maakasutuse sihtotstarvete määramine ning krundipiiride täpsustamine. Detailplaneeringust on välja jäetud Raatuse 60, 62 ja 64 maaüksused, kuna nende kinnistute omanike soovid ja planeeringu eesmärgid ning kontseptsioon ei ühtinud. Planeeringu positsioon 3 koosneb neljast erinevast maatükist Raatuse 68 , 72, 74 ja 76, millede detailplaneeringu kohaselt on võimalik ehitada kolme- või viiekorruseline äri- ja korruselamu funktsioonis hoone. Raatuse 76 aadress on määratud Tartu Linnavalitsuse 31.05.2005 korraldusega nr. 851, milles linnavalitsus nõustus Raatuse 76 maa-ala riigi omandisse jätmisega. Vaidlusalune Raatuse 68 kuulub seega planeeringuga üheks liidetavate maade hulka ning uue liidetud krundi pindalaks on planeeritud 2219 m2 sihtotstarbega 25% ärimaa ja 75 % korruselamumaa. Raatuse 76 maa riigi omandisse jätmist ei ole kaebaja vaidlustanud. Tartu Linnavalitsus on asunud seisukohale, et detailplaneeringu realiseerimine on võimalik sõltumata maade riigi omandisse jätmisest. Eeltoodust tulenevalt on Tartu linn seisukohal, et Raatuse 68 on iseseisva kasutusvõimalusega maatükk, kuna piisavalt suur 1114 m2 maa ei ole tekkinud looduses maareformi käigus ega selle järgselt põhjusel, et maatükile on detailplaneeringuga planeeritud sellise ehitise rajamine, mis ulatuks korraga nii eraomandis olevale kui ka nn „reformimata riigimaale“.

§ 22

lg 12 sätestatud maa erastamise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr. 50, mille § 1 kohaselt reguleerib määrus „

“ § 22 lg 12 sätestatud eraomandis oleva kinnisasjaga piirneva maa, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja erastamist liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga , tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul viisil ning et maa ei kuulu riigiomandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele.

§ 20

lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida nimetatud seaduse alusel ei tagastada, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Korra § 1 järgi on maa erastamine MRS § 22 lg 12 alusel võimalik tingimusel, kui taotletav maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele ega maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Tulenevalt

§ 222

lg 1 korraldab maavanem maa erastamist ning maa erastamise eeltoimingud teeb kohalik omavalitsus. MRS § 31 lg 1 p. 8 alusel jäetakse riigi omandisse riigi maareserv ning maa riigi omandisse jätmise otsustajaks on keskkonnaminister. Antud juhul on keskkonnaministri käskkirjaga 13.11.2007 nr. 1259 „Maa riigi omandisse jätmine“ otsustatud jätta riigi omandisse riigi maareservina Tartu linnas asuvad Raatuse 68 maaüksus , pindalaga 1114 m2, sihtotstarbega

1. Korruselamumaa 75% ja
2. Ärimaa (Ä)25%; ning Raatuse 76 maaüksuse pindalaga 329 m2, sihtotstarbega
3. Korruselamumaa 75% ja
4. Ärimaa (Ä) 25% . Asja materjalide kohaselt on esitatud Maa-ameti poolt taotlus Raatuse 68 maaüksuse riigi omandisse jätmiseks 02.05.2005 ning linnavalitsus on hakanud tegema nimetatud maaüksuse riigi omandisse jätmise taotluse osas vastavaid eeltoiminguid ning võtnud menetlusse ka OÜ Esimene Mai poolt esitatud 28.11.2005 maa erastamise taotluse vaidlusaluse maa suhtes. Kohus asub seisukohale, et kuna linnavalitsus ei ole teinud maa riigi omandisse jätmise otsustust, vaid on andnud omapoolse arvamuse taotlejale , so. nõustumise maa riigi omandisse jätmisega, siis ei ole vaidlustatud korraldusega antud ühelegi isikule mingeid õigusi ega ka kedagi millekski kohustatud ning selline haldusakt ei saa rikkuda kellegi õigusi. Linnavalitsus on kaevatava korraldusega andnud üksnes arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta, mis on soovitusliku iseloomuga. Antud juhul on tegemist HMS § 52 lg 1 p. 2 järgi eelhaldusaktiga, millega tehakse õiguslikult siduvaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Eelhaldusakt saab olla selline akt, mille andmine on kohustuslik ja ilma milleta ei ole seadusest tulenevalt võimalik teha sellele järgnevat otsustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Linnavalitsuse poolt kaevatava korraldusega OÜ Esimene Mai subjektiivseid õigusi rikutud ning kaebus Tartu Linnavalitsuse korralduse 24.07.2007 nr. 939 peale haldusakti tühistamise nõudes jääb rahuldamata. Samas ei saa kohus rahuldada kaebaja taotlust jätkata erastamistoimingute läbiviimist maaüksuste Raatuse 68 ja Raatuse 76 suhtes, kuna mõlemate maaüksuste osas on antud keskkonnaministri käskkiri maa riigi omandisse jätmise kohta. Küll aga on linnavalitsusel kohustus välja anda haldusakt kaebaja poolt esitatud erastamisavalduste läbivaatamise kohta, mida linnavalitsuse esindaja sõnutsi kohtuistungil ei ole saanud varasemalt teha, kuna nimetatud maaüksuste osas oli käimas riigi omandisse jätmise menetlus. Mis puudutab Raatuse 78 erastamist, siis selle maatüki osas on Maa-amet taotluse maa riigi omandisse jätmise kohta tagasi võtnud ning seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et linnavalitsus käsitleb esitatud erastamisavaldusi isikute vahel ebavõrdselt. Eeltoodu alusel jätab kohus lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
5. kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, mistõttu kaebaja poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik Mare Priks