3-07-2049/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2049 Otsuse kuupäev 27.detsember 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla vastu 400 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 6.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Andreas Kliimant Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 05.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1161 kohaldati alates 07.10.2007 kinnipeetava XXX suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist edaspidise Vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja rikkumise ja raske õiguserikkumise toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 4, vangistusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 4 ning justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p

1. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus 20.kuupäeval. XXX tutvus käskkirjaga 09.10.
2. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kinnipeetav XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglal hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju summas 400 krooni ebaseadusliku vabaduse võtmise eest. Kaebaja väidab, et ta paigutati 02.10.2007 karistuskambrisse 5 ööpäevaks. 07.10.2007 lõppes tal karistuskambri karistus, kuid ta ei pääsenud sealt välja, vaid paigutati lukustatud kambrisse. Kaks päeva oli ta teadmatuses, mis toimub, kuna alles teisipäeva lõuna ajal, s.t 09.10.2007 toodi talle direktori käskkiri nr 1-4/
3. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla võttis talt ebaseaduslikult vabaduse 2 päeva, mille eest ta soovib saada mittevaralist hüvitust iga päeva eest 200 krooni, seega kokku 400 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kuigi XXX tutvus Tartu Vangla direktori 05.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1161 alles 09.10.2007, ei tähenda see seda, et ta oleks viibinud õigusliku aluseta lukustatud kambris. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei saanud XXX ebaseaduslikult vabadust võtta, kuna vabadus võeti temalt seaduslikult juba 13.10.1999 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-151/99, millega mõisteti karistuseks 13 a ja 6 kuud vangistust. Vastustaja vabandab XXX ees käskkirja paaripäevase hilisema tutvustamise ja sellega kaasnenud väidetava teadmatuse tekitamise eest, kuid sellele vaatamata ei ole Tartu Vangla tegevuse läbi kaebajale mittevaralist kahju tekitatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla direktori 05.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1161 kohaldati alates 07.10.2007 kinnipeetav XXX suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist edaspidise vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja rikkumise ja raske õiguserikkumise toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX tutvustati eelnimetatud käskkirja 09.10.2007 (tl 17 pöördel). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on XXX puhul tegemist isikuga, kes viibib vangistuses juba pikemat aega ning kellele on selle aja jooksul mitmeid kordi kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna lukustatud kambrisse paigutamist. Antud juhul viibis XXX kartseris alates 02.10.2007 viis päeva ja pärast kartserist vabanemist paigutati ümber eelvangistushoone teise sektorisse lukustatud kambrisse. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja näol on tegemist kinni peetava suhtes negatiivse haldusaktiga, siis järgides hea halduse tava ning tagamaks isiku kaitseõiguse realiseerimist, tehakse käskkirjad kinnipeetavatele teatavaks, kuigi haldusmenetluse seadus ei kohusta julgeolekuabinõude kohaldamise kohta koostama käskkirja ning seda kinni peetavale isikule kätte toimetama. 2 Kohus märgib ära ka asjaolu, et Tartu Vangla vabandab XXX ees käskkirja paaripäevase hilisema tutvustamise ja sellega kaasnenud väidetava teadmatuse tekitamise eest. Väär on kaebaja väide, et talle on tekitatud Tartu Vangla poolt mittevaraline kahju summas 400 krooni. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise ja taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RvastS § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab RvastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegu süülise või õigusvastase tegevusega. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse läbi oleks kaebajale süüliselt kahju tekitatud, mis oleks käsitatav mittevaralise kahjuna RvastS § 9 mõttes ning mille hüvitamise kohustus tuleneks riigivastutuse seadusest. Arvestades eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3