KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-887 Haldusasi

§ 10lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Planeerimismenetluse algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest, millega ei 2 tekitata ega muudeta õigussuhteid. Planeerimistegevus on avalik ning selle käigus käsitletakse kogu planeerimisalast tegevust. Vastustaja on etteruttavalt asunud asja lahendama sisuliselt. Vastustaja poolt planeerimismenetluse väliselt läbi viidud piirkonna elanike arvamuse käsitlemine ja koosoleku läbiviimine ei ole kooskõlas planeerimisseadusega. Iseenesest võivad olla õiged vastustaja väited selle kohta, miks ei sobi korterelamud Uus-Ihaste piirkonda või, et ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga, kuid vastustaja on võtnud vaidlustatud otsusega ära võimaluse kaebaja avalduse menetlemiseks, millega on rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

§ 10

lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist kontrollib kohalik omavalitsus ning nimetatud seaduse ja paragrahvi lõike 7 tähenduses detailplaneeringu algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse otsust, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Antud juhul on kaebaja taotlenud planeeringu muutmist, mis põhimõtteliselt peab kaasa tooma uue planeeringu algatamise ja selle menetlemise. Linnavalitsuse on keeldunud detailplaneeringu algatamisest, mis ei ole kooskõlas planeerimismenetlusnormidega. Kaevatav otsus kuulub tühistamisele, kuna vastustaja on kaebaja suhtes rikkunud planeerimismenetlusnorme ning otsuse resolutiivosa ei ole kooskõlas planeerimisseadusega. Haldusakti motiveeritust ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida, kuna kohus tühistab haldusakti ning vastustajal tuleb asi uuesti läbi vaadata ja uued otsustused vastu võtta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Tartu Linnavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ X kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus tehtud materiaal- ja menetlusõiguse norme valesti kohaldades. Kohus on oma seisukohad jätnud täiel määral põhistamata ning piirdunud üldsõnaliste väidetega, et linnavalitsus on rikkunud planeerimismenetlusnorme, näitamata, milles menetlusnormide rikkumine seisnes või milliseid norme on rikutud. Linnavalitsus ei ole rikkunud ühtegi planeerimisseaduse ega ehitusmääruse sätet. Ebaõige oleks

§ 10

lg 5 sätet tõlgendada kui detailplaneeringu algatamise kohustust.

§ 10

lg 5 sätestatud pädevust reguleerivad täpsemalt vastava linna või valla ehitusmäärused, mis on antud planeerimisseaduse alusel ning mis täpsustavad planeerimisseaduses sätestatut kohaliku omavalitsuse tasandil, kuivõrd planeerimisseadus ise on liialt üldine ja abstraktne, et piisavalt reguleerida kogu planeerimismenetlust. Järelikult juhindumine ehitusmäärusest tähendab automaatselt juhindumist planeerimisseaduse põhimõtetest ja regulatsioonist. Linnavalitsus oli õigustatud lähtuma ehitusmäärusest ainuüksi seetõttu, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. Samuti ei ole ei kohus ega OÜ X asunud seisukohale, nagu oleks Tartu linna ehitusmäärus planeerimisseadusega vastuolus või oleks selle kohaldamine muul põhjusel õigusvastane. Detailplaneeringu algatamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus nii planeerimisseadusest kui ehitusmäärusest (§ 4; 5) tulenevalt. Ka Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-41-06 leidnud, et planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Linnavalitsus on oma diskretsiooni kohaselt teostanud, järgides kõiki planeerimismenetluse norme nii ehitusmääruse kui planeerimisseaduse mõttes. Otsus on küllaldaselt motiveeritud, linnavalitsus on igakülgselt ja ratsionaalselt kaalunud kõiki tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning puudutatud isikute õigusi ja huvisid. Ehitusmääruse § 5 lg 1 järgi võib planeeringu koostamise algatamisest põhjendatud juhtudel loobuda. Ehitusmääruse § 5 lg 1 p 1 järgi on selliseks aluseks kui algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga, § 5 lg 1 p 2 järgi kui maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering ning § 5 lg 1 p 5 järgi kui ettepanek ei arvesta ruumilise 3 arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Antud juhul esinevad kõik kolm välja toodud alust. Kohtu seisukoht, et kohalike elanike arvamuse ärakuulamine on planeerimisseaduse rikkumine, on arusaamatu, kuivõrd planeerimismenetluse avalikkuse ja hea halduse printsiibid, millest lähtuvalt ärakuulamine on toimunud, sisalduvad ka planeerimisseaduses endas. Lisaks on arusaamatu, kuidas oleks linnavalitsus saanud diskretsiooniotsuse tegemisel arvestada puudutatud isikute huvidega ilma neid ära kuulamata. Kohtu seisukoht, et tegemist on menetlusõiguse rikkumisega, tähendaks sisuliselt seda, et linnavalitsus ei tohigi huvitatud isikuid ära kuulata, vaid otsus tuleb teha ainult lähtuvalt planeeringu algatamisest huvitatud isiku tahtest. Selline lahendus oleks ebaloogiline ning vastuolus nii planeerimismenetluse avalikkuse kui hea halduse printsiibiga. Ka Riigikohtu halduskolleegium on eelpool viidatud otsuses leidnud, et detailplaneeringu koostamise algatamine, kui selle aluseks on isiku poolt esitatud vastav avaldus, on haldusmenetlus, mille tulemusena haldusorgan otsustab planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise. Ka sellele menetlusele laienevad hea halduse põhimõtted, sh haldusorgani kohustus tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse andmisel tuleb juhinduda muuhulgas HMS §-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest, st tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistatus. Vaidlusaluse piirkonna elanikud on detailplaneeringu koostamise algatamise haldusmenetluse menetlusosalisteks HMS § 11 lg 1 p 3 mõistes, mistõttu neile ärakuulamisõiguse võimaldamine on kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus. Kohtu väide, et kaebaja taotles detailplaneeringu muutmist ning et linnavalituse poolt detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemine oleks kuidagi vastuolus sellise muutmistaotlusega, on ebaõige, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja siiski taotlenud detailplaneeringu algatamist, mille kohta on linnavalitsus ka otsuse teinud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole korraldusega rikutud. Asjaolu, et linnavalitsus on otsustanud detailplaneeringu koostamise algatamata jätta, ei tähenda, et kaebajalt oleks ära võetud õigus menetlusele. Osad isikute menetlusõigused realiseeruvad alles menetluse hilisemas faasis, samas juhul, kui õiguspärase menetluse korral sellisesse hilisemasse faasi ei jõutagi, ei tähenda see menetlusõiguste rikkumist. Linnavalitsus on kaebajale andnud võimaluse seisukohtade esitamiseks ning menetlenud taotlust ehitusmääruse §-des 4 ja 5 sätestatud korras, milline on kooskõlas planeerimisseadusega ning ka asjakohaste haldusmenetluse põhimõtetega.

1. OÜ X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt vastab kohtuotsus seaduses sätestatud nõuetele. Otsuse põhjendustest nähtub, et linnavalitsus on detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel asunud lahendama detailplaneeringu menetluse sisulisi küsimusi ilma detailplaneeringu menetlust läbiviimata, mis on vastuolus planeerimisseadusest tulenevate planeerimispõhimõtetega. Detailplaneeringu menetlemisel kohaldatavad õigusnormid on sätestatud planeerimisseaduses ning puudub põhjendus vastavaid arvukaid õigusnorme otsusesse ümber kirjutada. Linnavalitsus loobus detailplaneeringu koostamisest alljärgnevatel motiividel: 1) kehtiv detailplaneering näeb ette üksik- ja kaksikelamute rajamise; 2) planeeringu rakendumise tulemusena on Ihaste kujunenud ühtseks üksik- ja ridaelamute piirkonnaks; 3) lähielanike vastuseis; 4) kavandatava planeeringu realiseerimise korral suureneks Pallase pst liikluskoormus ning inimasustuse tihedus, mis võib kaasa tuua sotsiaalseid pingeid ja väljakujunenud elukeskkonna tingimuste halvenemise. Vastavad põhjendused kinnitavad, et linnavalitsus on taotluse lahendamisel etteruttavalt otsustanud sisulised planeeringu menetlemisel lahendatavad küsimused ilma nõutavat 4 menetlust läbiviimata, mis on selges vastuolus planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega. Samas ei analüüsinud linnavalitsus sisuliselt korralduse motivatsioonis toodud asjaolusid. Linnavalitsus ei ole korralduse vastuvõtmisel nõuetekohaselt diskretsiooni teostanud. Piirkonna elanike võimalik vastuseis ei ole aluseks detailplaneeringu mittekehtestamisel. Iga vastuväide peab olema objektiivselt põhjendatud. Detailplaneeringu algatamise menetluses aga vastavaid asjaolusid ei hinnata. Seega elanike arvamuse väljaselgitamine ei kinnita diskretsiooni nõuetekohast teostamist. Esiteks, vastavat menetlust planeerimisseadus ette ei näe ning teiseks selgitatakse avalikkuse arvamus välja planeeringu menetlemisel ja püütakse leida kõigi omapoolte vahel sobiv lahendus. Praegusel juhul on üksnes tuginetud elanike esialgsele vastuseisule ning võetud kaebajalt üleüldse võimalus piirkonna elanikega diskussiooni laskuda ja kompromisslahendus leida, mis on selges vastuolus planeerimismenetluse üldpõhimõtetega. Kolmandaks on linnavalitsus vastuväited jätnud sisuliselt kontrollimata ning analüüsimata ja jätnud arvestamata, et vastavad väited ei oma objektiivset alust. Lähtudes eeltoodust ei seisne diskretsiooni mittenõuetekohane teostamine üksnes elanike arvamuse ärakuulamises, vaid vastavatele arvamustele ühepoolselt ja kontrollimatult tuginemises. Piirkonna elanike vastuseisu põhjustena on välja toodud miljöö mittejärgimist, müra, liikluskoormuse kasvu ja üldist elukeskkonna halvenemist. Korraldusest ei nähtu, milles väidetavad negatiivsed mõjud seisnevad. Nelja korteriga 2-korruseline hoone on välimuselt sarnane paarismajale ning sobib miljöösse. Samuti on võimalik teha hoone projektis muudatused eesmärgiga tagada maksimaalne miljöösse sobivus. Nelja väikese korteriga 2-korruseline korterelamu ning kahe suure korteriga paarismaja omavad liiklusele sarnast mõju. Paarismajades elavad üldjuhul jõukamad perekonnad, kus on tavaliselt kaks autot, 2-toalises korteris aga tihtipeale üksikud inimesed või lasteta pered, kellel ei pruugi üldse autot olla või on peres üks auto. Väide elukeskkonna halvenemisest on samuti põhjendamatu. Korralduses ei ole märgitud, milles väidetav halvenemine võiks seisneda. Korraldus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna korraldusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus detailplaneeringu algatamiseks ning samas võeti kaebajalt võimalus detailplaneeringu menetlemiseks, võimalike kompromisslahenduste ja tasakaalustava lahenduse leidmiseks. On ilmne, et korralduses toodud motiivid ei saa olla objektiivseteks alusteks detailplaneeringu menetluse mittealgatamiseks. Kaebaja on esitanud argumendid, mille kohaselt piirkonna miljöö ja elukeskkond nelja korteriga hoonete rajamisel võrreldes paariselamutega ei muutu. Linnavalitsus pidanuks kaaluma, kas üle 20 aasta tagasi kehtestatud detailplaneering vastab tänastele majanduslike, sotsiaalsete jt arengute suundumustele ja vajadustele ning samuti, kas OÜ X taotletu nendele vastab. Korraldusest ei nähtu ratsionaalseid põhjendusi, miks linnavalitsus keeldus üle 20 aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringu muutmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. juuni 2007 otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb haldusasja tagasi saatmata uue otsuse, millega jätab OÜ X kaebuses Tartu Linnavalitsuse
4. aprilli 2007 korralduse nr 425 tühistamiseks rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud planeerimismenetlusnorme ja ebaõigesti juhindunud Tartu linna ehitusmäärusest.

§ 5

lg 1 alusel kehtestab kohalik omavalitus valla või linna ehitusmääruse valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks. Tartu linna ehitusmäärus on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 26. septembri 2006 määrusega nr 40. Seega oli linnavalitsusel õigus juhinduda asja lahendamisel ka kehtivast ehitusmäärusest. 5

§ 10lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Antud juhul on seda õigust kasutanud OÜ X .

§ 10

lg 5 sätestab, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et antud sättest ei saa teha järeldust nagu tuleneks sellest kohaliku omavalitsuse kohustus igal juhul detailplaneering algatada. Kuna ehitusmäärus on vastu võetud

alusel, siis on selles võimalik täpsemalt määratleda küsimused, mis seaduses on käsitletud abstraktsemalt. Keegi ei ole vaidlustanud ehitusmääruse vastavust planeerimisseadusele. Tartu linna ehitusmääruse § 5 lg 1 alusel võib planeeringu koostamise algatamisest põhjendatud juhtudel loobuda. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on kaebajat teavitanud sellest, et detailplaneeringu algatamisest loobumise võivad kaasa tuua asjaolud, et algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga ja maa-ala kohta on olemas kehtiv detailplaneering. OÜ X esitas Tartu Linnavalitsusele detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku Tartus Pallse pst 3, 5, 7, 9, ja 11 kruntide ehitusõiguse määramiseks, taotledes igale krundile 2-korruselise nelja korteriga elamu püstitamist. Nende kruntide kohta on olemas „Tartu linna Ihaste individuaalelamurajooni

1. ehitusjärjekorra
2. etapi hoonestuse eskiis“ (1989 a) ja krundi Pallase pst 3 osas „A. Johani tänavaga piirnevate kruntide detailplaneering“ (2000 a). Need detailplaneeringud näevad ette kruntidele Pallase pst 3, 5, 9 kaksikelamute, krundile Pallase pst 7 üksikelamu ehitamise võimaluse. Seega oli olemas kehtiv detailplaneering. Kaebuse esitaja taotles seega kehtestatud detailplaneeringu muutmist. Tartu Linnavalitsus on oma otsuses märkinud, et loobub detailplaneeringu koostamise algatamisest ja seoses sellega andis kaebuse esitajale võimaluse esitada oma arvamuse ning vastuväited. Samuti on kaebuse esitajat teavitatud sellest, et antud asja osas toimub nõupidamine, kuhu on kutsutud ka naaberkruntide omanikud ja seal on võimalik veel esitada oma arvamusi ja vastuväiteid. OÜ X on koosolekul täiendavalt selgitanud oma seisukohti ja sellega oli talle tagatud ärakuulamisõigus. Riigikohus lahendis 3-3-1-41-06 on leidnud, et detailplaneeringu koostamise algatamine, kui selle aluseks on isiku poolt esitatud vastav avaldus, on haldusmenetlus, mille tulemusena haldusorgan otsustav planeeringu algatamise või algatamisest keeldumise. Sellele menetlusele laienevad hea halduse põhimõtted, sealhulgas haldusorgani kohustus tagada avaldaja menetlusõigused ning järgida haldusaktile esitatavaid sisu ja vorminõudeid. Detailplaneeringu algatamata jätmise otsuse andmisel tuleb juhinduda HMS §-des 56 ja 40 sätestatud nõuetest, s. t tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ja antava haldusakti põhistatus. Planeeringu algatamisest keeldumise haldusakt on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Seega on ka Riigikohus asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu koostamise algatamisest loobuda. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et linnavalitsuse poolt planeerimismenetluse väliselt piirkonna elanike arvamuse käsitlemine ja koosoleku läbiviimine ei ole kooskõlas planeerimisseadusega. Planeerimisseadus näeb ette, et planeerimismenetlusest tuleb teavitada avalikkust ja isikuid, kelle huve see võib riivata. Asjaolu, et planeerimisseadus otseselt ei näe ette avalikkuse informeerimist enne detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku suhtes otsuse langetamist, ei võta veel kohalikult omavalitsuselt õigust nende arvamusega arvestamisel otsuse langetamisel, kas algatada planeeringu koostamine või mitte. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Linnavalitsuse
3. aprilli 2007 korraldus nr 425 vastab HMS § 56 nõuetele. Seal on esitatud põhjendused ja kaalutlused, mille alusel jõuti järeldusele loobuda detailplaneeringu koostamise algatamisest. Haldusorgan on piisava põhjalikkusega 6 analüüsinud, mille alusel esinevad ehitusmääruse § 5 lg p-des 1, 2 ja 5 sätestatud planeeringu koostamise algatamisest loobumise asjaolud. Neid ei ole ümber lükatud ka vastuses apellatsioonkaebusele. Kuna Tartu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja Tartu Halduskohtu
4. juuni 2007 otsus tühistamisele, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud OÜ X kanda. Tartu Linnavalitsus on taotlenud välja mõista menetluskuludena 80 krooni (riigilõiv apellatsioonkaebuses esitamisel). Ringkonnakohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele ja OÜ-lt Ärivest tuleb see summa välja mõista Tartu Linnavalitsuse kasuks. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi