) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Võlgnik OÜ xxxon 26.10.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Ettevõte loodi, et hakata kirjastama arvutialast ajakirja PC World. Kahjuks ei suudetud ideed kasumlikult ellu viia, sest Eesti turg on liialt väike spetsiifilise ajakirja jaoks ning seetõttu ajakirja kirjastamine langes kahjumisse ning ettevõtte 3 2-07-45207 tegevus seiskus. Välja anti tegevuse ajal kuus ajakirja, viimane oli jaanuar 2006 number. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes sisuliselt augustis 2006. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme xxx seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, järelepärimiste vastused registritest, võlgniku 2004.a majandusaasta aruanne, bilanss seisuga 30.06.2006 – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 30.06.2006 ja ajutise pankrotihalduri kogutud andmetele on ületavad võlgniku kohustused vara seisuga 01.01.2006, samaks ajaks on ka võlgniku omakapital muutunud negatiivseks ja ei vasta äriseadustiku § 176 sätestatud nõuetele. Võlgniku majandustegevus lõppes augustis 2006.a. Võlgnik ei ole pärast maksejõuetuse väljakujunemist võtnud tarvitusele ÄS § 176 nimetatud abinõusid. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 oli võlgniku juhatuse liige xxx kohustatud esitama 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest pankrotavalduse kohtule. Nimetatud tähtajast võlgniku juhatuse liige kinni pidanud ei ole, pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 26.10.2007. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku juhatuse liige Meelis Piller on pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega tekitanud äriühingule kahju 13 000 krooni. Juhatuse liige on lubanud hüvitada pankrotimenetluse kulud, mis on samas suurusjärgus kui tekitatud kahju. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.