KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16140 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi L Z v
§ 578
lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
§ 578
lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Kompromissleping on sõlmitud 16. juunil 2004, seega kuulub kohaldamisele 01.07.2002 kehtima hakanud võlaõigusseadus.
§ 578
lg 1 esimese lause järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.
§ 578
lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
§ 30
lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega tunnistas kostja kompromisslepinguga võlgnevust lepingus märgitud ulatuses ning hageja võis loobuda teatud osast võlgnevusest ja kohus võib lähtuda sellest kokkuleppest ilma võla aluseid täiendavalt kontrollimata. Kostja väitel tunnistas ta kompromisslepingus võlgnevust vaid summas 5040 krooni ning ülejäänud summas tunnistas N. Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik välja selgitada poolte tahe sõlmitud kokkuleppes. Vastavalt
§ 29lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.
Vastavalt lg 2 lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Vastavalt lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt lg 5 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. 3
(5)Kohus leiab, et kokkuleppe pooleks tuleb lugeda ainuüksi kostjat. Vaidlust ei ole selles, et kuigi O.N on lepingu päises märgitud lepingu pooleks, siis lepingule on alla kirjutanud kostja ning O.N lepingu sõlmimise juures ei viibinud ning lepingu sõlmimisest ta teadlik ei ole. On võimalik, et O.N nimi sattus lepingusse seetõttu, et hageja andmebaasides ei suudetud andmeid muuta ja lepingu koostaja lähtus eksitusest vanast nimest (vt hageja seletused kohtuistungil). Vaidlust ei ole selles, et O.N oli korteri eelmine omanik, kes oli võõrandanud korteri kostjale
- novembril
- Korteri võõrandamislepingust nähtub, et võõrandamise hetkel võlgnevuse kommunaalmaksete osas puudusid (p 5.3, tl 9). Kostjal lasub võlgnevus ajavahemiku 01.12.1996 kuni 30.10.2002 summas 7 025,03 krooni /tl. 17/, seega puudus eelmisel omaniku igasugune seos võlgnevusega, mistõttu jääb mõistetamatuks, miks ta oleks pidanud või võinud lepingus osalema. Küll aga kinnitavad need andmed, et O.N nimi kirjutati kokkuleppe päisesse eksituse tõttu ja kuigi see võis endast kujutada tähelepanuväärset ignorantsust eelkõige soojusenergia müüja poolt, siis ei takista see siiski täielikult poolte tahte väljaselgitamist. Seega saab kohus lugeda, et kõik kokkuleppes märgitud õigused ja kohustused tekkisid ainuüksi kostjale ja mitte O.N. Kokkuleppe p 2 kohaselt Võlgnik võlgneb Võlausaldajale seisuga 16.06.2004.a. tarbitud soojusenergia eest 13 969,38 krooni. Nimetatud võlgnevuse tasumise tähtpäev on möödunud. Kokkuleppe p 3 kohaselt Seoses Võlgniku makseraskustega punktis
- nimetatud võlgnevuse koheseks tasumiseks Võlausaldajale, tasub Võlgnik nimetatud võlgnevuse (täielikult/osaliselt) summas 5040 krooni Võlausaldajale järgmistel kuupäevadel ja järgmiste osade kaupa: /---/. Kuna tegemist on ilmselgelt varem väljatöötatud lepingu blanketiga, siis võib sõnastusest järeldada, et blankett võimaldas tavaliselt kokkuleppida võlgnevuse suuruses või osast võlgnevusest loobuda ja/või kokku leppida maksegraafikus. Nii võib arvata, et kui hageja soovis võlgnevusest osaliselt loobuda, siis märkis ta p-s 3 ära valiku osaliselt ja kirjutas lõpliku summa tühjale väljale p-s
- Seega võib arvata, et üldjuhul kui summa blanketi p-s 3 oli väiksem kui p-s 2, siis oli võlausaldaja sellega loobunud osast nõudest võlgniku vastu. Vastupidise tõlgenduse kohaselt juhul, kui summa p-s 2 oleks väiksem, siis kuuluks ülejäänud summa tasumisele koheselt, kuid sellisel juhul oleks mõistlik eeldada, et summa kohene tasumine kajastuks ka koostatud maksegraafikus, näiteks esimese maksena. Seega tuleb igal juhul välistada selline praktika, kus osa tasumisele kuuluvatest summadest maksegraafikus ei kajastu. Käesoleval juhul raskendab kokkuleppe tõlgendamist asjaolu, et välja „osaliselt/täielikult“ ei ole täidetud. Täitmata jätmisest on võimalik järeldada seda, et kuna märgitud ei olnud kumbagi valikut, siis ei ole välistatud hagejapoole nõude vähendamine. Kokkuleppe tõlgendamisel arvestab kohus ka seda, et kostja on järjepidevalt väitnud, et ta on korterist keskkütteradiaatorid eemaldanud ning hageja ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud. Kuigi puuduvad andmed, kas kostja eemaldas radiaatorid seaduslikus korras ja kas ta sellest soojatootjat teavitas, siis võib see kaudselt kinnitada oletust, et kokkuleppe sõlmimise ajal olid pooled arvamusel, et nendevahelistes suhetes eksisteerib õiguslik vaieldavus ning see arvamus ajendas hagejat oma nõudeid vähendama. Kõike eelnevat arvestades tuleb asuda seisukohale, et võimalus, et kompromisslepinguga leppisid pooled kokku võlgnevuses 13 969,38 krooni on vähem tõenäoline kui võimalus, et kompromisslepinguga leppisid pooled kokku võlgnevuses 5040 krooni. Vaidlust ei ole selles, et pärast kompromisslepingu sõlmimist on kostja tasunud 3*420 krooni, kokku 1260 krooni, seega on lepingu alusel tasumata 3780 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Teenused pärast kokkuleppe sõlmimist Võlgnevuse arvestuset nähtub, et pärast kokkuleppe sõlmimist
- juunil 2004 on hageja jätkanud teenuste osutamist ja esitanud kostjale selle eest arveid kokku summas 993,30 krooni. Alates 19.04.2005 kuni 14.03.2006 on kostjale esitatud soojusenergia tarbimise eest esitatud arveid 4
(5)summas 993,30 krooni /tl. 38/. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on omandiõigus nimetatud korteri suhtes 06. jaanuaril 2005 üle läinud kolmandale isikule, seega nimetatud ajavahemiku eest esitatud arvete osas lasub võlgnevus uuel korteri omanikul. Aegumine Kostja palub kohalda võlgnevuse osas, mis on tekkinud seisuga 05.04.2003 aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega; sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on kokkuleppes sõlmitud võlgnevust tunnistanud osamaksete tegemisega /tl 14-17/. Seega on aegumine katkenud ning aegumise sätted kohaldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Peeter Pällin Kohtunik 5
(5)