← Eesti

2-06-5129/15

Obsah (4)§42§ 50§ 60§ 61

2-06-5129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-5129 Otsuse kuupäev Jõhvi, 05. november 2007.a kl 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Žxxxx Kxxxxx hagi Axx

§42

lg2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kostjal ei ole vaidlust laste temast põlvnemise üle. TsMS §229 lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Kuna TsMS §440 lg4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, määras kohus põlvnemise tuvastamiseks ka ekspertiisi.

  1. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo 14.06.2007.a molekulaargeneetilise ekspertiisiakti nr. 070323 kohaselt tõenäosus, et kostja on lapse Mxxxx’i isa, on võrdne 99.9999% ja lapse Exxxxxx isa, on võrdne 99.9998%.
  2. Tulenevalt TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja õigeksvõtu ja ekspertiisi aktiga on tuvastatud, et kostja on laste Mxxxx’i ja Exxxxxx isa. Sellepärast vastavalt

§42lg2 tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada.

Elatise väljamõistmise nõue

  1. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi poolte ühised lapsed elavad hageja juures. Lapsed on hageja ülalpidamisel, kostja pole laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja üldse ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtuistungil ei olnud kostjal vaidlust laste hageja juures elamise ja laste ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kostja seletuste kohaselt alates hagi esitamist maksis ta vaid kahel korral lasteaia eest kokku 1 200 krooni.
  2. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat 3

(5)2-06-5129 töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole seda kohustust täitnud, siis hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud. 16.

§ 61

lg 2 ja § 70 lg 1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1 800 krooni kuus vaidluse lahendamise hetkel. Hageja poolt nõutud elatise summa on väiksem kui seadusega kehtestatud miinimum, mistõttu käesoleva vaidluse lahendamisel kohus ei pea vajalikuks laste vajadusi välja selgitada ja lähtub ainult poolte varalisest seisundist.

  1. Hageja töötab AS-is Rakvere Lihakombinaat. Hageja netosissetulekuks on kokku 9 200 krooni kuus, sh. töötasu 8 300 krooni ja lastetoetus 1 200 krooni. Hageja koos laste ja praeguse abikaasaga elavad üürikorteris, vara hagejal puudub. Hageja seletuste kohaselt tema kohustuseks on laenuvõlgnevus BIG Pank AS-i ees summas 140 000 krooni (t.lk. 56, 104, 105).
  2. Kostja on töövõimetuspensionär, tema sissetulekuks on pensioniraha 2 500 krooni. Lisaks kostja seletuste kohaselt saab ta juhutööde eest igakuiselt keskmiselt 1 500 krooni (t.lk. 52, 104). 19.

§61

lg6 p1 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla seadusega kehtestatud minimaalmäära kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. Kostja töövõimetust arvestades vähendab kohus elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja rahuldab hagi summas 1 200 krooni kuus iga lapse kohta, kokku 2 400 krooni kuus alates hagi esitamist, s.o 10.03.2006.a. Pärast elatise maksmist jääb kostjale elamiseks 1 600 krooni kuus. Kostja ka elatise osas on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel, pole tuvastatud.

  1. Pärast hagi esitamist kostja on tasunud laste ülalpidamiseks 1 200 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohtukulud
  2. Hageja on tasunud kohtu deposiitarvele ekspertiisitasu katteks kokku 2 000 krooni, sh 11.05.2007.a 700 krooni, 08.06.2007.a 1 000 krooni ja 29.08.2007.a 300 krooni (t.lk. 55, 93, 99). Viru Maakohtu 25.06.2007.a kohtumäärusega hageja poolt 11.05.2007.a tasutud 700 krooni kanti ekspertiisi kulude katteks, ülejäänud summa 2 900 krooni maksti ekspertiisiasutusele riigieelarvest. Seega hageja poolt 08.06.2007.a ja 29.08.2007.a tasutud 1 300 krooni tuleb kanda riigituludesse. Hageja on taotlenud ülejäänud ekspertiisitasu maksmisest vabastamist. Poolte varalist seisundit arvestades, kohus vastavalt TsMS §180 lg1 p1 vabastab neid ülejäänud ekspertiisi kulude tasumisest ja selles osas jätab 1 600 krooni (3 600 – 700 – 1000 – 300) Eesti Vabariigi kanda.
  3. TsMS §162 lg1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TsMS §143 p 1 sätestatud asja läbivaatamise (ekspertiisi) kulud 2 000 krooni. 4

(5)2-06-5129 23. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.