Obsah (6)

§ 142§ 407§ 162§ 175§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2007.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3604 Tsiviilasi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult teate avaldamisega 27.08.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 13.09.2005.a sõlmitud ostu-müügileping SEPT - 02, mille kohaselt hageja müüs kostjale keraamilise pinna Beko O 640 ja õhupuhastaja CH-Firenze maksumusega kokku 4156.29 krooni. Lepingu kohaselt tasus ostja kaupa ostes 50% kauba maksumusest, s.o 2060 krooni, ja ülejäänud summa pidi kostja (ostja) tasuma viie kuu jooksul lõpptähtajaga 25.02.2006.a, kuid 2096.30 krooni on kostja poolt siiani tasumata. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2096.30 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist Lepinguga kokkulepitud määras, so 0,25% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud peroodil 25.10.2005.a kuni 25.01.2007.a, mistõttu on hageja arvestanud viivist 2071 krooni. Kostja viiviseid vaidlustanud ei ole. Hageja nõue kostjalt müüdud kauba eest tasu ja maksmisega viivitamise eest viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 175

lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja 2 teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni, kokku summas 350 krooni, mis kuuluvad välja mõistmisele kostjalt. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 174

lg 1).

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3