← Eesti

2-05-15065/4

2-05-15065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15065 Otsuse kuupäev Jõhvi, 07. juuli 2006.a kl. 15.15. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ VR- Arendus hagi

§91lg1 välja mõista vastukostjalt võlgnevus 50 380.34 krooni ja kohtukulud.

VASTUS VASTUHAGILE

  2. septembril 2005.a esitatud vastuses vastuhagile vastukostja ei tunnistanud vastuhagi. Vastuse kohaselt mingit suulist kokkulepet ega tellimise täitmise vastuvõitmist poolte vahel polnud. Oli suuline kokkulepe AS-iga Viru Rand, kelle heitvee puhastamise tasu oli 8 krooni m3, kuid see kokkulepe sisaldas ka kokkulepet, et vallavalitsus kehtestab sama tasu suuruse ka tarbijatele. Vastav taotlus oli Toila Vallavalitsusele tehtud, kuid viimane seda ei kehtestanud. Vastukostja leidis, et vastuhagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. KOLMANDA ISIKU KAASAMISE TAOTLUSE LAHENDAMINE
  3. Viru Maakohtu 24.03.2006.a kohtumäärusega jäeti hageja taotlus kolmanda isiku kaasamise nõudes rahuldamata. TAOTLUS MENELUSE LÕPETAMISEKS
  5. juunil 2006.a palus kostja vastavalt TsMS §428 lg1 p2 lõpetada tsiviilasja menetlus hageja nõude osas, mis puudutab perioodi veebruar 2001.a kuni juuli 2002.a, põhjendusel, et Viru Maakohtu 24.10.2002.a tagaseljaotsusega rahuldati Viru Kalatööstuse OÜ hagi OÜ VRArendus vastu perioodil veebruar 2001.a - juuli 2002.a tekkinud võlgnevuse väljamõistmise nõudes. 3

(7)2-05-15065 PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  1. Kohtuistungil hageja esindajad jäid hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada, kohaldada aegumist vastuhageja nõudele 2002.a augustikuu võlgnevuse 4 041.50 krooni ja jätta vastuhagi rahuldamata. Nende seletuste kohaselt olukord, kus hageja saab tasu reovee vastuvõtmise ja ärajuhtimise eest 3 krooni m3 ja maksab kostjale reovee puhastamise eest 8 krooni m3 on kindlasti vastuolus heade kommetega. Reovee vastuvõtmise ja ärijuhtimise tasu oli kinnitatud vallavalitsuse poolt. 98% hageja klientidest on elanikkond. Hageja on maksnud küll kostjale heitvee puhastamise eest 8 krooni m3 , mis tekitaski poolte vahel vaidluse. Esindajad ei nõustunud menetluse osalise lõpetamisega, leides, et kostja esitas taotluse eesmärgiga venitada tsiviilprotsessi.
  2. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning vastuhagi rahuldada. Menetluse osalise lõpetamise osas teatas esindaja, et kui kohus tunnistab hageja õiguse tasuda heitvee ärajuhtimise eest 3 krooni m3, siis see läheb vastuollu varem tehtud kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduste ja vastustega hagidele, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastuhagi aga on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte vastuhageja poolt nõutud ulatuses. Haginõude põhjendamatus
  4. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja elanikkonnale veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenust. Teenuste osutamiseks kasutatavad kommunikatsioonid, trassid jne kuuluvad hagejale. Poolte seletuste kohaselt tegelikult osutab hageja teenuseid mitte ainult elanikkonnale vaid ka ettevõtete ja asutustele, kuid viimaste osakaal on umbes 2-2.5% hageja poolt osutatavate teenuste mahust. Hageja ei esitanud tõendeid Toila Vallavolikogu poolt enda vee-ettevõtjaks määramise kohta. Kuna kostjal ei ole vaidlus hageja poolt Toila vallas veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise osas, tuleb asuda seisukohale, et hageja on vee-ettevõtja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §7 lg1 ja lg2 mõttes.
  5. Tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise alused on reguleeritud kuni 01.07.2002.

§58lg1 ja alates 01.07.2002.a kehtima hakanud Ts

ÜS §5, millede kohaselt tekivad tsiviilõigused ja – kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Pooled olid küll lepingulistes suhetes, sest hageja juhtis heitvee ära ja kostja võttis ning osutas vee puhastamisteenust, kuid kokkulepet, mis annaks hagejale õiguse tasuda kostjale heitvee puhastamise eest just 3 krooni m3, pooltel ei olnud. Õiguse tunnistamise nõudmisel lähtub kohus Toila Vallavalitsuse 28.12.1998.a määrusest nr 9, millega kinnitati veeja kanalisatsioonihind alates 01.01.1999.a..

  1. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt omandas kostja puhastusseadmeid 1999.a. Enne seda osutas heitvee puhastamise teenuse pankrotis AS-ilt Viru Rand. Kostja vastuväidete kohaselt maksis hageja ka pankrotis AS-ile Viru Rand heitvee puhastamise teenuse eest 8 krooni m3 . Ka oma vastuses vastuhagile hageja on kinnitanud, et suulise kokkuleppe alusel maksis ta AS-ile Viru Rand 8 krooni m
  2. Seega maksis hageja heitvee puhastamise eest 8 krooni m3 eest ka ajal, mil samuti kehtis Toila Vallavalitsuse määrus nr
  3. 4

(7)2-05-15065
  1. Õige ei ole hagiavalduses aset leidnud hageja seisukoht, et ÜVVKS §14 lg2 ka heitvee puhastamise hinna kehtestab vallavalitsus. UVVKS §14 lg2 tulenevalt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu vaid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna, mis sama paragrahvi 1 lõike kohaselt moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest. Asjaolu, et Toila Vallavalitsuse (mitte volikogu) määrusega nr 9 kehtestati Toila alevikus heitvee puhastuse hinnaks 3 krooni m3, ei tähenda, et kostja pidi teenuse hinna väljatoomisel lähtuma nimetatud määrusest. Kostja pole vee-ettevõtjaks nimetatud, ta kasutab heitveepuhastamiseks oma seadmeid. Sellises olukorras kohalik omavalitsus ei olnud pädev kostjale heitvee puhastamise teenuse hinda kehtestama. Kostja on kasumi teenimiseks loodud äriühing, kellel on vaba valik teenuste osutamisel ja osutatavate teenuste eest tasu saamisel ja kohalik omavalitsusüksus ei saa tema majandustegevust reguleerida.
  2. Kohus ei nõustu kohtuistungil väljendatud hageja esindajate väidetega, et kostja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on maksnud kuni septembrini 1999.a endisele teenuste osutajale (AS-ile Viru Rand) ning kuni 30.06.2002.a kostjale heitvee puhastamise eest 8 krooni m3 (t.lk. 42-45, 48, 49, 51, 53, 62). Teenuse eest endise teenuse osutaja poolt nõutud ulatuses tasu nõudmist ei saa kohus tunnistada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus nõustub küll hagejaga, et selline olukord asetab hagejat raskesse majanduslikku olukorda. Samas Toila Vallavalitsus kehtestas teenuste hinnad just hageja ettepanekul ja hageja kalkulatsioonide alusel. Hageja pakkus madala hinna kehtestamist kas enda vee-ettevõtjaks saamise eesmärgil või tal ei olnud ülevaadet teenuste kalkulatsiooni üle. Kui valla poolt kehtestatud teenuste hinnad olid hageja kahju tekitavad, oli hagejal võimalik teha uue ettepaneku teenuste hinna muutmiseks või nõuda kohalikult omavalitsuselt hinnavahe hüvitamist. Hageja esitas vastava taotluse vallavalitsusele alles 21.04.2003.a, mille alusel kehtestas Toila Vallavalitsus alates 01.08.2003.a reovee puhastamise eest 8 krooni m
  3. Nendel põhjendustel kohus jätab hagi rahuldamata. Vastuhagi
  4. Vastuhagi järgi kostja on jätnud osaliselt tasumata ajavahemikul juuli 2002.a kuni juuli 2003.a esitatud arveid kokku summas 50 380.34 krooni. Nimelt tasumata on arve nr 14-202938 summas 4 041.50 krooni, nr 14-203535 4 012 krooni, 14-204047 4 035.64 krooni, nr 14-204680 4 071 krooni, nr 14-205187 3 935 krooni, nr 14-300048 3976.64 krooni, nr 14-300564 4366 krooni, nr 301125 3728.82 krooni, nr 14-301607 2 991.32 krooni, nr 14-302183 3917.64 krooni, nr 14-302702 3823.23 krooni, nr 14-303240 3622.64 krooni, nr 14-302787 3840.91 krooni (t.lk. 19, 20, 23-34). Vastukostja on tasunud heitvee puhastamise eest vaid 3 krooni m3 ning keeldub ülejäänud osa maksmisest, põhjendusel, et vastuhagejal ei ole Toila Vallavalituse 28.12.1998.a määrusest nr 9 tulenevalt õigust suures ulatuses tasu saada.
  5. Kohus ei nõustu vastuhageja põhjendustega, et vastavalt TsK §165 lg 2 tuleb asuda seisukohale, et teelimuse täitmisele võtmisega sõlmisid pooled lepingu. Kuni 01.07.2002.

§61lg1 tehingus oli oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses.

Vastukostjal ei ole vaidlust vastuhageja poolt teenuste osutamise ega osutatud teenuste eest tasumise vajaduse üle. Seega tuleb asuda seisukohale, et pooled olid lepingulistes suhetes, mis omakorda ei kinnita just TsK §165 alusel tehingu sõlmimist, sest kanalisatsiooniteenus on pidev ja katkestamata. Vastuhageja oli ainus isik, kes tegeles vee puhastamisega Toila alevikus ja vastukostja oli sundseisundis, kuna tal ei olnud kuidagi võimalik loobuda vastuhageja teenuste kasutamisest ega juhtida heitveed mujale. 5

(7)2-05-15065
  1. Ei nõustu kohus ka vastuhageja väitega, et Ida-Viru Maakohus oma 24.10.2002.a otsusega tuvastas poolte vahel lepingu olemasolu. Viru Maakohtu rahuldas hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Tagaseljaotsuse tegemisel ei andnud kohus hinnangut kas ja milline leping poolte vahel oli sõlmitud, vaid lähtus sellest, et kostja (VR-Arendus OÜ) saanud hagiavalduse kätte ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.
  2. Samas eeltoodud asjaolud ei välista vastuhagi rahuldamist. Teenuste osutamine eeldab ka osutatud teenuste eest tasumise. Pooltel ei ole kirjalikku kokkulepet teenuste hinna osas. Käesoleva otsuse punktis 19 on tuvastatud, et vastukostja on tasunud ka enne vastuhageja poolt teenuste osutama hakkamist lähtudes 8 krooni ühe kuupmeetri heitvee puhastamise eest. Vastuhageja poolt samas suuruses tasu nõudmise peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks. Sama hinna on ka Toila Vallavalitsus kehtestanud enda 28.04.2003.a määrusega nr 2 alates 01.08.2003.a (t.lk. 9).
  3. Vastukostjal võlgnevuse tekkinud ajal reguleeris poolte vahelised suhted võlaõigusseadus (VÕS), sest võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §12 lg1 alusel enne
  4. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
  5. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS §100 kohaselt kohustuste rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Raha maksmise kohustuse rikkumine annab vastuhagejale vastavalt VÕS §101 lg1 ja §108 lg1 nõuda kohustuse täitmist.
  6. Nõuded vastukostja vastu on esitatud alates 01.07.2002.a. 2002.a juuli eest esitatud nõue sai sissenõutavaks alates 15.08.2002.a. Vastuhagi on postitatud 15.08.2005.a ja on saabunud kohtusse 17.08.2005.a. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS §135 lg2 alusel tähtaeg lõppeb tähtaja saabumisel. Vastukostja on nõudnud aegumise kohaldamist vastuhageja 2002.a juulikuu nõudmisele summas 4 041.50 krooni. TsÜS §146 lg1 alusel kohus rahuldab vastukostja taotluse. Nendel põhjendustel tuleb vastuhagi rahuldada ajavahemiku august 2001.a-juuli 2002.a tekkinud võlgnevuse 46 338.84 krooni ulatuses ( 50 380.34 - 4 041.50) krooni ulatuses. Menetluse osalise lõpetamise põhjendamatus
  7. TMS §2 lg1 p1 kuuluvad täitmisele muu hulgas ka jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Seega kuulub täitmisele ka vastukostja suhtes 24.10.2004.a tehtud Ida-Viru Maakohtu tagaseljaotsus. Kohus nõustuks küll vastuhageja taotlusega OÜ VR-Arendus ajavahemiku 01.02.2001.a30.06.2002.a nõude osas menetluse lõpetamisega üksnes siis, kui kohus rahuldaks hageja hagi kostja vastu, sest taotluse rahuldamata jätmisel annaks kohus hagejale õiguse jõustunud kohtuotsuse mitte täitmiseks. Kuna käesolevas vaidluses kohus jätab hageja hagi rahuldamata, siis ei ole võimalik menetluse osaliselt lõpetamiseks. Kohtukulud
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi rahuldatakse summas 46 338.84 krooni. Sellelt summalt tuli tasuda riigilõiv 3 500 krooni. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 esimesele lausele kuulub 6
(7)2-05-15065 vastukostjalt väljamõistmisele vastuhageja kasuks tasutud riigilõiv 3 500 krooni. TsMS §61 lg1 p1 kuulub vastukostjalt väljamõistmisele vastuhageja kasuks õigusabikulud 2 317 krooni (46 338.84 x 5%) . Kokku menetluskulud 5 817 krooni. 30. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.