) § 30 lg 1 sätestab, et võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus summa mitteõigeaegsel tasumisel arvestada kostjale viivist 0,5% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 alusel võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt teostasid hagejad kostjale kuuluval omandil metsalõikamisteenust, millest tulenevalt võlgneb kostja hagejatele põhivõlgnevuse summas 52 844 krooni ja viivisevõlgnevuse summas 37 156 krooni. Kostja on isiklikult allkirjastanud hagimaterjalide juurde lisatud 17.02.2004 vormistatud võlakohustuse, mille kohaselt tunnistab võlgnevust summas 52 844 krooni ning sissenõude kulu summas 20 414 krooni. Samuti on kostja isiklikult allkirjastanud 27.02.2004 vormistatud kokkuleppe – kohustuse, mille alusel on xxx võtnud enda kanda kohustuse võlgnevuse ja sissenõudekulu tasumiseks. Nimetatud kokkuleppe – kohustuse punkti 4 kohaselt kohustus kostja xxx muu hulgas tasuma võlgnetava 3 2-05-20357 summa mitteõigeaegsel või ebatäielikul tasumisel tasuma viivist 0,5 % õigeaegselt tasumata summaosalt päevas. Kostja vaidlustab hagejate nõuet täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et võlgnevuse tunnistamise dokumentide allkirjastamisega ei võtnud ta kohustuse täitmist enda kanda, vaid esindas eelkõige juriidilist isikut, kelleks oli osaühing xxx. Kostja väidab, et hagi on esitatud põhjendamatult tema vastu kuna OÜ xxx oli sõlminud hagejatega tavalised töölepingud, millest tulenevalt esines pikemaajaline töösuhe, kuid kostja möönab, et hagejatel võis jääda saamata osa töötasust. Antud väidete tõendamiseks kostja tõendeid esitanud ei ole. 28.11.2007 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et võlakohustuse ning kokkuleppe – kohustuse allkirjastamisega eeldas xxx, et kohustus tuleb kanda OÜ-l xxx. Hagejad vaidlevad kostja vastuväidetele vastu. Hagejate nõue on suunatud siiski xxx, mitte OÜ xxx vastu. Hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud leping raietööde teostamiseks kostjale kuuluvatel kinnistutel. Samuti puudub nõude aluseks olevatel dokumentidel (võlakohustus ja kokkuleppe – kohustus) viide võlgnevuse seotusele OÜ-ga xxx ning sellest tulenevalt ka kohustuste tekkimine OÜ-le xxx. Hagejad jäävad seisukoha juurde, et kokkuleppe – kohustuse järgi on tekkinud abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Kohus leiab, et kostja on võlakohustuses (tl 5) ja kokkulepe-kohustuses võlgnevuse tasumiseks (tl 6) tunnistanud isiklikult hagejate nõuet. Kostja on esitanud kirjalikud vastuväited hagiavaldusele ning hagejate vastustele, kuid kõnealuseid vastuväiteid tõendanud ei ole. 28.11.2007 toimunud kohtuistungil kostja esitas taotluse täiendavate tõendite esitamiseks, kuid kohus jättis taotluse suulise määrusega rahuldamata, kuna kohus on kostjale korduvalt selgitanud kohustust tõendite esitamiseks ning ka seda, et uute avalduste, taotluste, väidete ja tõendite hilisemaks esitamiseks on üksnes mõjuv põhjus. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul kostja väited põhjendamatud ning üksnes paljasõnalised. Samuti märgib kohus, et hageja poolt esitatud tõenditelt, milleks on võlakohustus ning kokkulepe – kohustus, ei nähtu, et antud kohustused on võetud OÜ Jassi Mets nimel. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt 17.07.2004 antud võlakohustus on deklaratiivne võlatunnistus ja kokkulepe-kohustusega võlgnevuse tasumiseks on konstitutiivne võlatunnistus Kostja väidab, et tema poolt allkirja andmisega ei ole loodud iseseisvat kohustust vaid need on antud eesmärgil lihtsustada võla sissenõudmist, seetõttu on kostja hinnangul mõlema dokumendi puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad peavad 17.07.2004 antud võlakohustust deklaratiivseks. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid kinnitada olemasolevat kohustust, millega võlgnik loobub võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-87-07.
§-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk n.n konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Kohus leiab, et kostja poolt antud kokkulepe-kohustuses võlgnevuse tasumise näol on tegemist
järgse konstitutiivse (abstraktse) võlatunnistusega, kuna loodud on iseseisev kohustus. Poolte vahel on tekkinud kohustus ja see on vormistatud võlatunnistusega õiguslikult siduvaks kohustuseks. 4 2-05-20357 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et hageja on tõendanud nõude olemasolu esitatud võlatunnistustega, siis hagi rahuldada ja kostjal välja mõista võlgnevus hagejate kasuks summas 90 000 krooni. Hagejad on palunud kohtukulud jätta kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMS RS) § 3 sätestab, et enne TsMS RS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hagejad on esitanud hagi 18.11.2005, siis kuuluvad menetluskulud jaotamisele varem kehtinud TsMS järgi. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt varemkehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 5 500 krooni ning õigusabikulud 4 500 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.