Obsah (5)

§ 428§ 429§ 168§ 176§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-32912 Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2007, Tallinn Tsiviilasi AS Ehagi O OÜ (endine CLK OÜ)

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on põhjendatud, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. 3. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 319,05 krooni. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu 265 krooni ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 125 krooni, millest kostjal on tasumata 54,05 krooni. Õigusabikulude arvutamisel lähtub hageja AS Eja Lindorff Eesti AS vahelisest sissenõudmis- ja õigusabilepingust, millega AS E kohustus tasuma Lindorff Eesti AS-le kohtuliku sissenõudmise korral 17 % hagi rahuldatud osalt, millele lisandub käibemaks. 4.

§ 168

lg 5 kohaselt kohus võib hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada. 5. Vastavalt

§ 176

lg-le 1 ja § 429 lg-le 3 alusel kohus edastas hagist loobumise ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale ja määras kostjale tähtaja vastuväidete esitamiseks ja menetluskulude taotlemiseks. Kostja taotles jätta menetluskulud hageja kanda ja kostja kohtukulud hagejalt välja mõista, kuid oma menetluskulude nimekirja ei esitanud.

1. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude 319,05 kr kostjalt väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
2. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt 24.08.2005 hageja esitas kostjale võlanõude, mis saadeti kostja äriregistrisse kantud aadressile XXX. Nimetatud aadressi oli kostja andnud oma kontaktaadressiks nõude aluseks oleva liitumislepingu sõlmimisel, samuti on see aadress märgitud kostja tegevuskohaks äriregistrile esitatud 2005.a. majandusaasta aruandes ning kostja postiaadressiks 05.11.2007 kohtule esitatud vastuses. Võlgnevus tekkis ja arve esitati 2005.a. juunikuu eest, arve tasumise tähtaeg oli 20.07.2005.a. Kostja ärinimi ja asukoha aadress muutusid 07.11.2006.a. E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3.2.
3. kohaselt oli kostja kohustatud esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi ja teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelneva alusel on paljasõnalised kostja väited, et võlgnevus tekkis seetõttu, et hageja ei esitanud kostja arveid õigele aadressile, mis oli hagejale teada.
4. Võttes aga arvesse, et põhivõlgnevuse moodustas ühe kuu tasumata arve, arve summa ei ole suur, hagi esitati võlgnevuse tekkimisest alles kahe aasta möödumisel ja vahepealsel ajal kostjale ühtegi võla meeldetuletust ega tasumise nõuet ei esitatud ning koheselt peale hagi kättesaamist kostja tasus võla ja viivised, peab kohus õigustatuks kostja väidet, et arve jäi tasumata ekslikult ning asja oleks olnud võimalik lahendada kohtuväliselt. Hagiavaldusele lisatud tõenditest järelduvalt on õige kostja väide, et hageja (samuti hagejat võlanõude asjades esindav Lindorff Eesti Aktsiaselts) ei ole kostjale saatnud meeldetuletuskirju ega -arveid ega kontakteerunud kostja esindajatega muul viisil, mis võimaldanuks kostjal hageja nõude rahuldada kohtuväliselt. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlaõigusseaduse § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas ekslikult tasumata jäänud, suhteliselt väikese summaga (põhivõlg 661 kr) arvete sissenõudmiseks kohtu poole pöördumine enne kostjale võlgnevuse kohtuväliseks tasumiseks võimalust andmata. Sellistel asjaoludel kohtusse pöördumine suurendab ebamõistlikult poolte ja kohtu kulusid. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et AS E kinnituskirjast nähtuvalt on Lindorff Eesti Aktsiaselts volitatud muu hulgas esindama hagejat kohtuvälises menetluses, kuid kohtule ei ole teada, et Lindorff Eesti AS oleks asja kohtuväliseks lahendamiseks astunud mingeid samme. Seetõttu kohus asub seisukohale, et võlgnik ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning kohus peab õigeks

§ 168lg 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

9. Hageja esindaja EE taotleb seoses hagist loobumisega tagastada

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust Lindorff Eesti AS-le. Hagiavaldusele lisatud maksekorralduse kohaselt Lindorff Eesti AS tasus 10.08.2007 riigilõivu 250 krooni 2 Rahandusministeeriumi kontole nr XXX, viitenumbriga XXX, selgitusega „CLK OÜ“. Riigikassa E-teenuste andmetel on hageja tegelikult tasunud selles tsiviilasjas riigilõivu 06.08.2007 ja 13.08.2007, mõlemal korral 250 krooni. 661 krooni suuruse hinnaga hagi esitamise eest nõutav riigilõiv on 250 krooni, enamtasutud riigilõiv on hageja taotlusel tagastatud. 7. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 9 ja

§ 150

lg 2 p-st 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. RLS § 12 lg 1 ja

§ 150lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel.

Hagist loobumise avaldusele on lisatud volikiri, millega E. E volitatakse esindama Lindorff Eesti AS-i. Eeltoodu alusel kohus rahuldab Lindorff Eesti AS taotluse poole riigilõivu, s.o. 125 krooni tagastamiseks. Heli Käpp Kohtunik 3