3-07-696/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-696 Otsuse kuupäev 07.09.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Ago Sarapu kaebus Taheva Vallavalitsuse toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2007 Menetsluosalised Kaebuse esitaja Ago Sarapu, esindaja Feliks Luiksaar; Vastustaja Taheva Vallavalitsus, esindaja Maarika Keskoja; Kolmas isik Otu Jallai, esindaja Annika Kuimet; Kaasatud isik Maa-amet, esindaja Toomas Kutti. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Taheva Vallavalitsuse poolt koostati 29.novembril 2006 Valga maakonnas Taheva vallas Laanemetsa külas tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek, mis väljastati Ago Sarapule kui endise Kuusaare talu maa tagastamise õigustatud subjektile ja Otu Jallale kui maa ostueesõigusega erastajale. O.Jallai nõustus 29.11.2006 koostatud maa ostueesõigusega erastamise piiriettepanekuga ning tagastas selle allkirjastatult vallavalitsusele. 1 A.Sarapu 29.11.2006 koostatud tagastatava maaüksuse piiriettepanekuga ei nõustunud ja esitas 18.12.2006 vallavalitsusele omapoolsed vastuväited. A.Sarapu poolt 18.12.2006 esitatud vastuväidetele vastas vallavalitsus 09.01.2007 . A.Sarapu esitas 22.01.2007 vallavalitsusele uue taotluse, milles ta palus väljastada uus piiride kulgemise ettepanek kus oleks arvestatud tema 18.12.2006 esitatud vastuväidetega. Taheva Vallavalitsus vastas 13.02.2007 A.Sarapu taotlusele ja selgitas, miks vallavalitsus ei saa väljastada uut piiride kulgemise ettepanekut. 05.04.2007 esitas Ago Sarapu kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 väljastatud Kuusaare tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettapneku õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused HKMS § 7 lg 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vabariigi Valitsuse 6.11.

1. a määrusega nr. 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid. Korra punkti 13 alapunkti 2 sätestab, et ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus määrab maa ostueesõigusega erastamise ühe eeltoiminguna ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse. Korra punktist 131 tulenevalt koostab vastavad volitused saanud ametnik või organ ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil maa erastamise korra punktis 132 sätestatut arvestades. Piiride kulgemise ettepanek on katastriüksuse moodustamise aluseks. Kaebuse esitaja leiab, et 29.11.2006 tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek rikub tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Otu Jallaile väljastati ehitusluba elamu ehitamiseks endise Kuusaare talu asukohta 26.07.
2. Vastavalt 17.10.1991 EV Ülemnõukogu otsuse EV maareformi seaduse kehtestamise kohta punktile 9 on õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud maa tagastamise taotlus, ehituslubade andmine keelatud kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus lubada erandina õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, ehitusloa väljaandmist. Sama otsuse punkti 11 kohaselt ehitusluba, mis on välja antud otsusega kehtestatud korda rikkudes, ei anna vastavalt MRS § 6 lõikele 2 alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks. MRS § 6 lg 2 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui õigustatud subjekt ei nõua maa tagastamist, vaid soovib selle kompenseerimist (punkt 1) või maa on antud MRS vastuvõtmise ajaks teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel ja kasutusõigust omav isik on alustanud maa sihtotstarbelist kasutamist enne
3. aasta
4. aprilli (punkt 2) või maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MRS §-dele 7, 9,10 (punkt 3) või maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse (punkt 4). Taheva Vald on oma 09.05.2000 kirjaga nr 37/54.5 kinnitanud, et Taheva Vallavolikogu 2 ei ole esitanud Vabariigi Valitsusele taotlust erandkorras ehitusloa väljastamiseks Kuusaare talu maadele. Maareformi seadus eristab seaduslikus korras ja korda rikkudes väljastatud ehitusluba ja nendest tulenevaid Õigusi. Käesoleval juhul on Otu Jallaile ehitusluba väljastatud kehtinud korda rikkudes ja ehitusloa alusel on püstitatud pooleliolev ehitis, millele ei saa laieneda samad õigused seaduslikus korras väljastatud ehitusloa alusel ehitatud hoonega. Kaebuse esitaja on seoses Kuusaare talu maa tagastamise ning ostueesõigusega erastamisega teinud seisukoha saamiseks järelepärimise Maa-ametile ning ka vastustaja on nõustunud Maa-ameti kaasamisega haldusmenetlusse. 24.01.2007 kirjaga nr 4.14/10975 on Maa-amet vastavalt MRS § 38 lg 2 punktile 4 andnud selgituse, mille kohaselt ameti hinnangul on Otu Jallaile ehitusloa väljaandmisega
5. aasta
6. juulil rikutud seadust, millest tulenevalt on väljaantud ehitusluba õigustühine. Ühtlasi viitab Maa-amet oma kirjas asjaolule, et AÕSRS § 14 lõikes 3 on sätestatud, et Seadusevastaselt antud maakasutusõiguse või ehitusloa alusel püstitatud ehitise olemasolu ei saa olla maa mittetagastamise aluseks. Seadusandja on pidanud väga oluliseks, et ehitised oleksid püstitatud seaduslikus korras omandatud maakasutusõiguse ja kehtinud korras väljaantud ehitusloa alusel. Lisaks eeltoodule ei ole Otu Jallai hooned kantud ehitisregistrisse ning seetõttu ei ole kaebuse esitajale selge, millisel õiguslikul alusel O. Jallaile maad erastatakse, s.t. ei ole lahendatud hoonete omandiõiguse küsimus. Asja menetluse käigus ei ole vallavalitsusele esitatud tõendeid, mis näitaksid, et O. Jallai on hoonete omanik, mille alusel tal maareformi seadusest tulenevalt saaks tekkida õigus maad erastada. O. Jallaile tehtud piiriettepaneku sisse jääb ka endise Kuusaare talu ehitis. Vastustaja vastuväited Taheva Vallavalitsus ei nõustu Ago Sarapu kaebuses esitatuga ja vaidleb sellele vastu. Taheva Vallavalitsuse poolt koostati 29.novembril 2006 Valga maakonnas Taheva vallas Laanemetsa külas tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek, mis väljastati Ago Sarapule kui endise Kuusaare talu maa tagastamise õigustatud subjektile ja Otu Jallale kui maa ostueesõigusega erastajale. Nimetatud piiride kulgemise ettepaneku koostamisel juhindus vallavalitsus Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsusest nr 3-05-
7. Kaebuses esitatud väite kohaselt on Otu Jallaile 26.07.1993 väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks endise Kuusaare talu asukohta õigusvastane ja rikub tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. O.Jallaile välja antud ehitusloa õiguspärasus ja ehitiste püstitamine õiguslikul alusel on tuvastatud Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/2001, Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 3-59/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega nr 2-3210/
8. Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsuse nr 3-63/01 põhjenduses on kohus leidnud, et MRS § 6 lg 32 ei määratle elamu mõistet maareformiseaduse tähenduses mitte ainult lõpetamata elamute puhul vaid kõikide hoonete puhul. Seega ei ole MRS § 6 lg 32 seadnud lõpetamata elamute omanikke, kelleks on ka O.Jallai, halvemasse olukorda kui 3 teisi elamute omanikke. Ka ei riku MRS § 6 lg 32 O.Jallai õigust maad erastada MRS § 9 lg 2 alusel, kuna projekti järgi on tegemist elamuga, ehitis vastab PES § 38 lg 2 tunnustele, st. tegemist on maaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitisega. Kohtuotsust ei vaidlustatud ja see jõustus 30.aprillil
9. Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsuse nr 3-59/2003 resolutsioonis on kohus leidnud, et O.Jallai poolt endise Kuusaare talu maale ehitatud, antud hetkel pooleli olev ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kuulub O.Jallaile. O.Jallai maakasutuse aluseks on Valga Rajooni RSN Täitevkomitee
10. aprilli 1986 a otsus nr 129, millega O.Jallaile "eraldati 0,15 ha maad individuaalelamu ja kõrvalhoonete ehitamiseks asukohaga Taheva külanõukogu, Laanemetsa küla endise Kuusaare talu asukohta Valgamaa Metsamajandi maaalal Taheva metskonnas. Nimetatud otsus on aluseks 27.novembril 1986 a. välja antud maa looduses eraldamise aktile, millelt nähtuvalt asub O.Jallaile eraldataval maal vare. Viidatud dokumentidest nähtub, et O.Jallaile eraldatud maal asus vare ning maa eraldati elamu ehitamiseks. 22.veebruaril 1988 kooskõlastas Valga Rajooni Arhitektuurikomisjon O.Jallaile Valga Rajooni Arhitektide Tootmisgrupi arhitekti poolt projekteeritud eramu ümberehitusprojekti ning
11. aasta
12. juulil väljastas Arhitektuurilis-Ehitusliku kontrolli Valga Inspektsioon ehitusloa nr M-26/
13. Samas kohtuotsuses on kohus nõustunud O.Jallai selgitusega, et temale projekteeritud elamu projekti ümberehitusprojektiks nimetamine võis olla tingitud asjaolust, et projektis nähakse ette elamu püstitamist varemetele. Ehitusprojekti nimetus ei muuda aga tegelikke faktilisi asjaolusid, mis selgelt järelduvad maakasutusõiguse andmise otsusest ja maa looduses eraldamise aktist - ehitis on projekteeritud Taheva valla Laanemetsa külla endise Kuusaare talu elamu varemetele ning ehitusluba on välja antud projekteeritud elamu ehitamiseks O.Jallai poolt. Antud juhul ei oma tähtsust, kas ehitusluba anti ümberehitamiseks või uusehituseks. Vareme või endise eramu säilmete kuuluvust kellelegi kolmandale ei ole keegi vaidlustanud. O.Jallai ise ei ole ka kunagi väitnud, et ta on ehitist või varet ostnud või muul viisil omandanud ega sellel alusel maa erastamist taotlenud. Kohus on leidnud, et antud juhul ei ole aga O.Jallai esitanud avaldust maa erastamiseks mitte ehitusloast tulenevalt vaid sellest, et ta omab Kuusaare maadel hooneid ja O.Jallail on õigus taotleda maa erastamist kui elamu omanik, mitte ehitusloast tulenevalt. Tartu Halduskohtu 20.mai 2003 otsus nr 3-59/2003 vaidlustati, kuid Tartu Ringkonnakohus 26.septembri 2003 otsusega nr 2-3-210/2003 jättis Tartu Halduskohtu 20.mai 2003 a otsuse muutmata. Kaebuses esitatud väite kohaselt ei tekiks O.Jallail õigust maad erastada, kuna endise Kuusaare talu maal asuvate hoonete omandiõigus on tõendamata. Samas ei ole vallavalitsusele esitatud tõendeid, et O.Jallaile elamu ehitamiseks antud maal oleks asunud teisele isikule kuulunud hooneid või et keegi oleks vaidlustanud hoone või nn varemete omandiõigust. Kolmanda isiku seisukoht Otu Jallai Ago Sarapu kaebusega ei nõustu. Kolmas isik leiab, et Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 toiming - tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek (väljastatud kirjaga nr 5-11/011) on seaduslik ja põhjendatud. 4 O.Jallaile kuulub õiguslikul alusel püstitatud ehitusjärgus elamu ning tal on õigus erastada maad maareformi seaduse § 9 lg 2 alusel. Kaebuses ei sisaldu ühtegi sisulist vastuväidet piiride kulgemise osas. Ago Sarapu kaebuse osas tuleks menetlus lõpetada, kuna kaebuses toodud asjaolude kohta on olemas jõustunud kohtuotsus. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega 24.10.2006 jõustus Tartu Halduskohtu 20.09.2006.a. määrus, millega kohus lõpetas menetluse A.Sarapu kaebuse osas, milles ta taotles 26.07.1993.a. Riikliku ArhitektuurilisEhitusliku kontrolli Valga Inspektsiooni poolt väljastatud ehitusloa M-26/51 väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamiseks ning nimetatud ehitusloa õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohtu 20.09.2006.a. määruses on kohus leidnud, et ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu 20.05.2003 otsusega nr 359/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega nr 3-63/
14. Sellel on viimati osundatud ka Tartu Ringkonnakohtu otsuses 18.05.2006 nr 3-05-
15. Tartu Halduskohtu 22.02.2006.a. kohtuotsusega kohtuasjas 3-05-1010 (jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006.a. otsusega nr 3-05-1010) otsustas kohus tühistada Taheva Vallavalitsuse korralduse piiride kulgemise ettepaneku kohta mitte Ago Sarapu kaebuses toodud motiividel, vaid sel põhjusel, et kohus leidis, et erastatavale ja tagastatavale maale juurdepääsu tee osas võib tekkida vaidlusi ning tehti ettepanek lahendada piiride kulgemine selliselt, et oleks maksimaalselt tagatud tagastamisele ja erastamisele kuuluvate maade omanike huvid tee kasutamisel. Taheva Vallavalitsus ongi vaidlustatud toimingus juhindunud eelnimetatud kohtuotsusest. Maa-ameti seisukoht Maa-amet ei pea kaebust õigeks ega põhjendatuks ning on seisukohal, et see on täiesti alusetu. Käesolevas asjas menetletakse Ago Sarapu kaebust Taheva Vallavalitsuse toimingu – tagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja saatis 18.12.2006 omapoolsed vastuväited piiride kulgemise ettepanekule, leides, et puudub seadusest tulenev alus maa ostueesõigusega erastamiseks Otu Jallaile. Vastuväidete põhisisuks on järjekordselt ehitusloa väljaandmisega seonduv, st needsamad seisukohad, mille osas on olemas mitmeid jõustunud kohtulahendeid. Esindaja märgib, et varasemad Maa-ameti poolt antud selgitused Ago Sarapule tuginesid kaebuse esitaja poolt esitatud ühepoolsetel selgitustel, teadmata, et varasemalt või samaaegselt on toimunud kohtumenetlused. Maa-ameti poolt on sisuliselt selgitatud seadust, teadmata kõiki vaidlusaluseid asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses ega oma seletuses välja toonud, millega on vaidlustatud toiming vastuolus või kuidas piiride kulgemise ettepanek kaebuse esitajale liiga teeb. Kolmandal isikul on õigus ehitise omanikuna erastada. Vallavalitsus on teinud kõik, et lahendada ka tagastatavale maale ligipääsu küsimus. Kuivõrd kaebaja on oma kaebust põhistanud taaskord ehitusloa temaatikaga ning kuivõrd ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustega, siis on Maa-amet seisukohal, et jõustunud kohtulahendites on põhjalikult 5 käsitletud ehitusloaga seonduvaid küsimusi ja Maa-ametil midagi täiendavalt lisada ei ole. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Ago Sarapu poolt vaidlustatud Taheva Vallavalitsuse 29.11.2006 koostatud maa tagastamise ja ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekuga on vallavalitsus määranud Ago Sarapule tagastamisele kuuluva ja Otu Jallaile ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piirid. Ago Sarapu leiab, et Otu Jallail puudub õigus maad erastada, kuna Otu Jallaile 26.07.1993.a. väljastatud ehitusluba on välja antud kehtinud korda rikkudes, seega õigustühine. Õigusvastaselt väljastatud ehitusloa alusel püstitatud ehitise olemaolu ei saa olla aluseks maa ostueesõigusega erastamiseks ja õigustatud subjektile maa mittetagastamiseks. Kohus on seisukohal, et Ago Sarapu kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Nähtuvalt nii kirjalikust kaebusest kui kohtuistungil antud seletusest, on kaebuse esitaja piiride kulgemise ettepaneku vaidlustanud seonduvalt O.Jallaile 26.07.1993 elamu ehitamiseks väljastatud ehitusloast. Piiride kulgemise ettepanekut ei ole vaidlustatud maa piiridest või maa suurusest tulenevalt, vaid ainult O.Jallai elamu ehitusloa õigusvastasest väljastamisest tulenevalt. Kaebaja väitel tugines ta oma kaebuse esitamisel kaebusele lisatud Maa-ameti 24.01.2007 kirjast nr 4.1-4/10975 (tlk.11-12). Kohus nõustub nii vastustaja kui kaasatud isikute seisukohaga, et kõik antud asjas kaebuse esitaja poolt toodud põhjendused on varasemates kohtulahendites analüüsitud ning lahendatud. O.Jallaile kuuluva elamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu halduskohtu 20.05.2003 otsusega haldusasjas nr 3-59/2003, Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3-210/2003, Tartu Halduskohtu 19.04.2001 otsusega haldusasjas nr 3-63/
16. Ehitusloa seaduspärasust on märkinud Tartu Ringkonnakohus ka oma 18.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-05-1010, milles A.Sarapu oli vaidlustanud Taheva Vallavalitsuse 10.08.2005 väljastatud piiride kulgemise ettepanekut. 14.09.2006 esitas A.Sarapu halduskohtule kaebuse Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Valga Inspektsiooni poolt 26.07.1993 väljastatud ehitusloa nr M-26/51 väljaandmise või ehitusloa puudumise tuvastamiseks ning selle ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-06-1837). Tartu halduskohus lõpetas oma 20.09.2006 määrusega menetluse haldusasjas nr 3-06-1837 menetluse tähtaja ületamise tõttu. Kohus märkis, et kaebaja poolt esitatud taotlus ei ole oma olemuselt HKMS § 6 lõike 3 punkti 3 sätestatud avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemine ning et ehitusloa olemasolu, ehitusloa õiguspärasus ja ehitusloa alusel püstitatud ehitise õiguspärasus on eelnevalt tuvastatud Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu mitmete jõustunud otsustega. Et ehitusluba on väljastatud 26.07.1993, on kaebuses 6 väitnud ka kaebaja ise. Seetõttu luges kohus, et A. Sarapu on ületanud kaebuse esitamise tähtaja. Tartu Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ning jättis halduskohtu määruse muutmata. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud väide, et A. Sarapu on piiride kulgemise ettepanekut vaidlustanud tulenevalt ehitusloast, mille õiguspärasuse suhtes on olemas mitmed kohtulahendid. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ühtegi sellist asjaolu, mis sunniks kohut ümber hindama varasemates kohtuotsustes tuvastatu või ära ootama Valga maavanema poolt läbiviidava järelevalve tulemusi. Kaebaja selgituste järgi tingis kaebuse esitamise Maa-ameti poolt talle antud vastus, kus Maa-amet märkis, et Otu Jallaile väljastatud ehitusluba on välja antud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991.aasta 17.oktoobri otsuses „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ sätestatud korda rikkudes ning et seetõttu ei ole O. Jallail talle kuuluva ehitise juurde õigust maad ostueesõigusega erastada. Kohus on seisukohal, et nimetatud Maa-ameti selgitus kaebuse esitajale ei tingi ehitusloa väljaandmisega seonduvate asjaolude uut läbi vaatamist ega ehitusloale teistsugust hinnangut andma. Nagu Maa-amet oma käesolevas asjas antud selgitustes märkis, on Maa-ameti 24.01.2007 vastus koostatud ainult A. Sarapu poolt esitatud andmete alusel, kontrollimata tegelikku olukorda, omamata seejuures informatsiooni samas küsimuses jõustunud kohtulahenditest. O.Jallaile kuulub õiguslikul alusel ehitatud, pooleli olev elamu, mille juurde on tal õigus maad erastada. Vaidlustatud piiride kulgemise kokkuleppes on vallavalitsus arvestanud ka maa tagastamise subjekti õigusi juurdepääsuks tagastatavale maale, mis oli Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 haldusasjas nr 3-05-1010 piiride kulgemise ettepaneku kohta tehtud vallavalitsuse korralduse tühistamise aluseks. Samas ei ole kaebuse esitaja 29.11.2006 piiride kulgemise ettepanekut kinnistule juurdepääsu osas vaidlustanud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 7 8