← Eesti

2-03-802/4

Obsah (5)§ 264§ 13§ 8§ 70§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.08.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Ts

RakS § 13.1 lg 1 järgi. Hageja pöördus politseisse seoses sissemurdmisega ja 21,908.2001 sai ta teada Tallinna Hooneregistrist tõendi nr XXX, millest nähtus, et XXX korterite nr XXX ja XXX on võõrandatud JV. 24.10.2001 tasus T. N kohtu deposiiti eluruumide ostuhinna ja notari tasuda kokku 191879,45 krooni, millega on täidetud ostja kohustused müügilepingute järgi. Kostjad ÕÕ ja BP on rikkunud hageja kui teise kaasomaniku ostueesõigust müües korteri nr 2 ja 3 märgitud müügilepingute järgi ostueesõigust mitteomavale JV. 12. Hageja palub märgitud müügilepingute järgi ostja õiguste ja kohustuste ülekandmist

RakS § 13.

  1. lg 1 järgi ning lisaks palub tuvastada otsuse põhjendavas osas, et J V l on kooskõlas nõude esitamise ajal kehtiva TsÜS § 88 lg 5 järgi kohustus teha tahteavaldus korterite nr 2 ja 3 omandite ülekandmiseks hagejale ( I kd lk 339). Nõue
  2. Hageja palub üle kanda talle 02.07.01 BP ja JV vahel sõlmitud XXX korteri nr XXX müügilepingust (tõestatud notar L. M poolt reg. nr XXX) tulenevad ostja õigused ja kohustused ja üle kanda TN omandiõigus märgitud eluruumile, samuti palub tunnustada omandit märgitud korterile. Samuti palub hageja kanda talle 01.08.01 ÕÕ ja JV vahel XXX korteri nr XXX müügilepingust (tõestatud notar A. Schultsi poolt reg. nr XXX) tulenevad ostja õigused ja kohustused ja üle kanda TN omandiõigus märgitud eluruumile ja tunnustada omandit.. Märgitud lepingute järgi palub ta kohtu deposiitarvelt välja maksta JV ostuhind 120000 krooni ja notaritasu 929,85 krooni, lõiv 100 krooni 02.07.2001 sõlmitud lepingu järgi ja ostuhind 70000 krooni, notaritasu 124,80 krooni ja riigilõiv 100 krooni 01.08.2001 sõlmitud lepingu järgi ning tagastada T. N enammakstud 324,75 krooni.
  3. Kohtuvaidluse ajal tekkinud käsutustehingute tühisus. 3
  4. Menetluse käigus seadis kohus hagi tagamise määrusega 19.09.2001 korteritele nr 2 ja 3 käsutamise keelumärked ja keelumärge registreeriti 01.10.2001 ning 08.01.2002 keelati määrusega kõikide toimingute teostamine, mis on suunatud XXX elamu aluse maatüki erastamiseks, korteriomandite seadmiseks, katastriüksuse moodustamiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  5. 01.10.2004 teatas B. P kohtule, et omandas XXX korterid nr 2 ja
  7. Tagaseljaotsusega 03.06.04 lõpetati B. P ja J. V vaheline müügileping korteri nr 3 kohta ja kohustati J. V tagastama 02.07.01 müügilepingust alusel saadud korter B. P . Müügilepingust taganemise põhjuseks (avaldus selleks 04.04.03) oli asjaolu, justkui poleks J. V tasunud müügihinda lepingus märgitud ulatuses. T. N ei olnud menetlusse kaasatud.
  8. 28.06.2004 esitas B. P Õ. Õ ostueesõiguse teostamise avalduse korter nr 2 omandamiseks Õ. Õ ja J. V vahelise 01.08.2001 müügilepingu järgi. 26.08.2004 sõlmisid B. P , Õ. Õ , J. V ja nende abikaasad kokkuleppe B. P korteri nr 2 omandi ülekandmiseks Õ. Õ ja J. V vahelise 01.08.01 müügilepingu järgi.
  9. 04.10.04 müüs B. P korteri nr 2 VP ning lepingu p 3.1 järgi läheb omand üle V. P lepingu tõestamise hetkest.
  10. B. P poolt 04.04.05 tehtud müügilepingust taganemise avaldus, avaldus 28.05.2004 ostueesõiguse teostamiseks korteri nr 2 osas müügilepingu 01.08.2001 järgi, 28.06.2004 sõlmitud lepingu lõpetamise kokkulepe ja ostueesõiguse teostamise avalduse alusel omandi ülekandmise kokkulepe ning B. P ja V. P vahel 04.10.04 sõlmitud müügilepingu p
  11. 1 millega anti üle korter nr 2 V. P , on tühised.
  12. Märgitud käsutustehingud on pärast 25.12.2003 tühised VÕS § 244 lg 6 ja TsÜS § 88 lg 1 järgi. T. N ostueesõigus tekkis

RakS § 13.1 alusel

  1. aastal ning kõik tehingud, mis on suunatud omandi ülekandmisele J. V B. P ja V. P , on seega tühised, sest kahjustavad ja piiravad T. N ostueesõiguse teostamist. Hageja leiab, et kuigi keelumärke tekstis on märgitud vaid J. V , ei tähenda, et see keelumärge ei laieneks kõrvalistele isikutele. Vara käsutamise keelumärge on hagi tagamise abinõu, mis keelab teha käsutustehinguid arestitud varaga, see on absoluutne ja kehtib kõigi suhtes ning vale oleks selline tõlgendus, kus vara käsutus on keelatud vaid menetlusosalistele ja lubatud teistele isikutele.
  2. Hagi esitamisega 22.08.2003 astus T. N J. V asemele ja igasugused avaldused, pidid müüja esitama T. N . Enne VÕS-i jõustumist asutus ostueesõiguslane müügilepingusse ostja asemele. Haginõude esitamine

RakS § 13.1 järgi on ostueesõiguse teostamine ja müügilepingusse astumine. B. P ei ole selliseid avaldusi T. N teinud, B. P puudus alus müügilepingust taganemiseks, sest raha oli deponeeritud.

  1. B. P ei teostanud ise ostueesõigust Õ. Õ ja J. V vahelise müügilepingu alusel tähtaegselt ega pöördunud 3 kuu jooksul hagiga kohtusse müügist teadasaamisel, seega on tema avaldus ostueesõiguse teostamiseks korter nr 2 osas tühine. Nõue
  2. TN palub tunnustada B. P ja V. P vahelisele korteri nr 2 müügilepingus 04.10.2004 p-s 3 sisalduva käsutustehingu tühisust. Lisaks palub tunnustada hageja omandiõigust korteritele nr 2 ja 3 ja omand üle kanda talle. Omand ei ole V. P le üle läinud, kuivõrd 4 käsutustehingud on tühised.
  3. Kohtukulud palub jätta kostjate kanda. Kostja vastuväited, kolmanda isiku arvamus.
  4. Kostjad ja kolmas isik leivad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kooskõlas

§ 264lg 1 esitanud müüjatele notariaalset tõestatud avaldust.

Hageja ei ole seda teinud - ta ei ole esitanud notariaalselt tõestatud avaldust ostueesõiguse teostamiseks ega ka kostjatele. Hageja sai teada vastavatest müügilepingustest 01.08.2001 ja 02.07.01 hooneregistri tõendist alles 21.08.2001 ja seega oli tal ostueesõiguse teostamiseks aega 2 kuud seega kuni 22.10.2001.

§ 13

.1 lg 1 oli antud vaid seaduslik alus ostueesõiguse teostamiseks.

§ 8

lg 2 järgi kohaldati vallasasjadele kinnisasja sätteid ja seega tuli teha vastav notariaalselt tõestatud ostueesõiguse soovi teostamise avaldus. Kuivõrd hageja seda teinud ei ole, ei ole teostatav ka märgitud korterite osas omandiõigus. Kostjate arvates ei olnud hageja ka märgitud ehitise kaasomanik

§ 70lg 2 ja 3 järgi.

Lisaks ei tasunud hageja ka koheselt müügilepingust ostja kohustusi vaid tasus deposiiti raha alles kohtu nõude alusel, seega hiljem mitte nagu lepingus ette nähtud. Korterid on koormatud üürilepingutega, mistõttu oli korterite müügihind madalam turuhinnast, ja kuna kostjad ei teadnud ostueesõigusest, siis ei märgitud lepingusse mitmeid tingimusi. Leping 01.08.2001 ja 02.07.2001 ei ole enam jõus, sest 02.07.2001 on lõpetatud kohtuotsusega 03.06.2004 ja 01.08.2001 on lõpetatud poolte kokkuleppel 26.08.

  1. Kostjate arvates on kõik käsutustehingud, mis tehti pärast 02.07.2001 ja 01.08.2001 on kehtivad ja ei ole vastuolus VÕS § 244 lg
  2. Need oleks tühised vaid tingimusel, et käsutustehing oleks tehtud pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist, st VÕS § 244 lg 4, 5 nõuded oleks täidetud - notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldus oleks tehtud, lisaks oli korterite käsutuskeeld tehtud J. V suhtes, kes aga ei ole käsutustehinguid teinud.
  3. Kohtukulud paluvad jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. TN omandas M. Z 08.01.99 müügilepinguga XXX asuva korteri nr 1 (lepingu p 5.4) koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga märgitud ehitisest ning ostetud vallasasi oli registreeritud ka vastavalt hageja nimele hooneregistris. 22.01.01 erastas BP samas elamus asuva korteri nr 3 ja 24.01.01 erastas samas elamus korteri nr 2 ÕÕ. Elamus ei ole muid eluruume ega mitteeluruume, mis võiksid olla tsiviilkäibes ehitise reaalosana.
  5. 02.07.02 müüs B. P korter nr 3 koos selle juurde kuuluva ehitise mõttelise osaga suuruses XXX J V le 120000 krooni eest, mille viimane pidi tasuma B. P le lepingu sõlmimise päevale järgneval päeval lepingu p 2.1 järgi. Leping on tõestatud notari poolt. 01.08.2001 müüs ÕÕ korteri nr 2 koos selle juurde kuuluva ehitise mõttelise osaga J V le 70000 krooni eest, mis lepingu p 2 järgi on ostja poolt tasutud müüjale ettemaksuna sularahas enne lepingu sõlmimist.
  6. ÕÕ ja BP ei ole teatanud TN kaasomandi võõrandamise soovist ega teinud ettepanekut märgitud eluruumide ostmiseks ostueesõiguse alusel. Ettepanek on tehtud M. Z , kes ei olnud müügitehingu ettevalmistamise ajaks kaasomanikuks.
  7. TN sai ostueesõiguse rikkumisest teada 21.08.2001, esitades hagi 22.08.2001 kohtusse.
  8. Märgitud asjaolude üle vaidlus puudus. 5
  9. Kuivõrd vaidlusalused müügilepingud sõlmiti 2001.a. ning ostetud ehitised olid vallasasjad, siis sätestab

RakS § 13.1. ehitise kui vallasasja ostueesõiguse võõrandamisel. Nimelt tuleneb

Raks § 13.1 lg 1 ei kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Võõrandaja on kohustatud kirjalikult teatama teistele ehitise kaasomanikele ehitiseosa võõrandamise kavatsusest, näidates ära ehitiseosa võõrandamise hinna ja muud tingimused. Kui kaasomanik ei kasuta ostueesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamisest, on võõrandajal õigus võõrandada ehitiseosa kirjalikus teates märgitud või kõrgema hinnaga ja samadel või võõrandajale soodsamatel tingimustel. Kui võõrandaja võõrandab ehitiseosa ostueesõigust rikkudes, võib kaasomanik pöörduda kolme kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. 34.

§ 70

lg 1 järgi on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand ning lg 2 järgi võib see olla ühisomand või kaasomand, millest viimane on lg 3 järgi kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. EES § 3 lg 1 järgi on erastamise objektiks elamu või korter koos selle juurde kuuluva vastava osaga ehitisest,

RakS 13.1 teise lauses on sätestatud et erastatud eluruum ja elamus asuv mitteeluruum ning nende juurde kuuluv muu osa on käibes koos. Seega on erastatud elamu osad, mis ei ole mõne korteriomaniku ainuomand, kõigi korteriomanike kaasomandis ning enne kinnistamist on nad tsiviilkäibes vallasasjadena koos nende juurde lahutamatult kuuluva mõtteliste osadega elamust ja seega on TN märgitud XXX korteri nr 1 omanik ja samaaegselt selle juurde kuuluva mõttelise osas omanik ning elamu kaasomanik, mistõttu ei ole õiged kostjate väited sellest, et hageja ei ole kaasomanik. 35. Nimetust järeldub üheselt, et TN on seadusest, antud juhul

§ 13.1.

lg 1 tulenev ostueesõigus ülalmärgitud XXX asuvate korterite nr 2 ja 3 koos selle juurde kuuluva ehitise mõtteliste osade võõrandamisel. Vaidlust ei olnud selles, et B. B ja Õ. Õ võõrandasid neile kuuluvad korterid nr 3 ja 2 XXX koos ehitise mõttelise osaga J V le ilma, et nad oleksid kooskõlas

§ 13

.1 sätestatud korras esitanud kirjaliku teate TN ehitise osa (korteri koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga) võõrandamise kavatsusest koos vastava hinna ja muud tingimustega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et B. P ja Õ. Õ on võõrandanud neile kuuluvad korterid koos viimaste juurde kuuluvate mõtteliste osadega XXX asuvast ehitisest TN kui kaasaomaniku ostueesõigust rikkudes ja hagejale kui kaasomanikule tuleb kanda üle nimetatud lepingust tulenevad ostja õigused ja kohustused. TN on kohtu deposiiti tasunud lepingute järgsete asjade müügihinna ja muud kulud kohtumenetluse ajal kohtu määratud ajal (I kd lk 77) kokku 191879,45 krooni ning vaidluses ei oma tähtsust, et see ei olnud tasutud varem. Hageja märgitud nõue kuulub rahuldamisele ning esialgsele ostjale tuleb välja maksta kohtu deposiidist müügihind, notaritasu ja lõiv. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda müügilepingutest tulenevate ostja õiguste ja kohustuste ülakandmist ja ostueesõiguse teostaja astub müügitehingusse esialgse ostja asemele, siis 2001.a. kehtinud TsK § 242 lg 1 järgi kohustub müüja lepingu järgi andma vara ostja omandusse, mis tähendab ostja õigust nõuda asja omandusse andmist ja müüja kohustust anda omand üle. Eeltoodust tulenevalt on müüjatel, antud juhul Õ. Õ l lepingust tulenev kohustus anda vastavalt korter nr 2 ja B. P vastavalt korter nr 3 koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga elamust üle TN, so kohustus müügileping täita. Vallasomand tekib asja üleandmise või väljanõude õiguse loovutamisega vastavalt

§ 92

lg 1, 2 ja 93 järgi ning tegemist on võõrandaja ja omandaja vahelise vastavate tahteavalduste ja vastava käsutusega. Omandi tunnustamiseks on vajalik, et omand on 6 tekkinud eelmärgitud sätete järgi. Kuivõrd

§ 13

.1 lg 1 järgi saab ostueesõigust omav isik nõuda vaid ostja õiguste ja kohustuste ülekandmist, mis on võlaõiguslikust lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülekandmise nõue, siis ei saa kohus kanda omandit ka hagejale üle ega tunnustada hageja omandi märgitud korteritele nr 2 ja

  1. Kohtu arvates on tegemist siin olukorraga, kus kohus saab vaid tuvastada, et hagejal on õigus nõuda, et kostjad annaksid omandi üle ja et kostjatel Õ. Õ l ja B. P l on kohustus müügilepingute 02.07.2002 ja 01.08.2001 järgi anda asi vastavalt Õ. Õ l korterite nr 2 ja B. P l vastavalt nr 3 koos mõtteliste osadega TN omandisse. Kohtu arvates ei ole siin tegemist hagipiiride ületamisega, kuivõrd on vähesem hageja poolt nõutust. Seega nõustub kohus kostjate väitega, et omandit ei saa kohus kanda üle ega seda tunnustada, kuid seda aga eelpool toodud motiividel. Mis puutub kostja väidetesse seonduvalt koormatud üürilepingutega ja asja turuhind, siis ei mõjuta need ostueesõiguse teostamist, kuivõrd ei tulene seadusest.
  2. Kohus ei nõustu kostjate väidetega sellest, et ostueesõiguse teostamiseks pidi T. N tegema vastava notariaalselt tõestatud avalduse. Nimelt sätestab

Raks § 13.1 ostueesõiguse teostamiseks erilise korra – nimelt peab vallasasja kaasomanik kõigepaelt enne asja müüki sisuliselt pakkuma seda teisele kaasomanikule

§ 13

.1 korras ja kui ta seda ei tee, on tegemist koheselt teise kaasomaniku ostueesõiguse rikkumisega, mis annab ostueesõigust omavale isikule koheselt erilise kaitse - hagiga kohtusse pöördumine müüja vastu ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Kostja poolt viidatud vajadus esitada notari poolt tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldus kehtib küll, kuid see kehtib juhul, kui müüja on täitnud

§ 13.1.

tuleneva müüja kohustuse ostueesõiguslase ees ega ole asja enne ostueesõiguse teostamiseks märgitud tähtaega võõrandud ja kui ostueesõigust omav isik rikub ise tähtaega või korda, ei saa ta kaitset märgitud sätte järgi Kohtu arvates on

§ 13

.1 sätestatud ostueesõiguse teostamise kord sätestatud üksnes

§ 13

.1 märgitud vallasjade suhtes ja tegemist on ostueesõiguse teostamise erilise korraga, mis on reguleerimist leidnud seaduse rakenduslikus osas ja seega ei ole kohaldatavad siin muude asjade (aktsiad, osad, kinnisasi, kinnistusse kantud ostueesõigus, üürniku ostueesõigus ORAS järgi) suhtes ostueesõiguse teostamise protseduuri reguleerivad sätted.

  1. 19.09.2001 on kohus hagi taganud (I kd lk 30) ning hagi tagamiseks keelanud J V l talle kuuluvate XXX kortertite nr 2, 3 võõrandamisele ja koormamisele suunatud tehingud. Määrusest nähtub, et määrus saadeti täitmiseks hooneregistrile. Seega oli suunatud käsutuskeeld hagi tagamise korras otseselt J. V le ning hooneregistrisse ka vastava käsutuskeelu sissekandmiseks selleks, et see oleks teatav kõigile, kes hooneregistris vastavate andmetega tutvub.
  2. Kuni 31.12.2006 kehtinud TsMS § 155 järgi oli hagi tagamise eesmärgiks võimaliku soodsa kohtulahendi efektiivse täitmise eesmärk - käesolevas vaidluses oli selle eesmärk tagada asjade – korterite nr 2, 3 XXX õiguslik režiim puutumatuna kuni kohtulahendi jõustumiseni. Sellist keeldu rikkuvad tehingud olid vastuolus seega seadusega ja seega märgitud ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 järgi tühised ega omanud õiguslikke tagajärgi. Kehtiva TsÜS § 88 (19.11.2003) järgi on samuti hagi tagamise korras tehtud käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine. VÕS § 244 lg 6 (jõust 19.11.03) järgi on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine. Kostjate väited, et asjas ei ole kohaldatav VÕS § 244 lg 6 ei ole õige, kuivõrd omandi ülekandmine B. P le 28.04.2004 (01.08.2001 Õ. Õ ja J. V vahelise müügilepingu järgi ostueesõiguse korras) ja B. P poolt V P le 04.10.2004 on tehtud võlaõigusseaduse kehtimise ajal ning T. N l oli tekkinud ostueesõigus seaduse, so

§ 13.1 järgi.

Nii on kohaldatav ka vaidluses märgitud käsutustele VÕS § 244 lg 6 ega ole seostatav sellega, et T. N pole teinud ostueesõiguse avaldust, sest tema ostueesõigus tekkis 2001.a. ja millise õiguse kaitseks on eriprotseduur

§ 13.1.

järgi vastava hagi esitamine. 7

  1. Kohtule esitatud Hooneregistri väljavõttest (I kd, lk 49) nähtub, et J V le kuuluvatele korteritele XXX nr 2 ja 3 on seatud asja käsutamise keelumärge - mis on olemuselt täielik asja käsutuse keeld ja kehtib kõigi suhtes, seega ei olnud kostjatel ja ka J V l mingilgi moel võimalik asja enam käsutada pärast hagi tagamist ning isegi kui käsutati, oli see tühine ega loonud õiguslikke tagajärgi. Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusega nr 2/2705827/03 03.06.04 lõpetati B. P ja J. V vaheline müügileping korteri nr 3 kohta ja kohustati J. V t tagastama 02.07.01 müügilepingust alusel saadud korter B. P le. Müügilepingust taganemise põhjuseks (avaldus selleks 04.04.03) oli asjaolu, justkui poleks J. V tasunud müügihinda lepingus märgitud ulatuses. Kuivõrd T. N ei olnud menetlusse kaasatud, ei oma märgitud kohtulahend mõju T. N le ega ka käesolevale menetlusele kooskõlas kohtulahendi tegemise ajal kehtinud TsMS § 242 lg 1 ja käesoleva TsMS § 457 lg 1 järgi ja seega ei oma T. N ostueesõiguse teostamisele mingit mõju see, kas J. V peab ülalmärgitud tagaseljaotsuse järgi. B. P le midagi üle andma ja kas ta saab seda teha, kuivõrd puudutab B. P ja J. V omavahelisi suhteid. Märgitud korteri 3 osas on käsutuskeeld seatud hagi tagamise korras varem ning seega selle käsutamine on tühine ega saanud tuua kaasa tagajärgi omandi (korter nr 3) tekkimiseks B. P le.
  2. Vaidlust ei ole selles, et 28.06.2004 esitas B. Poplavki Õ. Õ le ostueesõiguse teostamise avalduse korter nr 2 omandamiseks Õ. Õ ja J. V vahelise 01.08.2001 müügilepingu järgi. 26.08.2004 sõlmisid B. P , Õ. Õ , J. V ja nende abikaasad kokkuleppe B. P le korteri nr 2 omandi ülekandmiseks Õ. Õ ja J. V vahelise 01.08.01 müügilepingu järgi. 04.10.04 müüs B. P korteri nr 2 V P le ning lepingu p 3.1 järgi läheb omand üle V. P le lepingu tõestamise hetkest.
  3. Kuivõrd hagi tagamise korras oli seatud korteritele nr 2 ja 3 käsutamise keelumärge ning nende käsutamine T. N ostueesõigust rikkudes toob kaasa käsutuse tühisuse TsÜS § 88 lg 1 ja VÕS § 244 lg 6 järgi, siis on ülemärgitud käsutustehingud tühised ning seega ei saanud 04.10.2004 sõlmitud XX X korter nr 2 osas lepingu p 3.1 järgi V. P korteri nr 2 omanikuks ning seega tuleb tunnustada hageja nõuet B. P ja VP ning 04.10.2004 sõlmitud lepingu (I kd lk 300) p-s 3.1 sisalduva korteri nr 3 XXX käsitustehingu tühisust.
  4. Mis puutub asjaolusse, kas B. P poolt ostueesõiguse teostamine – avalduse esitamine 01.08.2001 sõlmitud lepingu järgi on õigustühine või mitte, siis kohus ei saa anda hinnangut B. P avaldusele, mis on tehtud teiste kostjate suhtes, kuivõrd puudutab nendevahelisi võlaõiguslikke suhteid ja toob tagajärgi nendele isikutele, mitte T. N le. Iseseisvat nõuet T. N esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud nõuet B. P võimaliku ostueesõiguse teostamiseks, tunnustamiseks.
  5. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kohtukulud.
  6. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
  7. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja kõik vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS 61 lg 1 p 1, 2 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast 8 osavõtnud õigusabi eest kuni 5 % hagi rahuldatud osast ja hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse (50000 krooni).
  8. Hageja riigilõivu kokku krooni 11120 krooni (300+10760+60) ja õigusabikulusid kokku 19950 krooni ( 5950 krooni /lk 161/ ja 14000 krooni /lk 478,479).
  9. Hagi käsutustühisuse tunnustamiseks, ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks kuulus rahuldamisele, samuti rahuldas kohus osaliselt hagi ning tuvastas kostjatel teatud kohustuste olemasolu, seega tuleb kostjatelt välja mõista lõiv kolme tuvastusnõude eest 180 (3*60) krooni ja ostja õiguste ja kohustuse kandmise nõude eest 11000 krooni. Hageja kasuks tuleb välja nõuda V. P lt 30 krooni (käsutustehingu tühisuse tuvastamise nõudelt pool lõivu 30 krooni), Õ. Õ lt 30 krooni (müügilepingust tulenev müüja kohustuse tuvastamise nõue, pool lõivust), J. V lt 60 krooni (2-st müügilepingust tulenev müüja kohustuse tuvastamise nõue, pool lõivust 2*30), BPt 60 krooni (müügilepingust tulenev müüja kohustuse tuvastamise nõue pool lõiv 30 kr ja V. P ga tehtud käsutustehingu tühisuse tuvastamise nõudelt pool lõivu 30 krooni). Müüja õiguste ja kohustuste ülekandmise nõudelt tuleb kostjalt Õ. Õ lt ja J. V lt välja mõista lõivu proportsionaasselt sõltuvalt tehingu hinnast ja hagihinnalt (lõiv on kahelt müügitehingult kokkuarvestatud hagihinnalt 11000 krooni) ning Õ. Õ ja J. V tehingu hind on väiksem kui B. P ga tehtud tehingu hind. Õ. Õ ja J. V vahelise tehingu osa hagihinnas ja lõivus on vastavalt 41%, seega tuleb nendelt välja mõista lõiv 4510 krooni mõlemalt vastavat 2255 krooni ja ülejäänud 6490 krooni B. P lt ja J. V lt mõlemalt vastavalt 3245 krooni.
  10. Õigusabikulud tuleb välja mõista hageja kasuks 5 % hagi rahuldatud osast ja kohtu määramisel järgmiselt: BPt ja J. V lt tuleb välja mõista nendevahelise tehingu järgi 6051,50 krooni mõlemalt vastavalt 3025,74 krooni ning lisaks tuleb B. P lt tehingu tühisuse tuvastamise ja kohustuse tuvastamise nõudelt välja mõista kokku 1000 krooni kohtu määramisel. Õ. Õ ja J. V vahelise tehingu järgi tuleb nendelt välja mõista 3526,24 krooni, mõlemalt vastavalt 1763,10 krooni ning kohustuse tuvastamise nõudelt Õ. Õ lt vastavalt kohtu määramisel 500 krooni ning lisaks tuleb V. P lt välja mõista tehingu tühisuse tuvastamise nõudelt kohtu määramisel õigusabi 500 krooni.
  11. Kuivõrd omandi tunnustamise hagi ja omandi ülekandmise hagi jäi rahuldamata, tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista õigusabikulude katteks hagi rahuldamata jäetud osast. Kostjad on kokku ühiselt tasunud 5700 krooni õigusabikulude katteks ning seega tuleb välja mõista 5% hagi rahuldamata jäetud osast vastavalt kõigile võrselt 1425 krooni. M. Grauberg Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.