Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 94

Tsiviilasi nr.2-06-22291 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.detsember 2007.a. kell 16.00 K

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kliendikaardi lepinguga hageja kohustus kostjale väljastama 5 kliendikaarti ja võimaldama kliendikaartide alusel kostjale tarbida kaupu ja teenuseid järelmaksuga. Kostja kohustus tasuma talle esitatud arved 7 päeva jooksul. Kuna kostja ostetud kaupade ja teenuste eest talle esitatud arveid ei tasunud, on hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks põhjendatud ja hagi tuleb selles osas rahuldada.

1. Poolte vahel on vaidlus viivisnõude suuruse üle. Hageja leiab, et viivisnõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostja leiab, et hagis esitatud viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, taotleb viiviste vähendamist ja leiab, et mõistlik on viivisenõue 20 % ulatuses põhivõlast.
2. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on viiviste nõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid samuti on põhjendatud kostja taotlus viiviste vähendamiseks. 6.1.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist)

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Pooled on lepingu punktis 6.1.

1. kokku leppinud viiviste arvestamises võlasummast nn arveviivisena, s.t. kliendile esitatud arve maksetähtaja ületamisel arvestatakse võlasummast viivist 0,1 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on toonud viivisenõude summaliselt välja 10.10.2007 seisuga. Selleks hetkeks on kostja viivitanud arvete tasumisega üle nelja aasta, sõltuvalt erinevate arvete tasumise tähtpäevadest on kostja 10.10.2007 seisuga viivituses olnud 1485 kuni 1427 päeva, kokku viivisesumma 154 122,74 kr. 6.
2. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostjale on saadetud arvete tasumiseks meeldetuletusi. Hagiavaldusele lisatud nõuete loovutamise lepingust nähtuvalt on hageja pöördunud juba 2003.a. võla sissenõudmiseks inkassofirma poole. Kostja on ka ise tunnistanud, et inkassofirma on hageja arvete tasumiseks kostjaga ühendust võtnud. Seega on hageja viivitamata astunud kohtuväliselt samme kostjalt võlgnevuse kättesaamiseks. Kostja on arved kätte saanud, samuti oli kostja teadlik viiviste tasumise kohustusest arvete tasumisega viivitamise korral. Kostja põhivõlale vastu ei ole vaielnud, kuid ei ole asunud võlga tasuma. 6.
3. Tulenevalt

§ 113

lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 nende koostoimes võib kohus viiviseid viiviste maksmiseks kohustatud isiku nõudel vähendada mõistliku suuruseni, kui tasumisele kuuluv viivisesumma on ebamõistlikult suur. Seejuures arvestatakse eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ülemäära suureks loetakse kohtupraktikas viivisenõuet, mis ületab põhivõlga. Hageja poolt välja toodud, seisuga 10.102.007 sissenõutavaks muutunud viivisesumma ületab põhivõla ca 50 % ulatuses. Viivistel on kompensatsiooniline ja eeldatavat kahju väljendav iseloom. Hagejale pidi hiljemalt viimase arve tasumise tähtpäeva saabumisel 11.11.2003 olema selge, et kostja oma kohustusi ei täida. Kuigi pooled on viivise maksmise kohustuses ja määras lepingus kokku leppinud, ei piisa viivisenõude realiseerimiseks hageja tahteavaldusest kostjale, vaid tuleb esitada kohtule hagi. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt ei ole hageja kostjalt enne hagi esitamist viivise tasumist ka nõudnud. Hagi on esitatud ligi 3 aastat võlgnevuse tekkimisest hiljem, seega on hageja hagi suhteliselt hilise esitamisega tekitanud olukorra, et kogunenud viivised ületavad põhivõla suuruse. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kostja 2003.a. ja 2004.a. majandusaastad lõpetanud kahjumiga, alates 2005.aastast ei ole majandusaasta aruandeid esitatud. Kostjal käesoleval ajal majandustegevust ei toimu ning puuduvad vahendid võla tasumiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks on põhjendatud. Kohus vähendab seisuga 10.10.2007 sissenõutavaks muutunud viivisesummat ning mõistab kostjalt välja viivised põhivõla ulatuses, s.o. summas 103 812,20 krooni. 6.

1. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et Eesti pankade krediitkaartidelt makstava protsendimäära eeskujul oleks mõistlik viivisesumma kokku 20 % põhivõlast. Kostja viidatud pankade krediitkaartide protsent on nn kasutusintress, s.o. tasu raha kasutamise eest. Hageja nõuab kostjalt viivist (viivitusintressi) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Krediidisumma tähtaegselt tagastamata jätmise korral lisanduvad ka pankade krediitkaartidele viivised. Eeltoodu alusel on analoogia pankade krediitkaartide kasutusintressi määraga ebakohane.
2. Viivist arvestatakse põhikohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesolevas asjas on hageja hagis taotlenud viivisenõude väljamõistmist protsendina põhivõlast, menetluse käigus on hageja viivisenõude summaliselt välja toonud 10.10.2007.a. seisuga. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole midagi ette võtnud selleks, põhivõlga kustutada, on põhjendatud hageja taotlus mõista välja viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus on summaliselt välja mõistnud viivised 10.10.2007 seisuga, tuleb protsendina põhivõlast viiviseid arvestada alates 11.10.2007.a.
3. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik