) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu, lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. 2 Asjas puudub vaidlus, et 30.juunil 2005.a. andis töövõtja tellijale üle sõrmused, augustis 2005.a. tõi hageja väljalangenud kivi tõttu naiste sõrmuse kostja juurde remonti ning kostja parandas selle. Peale parandamist tõi hageja 2 kuu pärast uuesti sõrmuse remonti väljalangenud kivi tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kui hageja sõrmuse uuesti remonti tõi väitis kostja, et sõrmus on hageja poolt rikutud ning sellele garantiiremont ei kehti. Hageja selle väitega ei nõustunud ning tellis ekspertiisi. Asja materjalidele lisatud OÜ EP ekspertiisiakti (tlk 11) kohaselt on eksperdi otsuses muuhulgas esile toodud, et ekspertiisiks esitatud sõrmuste valmistamiseks kasutatud valget värvi kullsulam on äärmiselt ebaühtlase kullasisaldusega (kavernide piirkonnas 0%). Kahe kivi tahvlid ja tahkude servad on väga tugevalt kahjustatud lõppviimistluse käigus . Ekspertiisiks esitatud sõrmused ei ole kvaliteetsed. Valge kulla sulatusel ei ole valmistaja jälginud tehnoloogiat, eri värvi sulamid on osaliselt ebarahuldavalt kinni joodetud ja sõrmuste viimistlus ei ole teostatud eesti kullasseppade hea tava kohaselt. Kaks kivi kolmest on kõlbmatud. Asja materjalidele lisatud kostja kirjast (tlk 53) nähtub, et kostja võtab õigeks, et pretensioon sõrmustel oleva valge kulla defektsusest vastab tõele. Kostja teeb hagejale ettepaneku valmistada hagejale uued sõrmused. 30.11.2005.a. teatas hageja (tlk 10), et ei soovi kostja poolt uute sõrmuste tegemist, kuna on kaotanud usalduse kostja vastu. Hageja palus kostjal tasuda sõrmuste valmistamise eest makstud raha, ekspertiisiks kulunud raha ja tagastada 10 g sõrmuste valmistamiseks antud kulda. Ühtlasi nõustus hageja tagastama kostjale sõrmused. Kohus leiab, et hageja 30.11.2005.a. teadet saab lugeda lepingust taganemise tahteavalduseks. Taganemise avaldusele ei ole
ÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik.
lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et kuna peale sõrmuste üleandmist toimunud esmakordne sõrmuse parandamine ebaõnnestus, ning sõrmus toodi uuesti remonti, siis
§-st 647 lg 1 järgi tähendas see automaatselt olulist lepingurikkumist, mis andis tellijale õiguse töövõtulepingust taganeda.
lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Seega leiab kohus, et hageja taganemine lepingust on nii formaalselt kui materiaalselt kehtiv. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väited, mille kohaselt olid sõrmused peale tellijale üleandmist kvaliteetsed ning sõrmustele tekkinud kahjustused on seotud mehhaanilise kulumisega nende kandmisel. Vastupidi, asja materjalidele lisatud OÜ E P kirjast (tlk 13) nähtub, et OÜ P eksperdid on jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisiks esitatud sõrmused on ebakvaliteetsed ja kandmiseks kõlbmatud. Ka on nimetatud kirjas kinnitatud üheselt, et nende sõrmuste puudused on tekkinud sõrmuste valmistamisel või nende hilisemal korrastamisel valmistaja poolt. Sõrmuste sellised puudused ja kahjustused ei saa tekkida kandmise käigus. 3 Samuti nähtub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangust (tlk 14), et sõrmuste pinnal ja sulamis nähtavad kahjustused on tingitud ebaõigest valmistustehnoloogiast ja mitte sõrmuste kandmisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnangu kohaselt ei ole sõrmuste parandamine tehnilistel põhjustel otstarbekas. Rahuldava kvaliteedi saavutamine nõuab uute sõrmuste valmistamist. Kohus osutab, et OÜ EPkirjas (tlk 52) sisalduv väide, mille kohaselt ei saa peale toote pikaajalist kasutamist anda ühest hinnangut toote lõppviimistlusele ei lükka ümber ega ole sisu poolest vastuolus eelpooltoodud OÜ Proovikoda ekspertide seisukohaga ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni hinnanguga.
lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõrmuste tegemise tasu summas 2400 krooni ja hüvitada üleantud kulla maksumus või alternatiivselt tagastada sama kogus kulda. Asjas ei ole kostja vaielnud vastu 10 g kulla maksumusele ega esitanud väidet, et hageja üleantud kulla väärtuse hüvitamist nõuda ei saa. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja soovib eelkõige üleantud kulla väärtuse hüvitamist, leiab kohus, et hageja nõue välja mõista kostjalt 4218 krooni ja 20 senti on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka ekspertiisitasu summas 236 krooni. Asjas puudub vaidlus, et hageja tellis kohtueelsete vaidluste käigus ekspertiisi OÜ-lt EP. Asjas puudub ka vaidlus, et nimetatud ekspertiisi maksumuseks oli 236 krooni.
lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 järgi on varaline kahju mh ka otsene varaline kahju, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka mõistlikke kulusid kahju kindlaks tegemiseks.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna pooltel oli vaidlus sõrmuste kvaliteedi osas, mille kohta andis ekspert hinnangu ning tegemist on mõistliku suurusega kuluga, siis leiab kohus, et hageja nõue eksperditasu summas 236 krooni väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.