← Eesti

2-05-1108/2

Obsah (6)§ 1047§ 1043§ 1045§ 127§ 134§ 1055

2-05-1108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallin

§ 1047

lg 3 järgi on sellisel juhul tegemist õigusvastasust välistava asjaoluga isegi juhul, kui andmed osutuvad ebaõigeteks), annavad kostjad alljärgnevalt ülevaate kostjate avalduste alusel hagejate ja nendega seotud äriü gute suhtes algatatud menetluste kohta:

  1. Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-33-7514/
  2. Nimetatud vaidluses on hagi aluseks asjaolu, et hageja J. J 'u ainuosaluse ja juhtimisega OÜ M S on jätnud tasumata OÜ M S ja OÜ Rvahelise kinnistu müügilepingu järgse na. OÜ M S ja J. J on väitnud, et vastav müügi d on 30 000 000 EEK ulatuses tasutud tasaarvestusega V OÜ OÜ'le M S loovutatud nõudega OÜ R vastu. Nimetatud V OÜ nõude sisuks on tasunõue väidetavalt OÜ'le R teostatud tee- ja trasside ehitustööde eest. Vaidluse põhiliseks sisuks on asjaolu, et OÜ Von tegelikult nn riiulifirma, kes vastavaid töid tegelikult teostada ei saanud. Nimetatud protsessis esitas OÜ M S
  3. jaanuaril
  4. a. tõendid, mille järgi oleks V OÜ teostatud töid teostanud tegelikult E OÜ. Vastavad tõendid kandsid V OÜ, J. J 'u ja E OÜ juhatuse liikme J. V 'i allkirju. J. V kinnitas esmalt kirjalikult, et tema allkiri J. J 'u viidatud protsessis esitatud dokumentidel on võltsitud. J. V ise on asotsiaalse eluviisiga ning kinnitanud AT OÜ (pankrotis), mille juhatuse liige ta samuti oli, pankrotihaldurile antud seletuskirjas, et on "tankist" ning et seda olevat talle öelnud ka Maksu- ja Tolliameti Põlva teenindusbüroo. Hilisemalt esitas J. J ainuosaluse ja -juhtimisega OÜ M S kohtule J. V 'i seletuse, milles märkis, et vastavad dokumendid ei ole tegelikult võltsitud.
  5. mail 2005.a. toimunud istungil tunnistas J. V , et viimati nimetatud kirjaliku seletuse andmisel mõjutati teda OÜ V esindaja M. S ning et tegelikult ei ole tal tõesti mingit aimu E OÜ väidetavalt teostatud töödest ning ta ei ole J. J 'u äriü gu OÜ M S esitatud akte allkirjastanud, selle kohta lisame väljavõtte Tallinna Linnakohtu
  6. mai
  7. a. toimunud kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2/33-7514/04 ja J. V 'i kriminaalasjas antud ütluste väljavõtte (lisad 1 ja 2). Seoses V OÜ väidetavate te gutega ja E OÜ dokumentide ning J. V 'i allkirjade võltsimisega on Põhja litseiprefektuuri Majanduskuritegude talitus algatanud ka
  8. veebruaril
  9. a. kriminaalasja nr 05230100220 (vastav teatis on lisa 3) võltsimise tunnustel. OÜ R nõude suurus nimetatud protsessis on 3 538 527.30 EEK ning OÜ R on tasunud sellelt riigilõivu 133 000.EEK.
  10. Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/125-8673/
  11. Nimetatud tsiviilasi seondub samuti OÜ V Ehitus ja OÜ E väidetavalt teostatud töödega. Lisaks Tallinna Linnakohtu tsiviilasjas nr 2-33- 7 7514/04 hagi alusesse kuuluvale tasaarvestusavaldusele OÜ M S ja OÜ V Ehitus vahelistest väidetavatest te gutest, kandis J. J
  12. a. jooksul olles ROÜ juhatuse liige ning osaliselt ka pärast oma juhatuse liikme volituste lõppemist OÜ'le V E OÜ R nimel ja arvel kokku 2 648 600.- EEK. Asjaolu, et J. J ka pärast juhatusest tagasikutsumist ja volituste lõppemist 500 000 EEK vastustaja kont OÜ V Ehitus kontole kandis, sai võimalikuks tänu sellele, et J. J oli OÜ R nimelt avanud ühe pangakonto, mille olemasolust ei olnud keegi peale J. J 'u teadlik ning lisaks sellele jättis ta volituste lõppemisel üle andmata vastava konto kasutamiseks vaialikud paroolid ning kasutas tegelikult vastavat kontot edasi. Nimetatud tsiviilasjas nr 2/125-8673/04 on ROÜ esitanud J. J 'u vastu kahjunõude 2 248 000 EEK OÜ'le V Ehitus tasutud summa hüvitamiseks. Vastavat nõuet ei ole esitatud OÜ V E hitus vastu, kuivõrd nimetatud äriü gul puudub vara ning selle seaduslike esindajatega ei ole olnud võimalik kontakti saavutada. Äriregistrist nähtub, et OÜ V Ehitus endine ainuosanik ja juhatuse liige M. Siilo on
  13. veebruaril
  14. a. müünud oma osaluse 19-aastasele Läti elanikule OP'ile (lisa 4). OÜ Rnõude suurus nimetatud protsessis on 2 248 000 EEK ning OÜ R on tasunud sellelt riigilõivu 84 000 EEK.
  15. Tallinna Linnakohtu tsiviilasi nr 2/230-501-
  16. Nimetatud tsiviilasjas on vaidlus analoogiline eelkirjeldatud tsiviilasjadega, kus vaidluse põhisisuks on V E väidetavalt teostatud ehitustööde mitteteostamine. Antud juhul on OÜ M S ning juhatuse liige J. J kasutanud samalaadset skeemi, kuid OÜ V Ehitus asemel on vastavas asjas väidetavalt töid teostanud OÜ B . Ka OÜ B 'iga seonduvalt on algatatud J. J 'u suhtes kriminaalasi. OÜ R nõude suurus nimetatud protsessis on 728 417.80 EEK ning OÜ R on tasunud sellelt riigilõivu 36 000 EEK. J. J 'u tegevuse suhtes on käesolevaks hetkeks algatatud mitu kriminaalasja, mille uurimise esemeks on eelkirjeldatud sündmused seoses OÜ' ga B , OÜ' ga V Ehitus ning lisaks sellele veel kriminaalasjad omastamise, võltsimise ning ametiseisundi kuritarvitamise tunnustel:
  17. novembril
  18. a. algatati J. J 'u ja K.-K. J 'u suhtes kriminaalasi m 04730000227 omastamise tunnustel (KarS § 201 lg 2 p 2, 3 ja 4) (lisa 5);
  19. veebruaril
  20. a. lisati eelnimetatud kriminaalasja nr 04730000227 materjalide juurde avaldus seoses J. J 'u mõlema ole esindajana vastustaja ja erikaebuse esitaja vahel
  21. aprillil
  22. a. sõlmitud kinnistu müügilepinguga (J. J võõrandas vastustaja juhatuse liikmena enda ainuosalusega ja juhtimisega erikaebuse esitajale 3 000 000 EEK eest ca 20 000 000 EEK turuväärtusega kinnistu).
  23. veebruaril
  24. a. algatati J. J 'u suhtes kriminaalasi m 05230100212 ametiseisundi kuritarvitamise tunnustel (KarS § 289) seoses asjaoluga, et on väidetavalt vastustaja nimel võimaldanud oma äripartneril I. L l liituda vastustaja arendatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga sisuliselt tasuta (väidetavalt on tasutud 1.- EEK tasumisele kuulunud 127 145.EEK asemel). Nimetatud ebaseadusliku ühenduse katkestamise osas on I. L esitanud OÜ Rsuhtes hagi ning kriminaalasja algatamise avalduse.
  25. veebruaril
  26. a. lisati kriminaalasja nr 05230100212 juurde materjalid J J 'u vastustaja nimel ja J. J 'u äripartneritele A. ja I. L osalusega OÜ SL P vaheliste tõenäoliselt näilike te gutega (lisa 8).
  27. veebruaril
  28. a. algatati kriminaalasi nr 05230100220 seoses OÜ'ga V Ehitus ja OÜ'ga E võltsimise tunnustel (KarS § 344 19 1) (lisa 3). Kostjatele teadaolevalt on algatatud või lähiajal algatamisel ka kriminaalasi J. J 'u võimaliku ulatusliku käibemaksupettuse organiseerimise ning riigile mitme miljoni krooni ulatuses kahju tekitamise uurimiseks. Hagejad tuginevad esitatud hagis suuresti A. E 'i koostatud asjatundja arvamusele, mis on esitatud hagi lisana nr 11 ning pealkirjastatud kui "Filoloogiline ekspertiis". Esitatud A. E 'i 8 arvamusest ilmneb, et A. E on olnud ilmselgelt emotsionaalselt ja negatiivselt häälestatud kostjate suhtes ning le pidanud paljuks jagada ka mitmeid õiguslikke arvamusi, millele muuhulgas toetub ka hagi. Ekspertiisi
  29. lehekülje p 1 kahes viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud raskete õigusrikkumiste toimepanemisega "tembeldab" hagejad kurjategijateks ning kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi
  30. lehekülje p 2 viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud "rahaliste vahendite väljaviimisega" OÜ' st Rning kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi
  31. lehekülje p 4 viimases lõigus asub A. E seisukohale, et väide, mille kohaselt hagejaid on seostatud õigusrikkumiste toimepanemisega, rikub PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ja kuivõrd vastavad süüdimõistvad kohtuotsused puuduvad, on tegemist PS § 22 rikkumisega. Tegemist on ilmselgelt eksperdi antud õigusliku nanguga. Ekspertiisi kokkuvõte, mis on esitatud akti lk 3 p 6, on läbinisti õiguslik nang - esmalt väidab ekspert, et kostjate esitatud väidete näol on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega ning seejärel, et vastavate väidete korduvus on käsitletav laimuna. Kostjad peavad siinkohal ka vajalikuks märkida, et kuivõrd ekspertiis on teostatud C OÜ'le saadetud kirja pinnalt, on ebaselge, kust tuleb eksperdi teadmine ja väide õigusvastaste rünnakute korduvusest, mis annab eksperdi nangul kokku laimu. Kostjate käitumise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlaks tegemisel tuleb käesolevas asjas arvestada järgmiste asjaoludega. Vastavalt

§ 1047

lg 1 ja lg 2 peab hageja tõendama, et kostjate hagejate kohta avaldatud andmed ei vasta tõele.

§ 1047

lg 3 järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, kui kostjatel oli vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis vastavaid andmeid piisava põhjalikkusega. Kostjad on seisukohal, et kostjate esitatud andmed on tõesed ning lisaks sellele oli kostjatel vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning vastavad andmed olid kostjate kontrollitud ka piisava põhjalikkusega. Kostjad ei nõustu hagejate käsitlusega, mille järgi on kostjad hagejaid nimetanud kurjategijateks. Hagejad ja A. E on loonud huvitava konstruktsiooni, kus kostja OÜ R kolmandatele isikutele tehtud pöördumistest, mis terviklike dokumentidena andsid ülevaate hagejate või nendega seotud äriü gute võimalikest rikkumistest ning menetlustest, mis vastavate rikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud, on tuletatud, et kostjad on hagejaid nimetanud "kurjategijateks" ilma, et oleks olemas vastavad jõustunud kohtuotsused, mille järgi oleks mõni hagejatest mingis kuriteos süüdi tunnistatud. Kuivõrd on ülimalt vähetõenäoline, et kostja OÜ Rvastavate pöördumiste adressaadid on lugenud saadud pöördumistest üksnes üksikuid sõnu ning fraase, millele hagis tuginetakse ning mitte pöördumist tervikuna, siis on ebausutav ka väide, et kostja OÜ Rpöördumiste adressaatidele võis vastavatest pöördumisest jääda mulje, et hagejad on mingites kuritegudes süüdi mõistetud. Kostja OÜ R pöördumistes on üles loetletud käimasolevad tsiviilvaidlused ja algatatud kriminaalasjad. Kostjad peavad ka vajalikuks rõhutada, et hagi lisaks nr 3 olev kostja OÜ Rpöördumine on olnud adresseeritud Notarite Kojale, s.o professionaalsetele juristidele ning vastavale pöördumisele olid lisatud ka koopiad esitatud hagidest ning kriminaalasjade algatamise teatistest, mis võimaldas kirja adressaatidel nata ka kostja OÜ R esitatud väidete sisu. 9 Eeltoodu põhjal on kostjad seisukohal, et hagile lisatud kostja OÜ Rpöördumistest ei saanud pöördumiste adressaatidel tekkida arusaama, et hagejad on jõustunud kohtuotsusega mõnes kuriteos süüdi mõistetud. Kuivõrd hagi toetub vastavas osas A. E 'i arvamusele, tuleb arvestada, et A. E 'i arvamus on emotsionaalselt kostjate vaenulik, koosneb peaaegu 50% ulatuses õiguslikest nangutest (kusjuures lõppjärelduse osas 100%) ning konkreetsed sõnad ja fraasid, mille suhtes on arvamus antud, on olnud muust kontekstist väljarebitud. Hagi aluseks olevad kostja OÜ Rpöördumised tervikuna näitavad selgelt, et kõik algatatud menetlused on oleli ning ühtegi jõustunud kohtuotsust vastavates menetlustes ei ole veel tehtud. Seega on tekkinud olukord, kus kostja OÜ Ron tõesti esitanud hagejate suhtes mitmeid faktiväiteid, kuid vastavate faktiväidete õigsust ei ole hagejad ümber lükanud. Hagi aluseks olevate kostjate esitatud faktiväidete õigsus tuvastatakse käesoleva vastuse p 1.2.1 - 1.2.3.5 viidatud tsiviilvaidlustes ja kriminaalasjades. Kostjad peavad vajalikuks rõhutada, et kõik hagis viidatud kostja OÜ R faktiväited vastavad tõele, kostjad on kontrollinud kõiki hoolikalt kogu nende kasutuses olevat informatsiooni hagejate ja nendega seotud äriü gute olsete võimalike rikkumiste osas advokaatide, audiitorite ja muude asjatundjate osavõtul. Kostjate seisukohtade põhjendatust näitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja OÜ R esitatud kuriteoteadete alusel algatatud kriminaalasju ei ole lõpetatud, vaid uurimise käigus on lisandunud uusi uuritavaid episoode ning rikkumisi. Seega on kostja OÜ R väited läbinud ka teatava kontrolli algatatud kriminaalasjades - esmalt on natud vastavate väidete asjakohasust ja põhjendamatust kriminaalmenetluste algatamistel ning seejärel läbiviidud uurimine ei ole siiani andnud alust ühegi algatatud kriminaalasja lõpetamiseks, vastupidi, lisandunud on uued uuritavad episoodid ja rikkumised. Andmed käimasolevate tsiviilvaidluste kohta on põhimõtteliselt avalikkusele kättesaadavad, vastavad kohtu eel- ja põhiistungid on avalikud, hagejad ei ole taotlenud üheski käimasolevas vaidluses istungite kinniseks kuulutamist. Seega ei saa hagejate õigusi kahjustada kostja OÜ Rpöördumises sisaldunud selgitused käimasolevate tsiviilvaidluste ning vastavate põhiliste asjaolude kohta, kuivõrd vastavad andmed on avalikkusele juurdepääsetavad. Hagi aluseks olevates pöördumistes esitatud andmed käimasolevate tsiviilvaidluste ning nende põhisisu kohta on õiged ning hagejad ei ole ka väitnud vastupidist. Hagi lisades nr 4 - 8 ja 10 sisalduvad täiendavalt andmed OÜ SL P i osakapitali kujunemise kohta, mis tuginevad praktiliselt kogu ulatuses OÜ SL P i äritoimikule. Seega on ka need andmed olnud juurdepääsetavad kostjate pöördumiste adressaatidele, mistõttu ei saa ka siin rääkida kostjate hagejate õiguste õigusvastasest rikkumisest. Seoses SL P 'iga esitatud väidetega on hagi lk 6 eelviimases lõikes hagejad leidnud, et ka kostja OÜ R oletus, et seoses OÜ SL P osakapitali tõstmisega, võib OÜ SL P i juhatus olla toimepannud õigusrikkumisi, on faktiväide ning väär ja õigusvastane. Kostjad leiavad, et faktiväitel on ühene tõeväärtus - see kas on tõene või ei ole. Fraas "võib-olla" ei kanna ühest tõeväärtust ning jätab kahtluse, kas esitatud väide vastab tõele või mitte. Antud juhul peab pöördumiste adressaat arvestama, et ka pöördumise koostaja ise le kindel, kas vastav väide on tõene või mitte ning vastava väite tõelevastavus selgub ilmselt hiljem. Andmed kriminaalasjade algatamise kohta on samuti õiged, vastavad kriminaalasjade algatamise teatised on lisad 1, 3-

  1. Kuivõrd hagi aluseks olevatest kostja OÜ R esitatud pöördumistest ei jää tervikuna lugemisel kahtlustki, et hagejate suhtes on kriminaalmenetlused üksnes algatatud ning süüdimõistvaid kohtuotsuseid hagejate suhtes jõustunud ei ole, ei ole kostja OÜ R rikkunud PS § 22 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet ning nimetanud hagejaid kurjategijateks. Kostjad 10 peavad täiendavalt vajalikuks rõhutada, et PS § 22 normi adressaadiks on avaliku-võimu kandja, mitte eraisik. Eeltoodu põhjal on hagis toodud süütuse presumptsiooniga seotud seisukohad käesolevas menetluses asjakohatud, kostjad ei saa PS § 22 rikkuda. Hagi lk 9 p 2.3.5 on hagejad viidanud ka KrMS § 214 lg 1 võimalikule rikkumisele. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et hagi aluseks olevates kostja OÜ Rpöördumistes sisalduvad väited on praktiliselt täielikult seotud algatatud tsiviilasjade sisuga. Hagi lk 7 on hagejad seoses kostja OÜ Rja OÜ SL P 'i (endise ärinimega E OÜ) te gu näilikkusega märkinud, et kostjad on te gu näilikkusele tuginenud ilma vastava jõustunud kohtuotsuseta. Vastavalt TsÜS § 89 lg 1 on näilik te g tü e ning tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole sellisel te gul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei eelda te gu näilikkusele tuginemine vastavat jõustunud kohtuotsust. Kostjate hagejate (eelkõige J. J 'u) ja hagejatega seotud äriü gute suhtes algatatud tsiviil- ning kriminaalasjades ulatub kostja OÜ R võimalik kogukahju üle 17 000 000 krooni. Kuivõrd kohtuvaidluste ajal on J. J 'u kontrolli all olev OÜ M S oma vara juba võõrandanud (vastavad andmed on esitatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-33-7514/04) ning hagejate võimalikud rikkumised, mille suhtes tsiviil- ning kriminaalmenetlused käivad, on rasked ja süstemaatilised, on kostjatel olnud põhjendatud alus karta, et hagejad (eelkõige J. J ja OÜ M S ) võivad asuda neile kuuluvat vara võõrandama. Vara võõrandamisel kolmandatele heausksetele isikutele ei pruugi kostjatel hagejate ja nendega seotud äriü gute suhtes käimasolevate tsiviil- ja kriminaalasjades tehtud lahendite sundtäitmise tulemusena olla piisavalt vara kostjate nõuete rahuldamiseks, on kostjatel põhjendatud huvi teavitada hagejate ja nendega seotud äriü gute võimalikke lepingupartnereid või te gu sõlmimisega seotud isikuid (notareid ja krediidiasutusi) võimalikest te gutega seonduvatest riskidest, et vältida heauskset omandamist. Käesoleva vastuse p 2.4.8 ja 2.4.10 on viidatud, et hagi aluseks olevates kostja OÜ Rpöördumistest käsitletud kriminaal- ja tsiviilasjad on algatatud ning nende menetlus käib. Kostja OÜ R on ise vastavas menetlustes menetlusosaline, vastavad menetlused on algatatud OÜ Rhagide ja avalduste alusel, mistõttu on kostjad piisava põhjalikkusega kontrollinud ning veendunud, et vastavad menetlused tõesti käivad ning nad on teadlikud ka vastavate menetluste sisust. Kostjate veendumust esitatud andmete õigsuses näitab muuhulgas ka asjaolu, et tsiviilasjade algatamisel on kostja OÜ R tasunud riigilõivu kokku 255 000 krooni ulatuses ning kostjad on täielikult teadlikud asjaolust, et alusetute kuriteoteadete esitamine on samuti käsitletav kriminaalkuriteona. Eeltoodu põhjal vastavad kostja OÜ R esitatud ning hagi aluseks olevad väited tõele. Lisaks sellele on kostjad vastavaid andmeid kontrollinud äärmiselt hoolikalt ning neil on olnud õigustatud huvi nende avaldamiseks. Lisaks sellele on vastavad andmed praktiliselt täielikult avalikkusele kättesaadavad, mistõttu ei saa rääkida hagejate õiguslikult kaitstavast huvist hoida vastavaid andmeid võimalikult salajas. Kuivõrd kostja OÜ R hagejate suhtes esitatud faktiväited vastavad tõele ning puuduvad ka muud õigusvastust täitvad asjaolud, ei ole kostjad hagejate õigusi rikkunud ning neil puudub kohustus esitatud väidete ümberlükkamiseks ning kahjuhüvitise maksmiseks. Kostjad peavad alljärgnevalt siiski vajalikuks näidata alljärgnevalt lühidalt esitatud kahjunõude põhjendamatust. Kõik hagejad on leidnud, et neile tekitatud mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks on 50 000 krooni. Samas on enamik hagi alusesse kuuluvatest kostja OÜ R pöördumises toodud 11 andmed (andmed algatatud tsiviil- ja kriminaalmenetluste kohta) seotud J. J 'uga. I. ja A. L seonduvad käimasolevatest menetlustest kriminaalasjaga nr
  2. Seega peaks hagejate väidetud nende õiguste õigusvastane riive olema erineva intensiivsusega ning kajastuma seeläbi ka erinevas mittevaralise kahju põhjendatud hüvitiste suurustes. Hagi lk 11 keskel on hagejad märkinud, et taotletud kahjuhüvitise taotlemisel on preventiivne kaalutlus - seega on hagejate nangul tegemist tulevikku suunatud hüvitisega, mis saab olla omane vaid karistusele. Eesti kehtiv tsiviilõigus karistuslikku kahju hüvitamist ei tunne, seega tuleb kahjuhüvitise väljamõistmise taotlus ka sellel põhjusel jätta rahuldamata. Hagi lk 8 viimases lõigus on hagejad väitnud, et kostjate eesmärgiks võib-olla ka hagejate osalustega äriü gute pankrotti ajamine. Kostjad kinnitavad, et nii see siiski ei ole, kuivõrd sellisel juhul jääks kostja OÜ R esitatud nõuded rahuldamata. Esitatud väide on aga huvitav sellest aspektist, et A. L on
  3. ja
  4. novembril
  5. a. Ühispanga kliendihaldurile S. H 'ile saadetud e-kirjades kinnitanud, et "/---/ võiks teada küll, kui palju on R i vastu nõudeid, sest meie koondame neid ja esitame need R ile, eesmärgiga ajada R pankrotti viia suurusjärk 1 aasta jooksu
  6. Õnneks on nõudeid piisavalt" (lisa 9). Hagi lk 12 p 2.5 on hagejad väitnud, et kostjad käituvad pahauskselt. Kostjad vastava väitega ei nõustu, käesolevas vastuses on põhjendatud, miks on vastavaid väiteid hagejate suhtes esitatud ning et vastav informatsioon on õige ja põhiosas avalik. Hagi lk 11 on hagejad väitnud, et kostjate esitatud väited on hagejatele toonud häbitunde, alanduse, nördimuse jne. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et algatatud vaidlustes ning ka peetud läbirääkimistel on hagejad käitunud äärmiselt külmalt ja kalestunult, kasutanud korduvalt ebatsensuurseid väljendeid (vastavat tooni le peetud paljuks ka kirjavahetuses) ning A. L on suulistes vestlustes (
  7. a. detsembris Advokaadibüroos PV vandeadvokaat ML'e A. K 'i ja A. K 'i juuresolekul peetud vestluses) kinnitanud ise, et OÜ' st R tõesti kanditi raha välja ning vastav "raha maandus" Soosepa elurajooni ning et kostjad ei suuda selles osas midagi ette võtta nagunii. Kostjate esitatud väited ei ole seega kostjate n.ö väljamõeldis, vaid vastav ka sõnakasutuse osas A. L enda bravuurikatele väidetele. Olles hagejatega korduvalt nii isiklikult kui telefonitsi ja kirjavahetuse kaudu suhelnud, on kostjatel äärmiselt raske uskuda, et hagejad on kannatanud kostjate esitatud pöördumiste järgi tõsist psüühilist stressi, pigem on hagejad suhtunud vastavatesse asjaoludesse külmalt ja kaalutletult. Kohtuistung Kohtuistungil 29.05.
  8. a jääb hageja esindaja haginõuete juurde. Kõikide avalduste esimene lause on ”ROÜ endine juhatuse liige J. J koos A. L ja I. L ’ga on toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi. Seda lauset le võimalik kaheti mõista. Ilmselgelt on tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega. Kostja vaidleb hagile vastu. Väide nagu oleks J. J koos A. Ja I. L ga pannud toime õigusrikkumisi põ eb sellel, et A. L on isiklikult seda tunnistanud
  9. a septembris Paul Varuli Advokaadibüroos. Osa e vahelises meilivahetuses A. L ja J. J tunnistavad nende toime pandud õigusrikkumisi. ROÜ-le oli oluline teavitada krediidiasutusi. Kostjad ei ole kuskil väitnud, et hagejad on kurjategijad. Hagejatel ei ole mingit kahju tekkinud, hagejad möönavad, et kahju hüvitamist nõutakse preventiivsel eesmärgil. J. J on tunnistatud kahtlustatavaks. Õigusrikkumised on olemasolevates menetlustes tõendamist leidnud, kostja oli veendunud, et õigusrikkumised on toime pandud. Õigusrikkuja le samastatav sõnaga kurjategija. Avaldustes on räägitud, et toime on pandud õigusrikkumisi – nii tsiviilõigusrikkumisi kui väärteoasju. Kuskil le 12 öeldud, et hageja on õigusrikkuja kriminaalõiguse mõttes. Lõpliku kvalifikatsiooni annab kohus ja uurimisorganid. Hageja esindaja seletuse kohaselt le toimikus ühtegi sellekohast tõendit, et A. L oleks ise tunnistanud oma õigusrikkumisi. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate esindaja, kostja ning kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. e vahel ei ole vaidlust, et kostjad on saatnud
  10. veebruaril
  11. a,
  12. märtsil
  13. a,
  14. märtsil
  15. a ja
  16. märtsil
  17. a avaldused kolmandatele isikutele: RT, HK, NK, C e OÜ, OÜ V töötajatele, OÜ N , MTÜ Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, MTÜ E, AS S, AS SBM P , AS H . oled ei vaidle ka selle üle, et avalduste sisu vastab hagiavalduses märgitule. Hagiavalduse kohaselt
  18. veebruari
  19. a,
  20. märtsi
  21. a.
  22. märtsi
  23. a ja
  24. märtsi
  25. a avaldustes on esitatud eelkõige alljärgnevad ebaõiged ja hagejate au teotavad faktiväited:
  26. “ROÜ (juhatuse liige AK) suhtes on endine juhatuse liige ja osanik JJkoos praeguste äripartnerite ALga ja ILga toime pannud mitmeid raskeid õigusrikkumisi." (avalduste lk 1,
  27. lõik,
  28. lause);
  29. "Äriü gud, mille kaudu on ROÜ-st rahalisi vahendeid eeltoodud isikute kaudu välja viidud on M S OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn) ja V Ehituse OÜ (registrikood XXX, asukoht ska 36-3)." (avalduste lk 1,
  30. lõik,
  31. lause);
  32. "Lõpptulemusena on "väljakanditud" rahalised vahendid "maandunud" K OÜ (registrikood XXX, XXX, Tallinn) arendatavasse Soosepa elamurajooni Viimsi vallas, Harju maakonnas." (avalduste lk 1,
  33. lõik,
  34. lause);
  35. "Alljärgnevalt anname ülevaate seisuga 22.02.
  36. a ROÜ algatatud kriminaalasjadest ja tsiviilasjadest seoses ülaltoodud isikute toime pandud õigusrikkumistega." (avalduste lk 1,
  37. lõik,
  38. lause);
  39. ,,15.02.2005.a esitatud avaldus kriminaalasja algatamiseks seoses ROÜ ja EI (uue ärinimega SLP OÜ) vahel 20.10.
  40. a sõlmitud nõustamislepinguga nr.
  41. Nimetatud nõustamislepingu alusel ei ole tegelikult teenuseid osutatud ning sellele on ROÜ alla kirjutanud endine juhatuse liige J J . Antud te g on näilik ning selle alusel on ROÜ-le võetud kohustusi summas 348 100 krooni, millest
  42. a on JJjõudnud üle kanda 199 007 krooni ning täiendavalt nõuavad SLP osanikud Ivo ja AL ROÜ-It veel 149 093 krooni." (avalduste lk 2,
  43. lõik);
  44. "Käesoleval juhul omab tähtsust asjaolu, et OÜ M S , kelle omanik ja esindaja on JJja SL P , kelle omanikud ja esindajad on Alo ja IL, on mõlemad K OÜ osanikud. JJja Alo ning IL kuuluvad kõik ka K OÜ juhatusse. Nii OÜ M S kui SL P omavad võrdses suuruses OÜ-s K osalust. K OÜ tegevus on suunatud kinnisvara arendamisele XXX maaüksusel ning sinna on omastamise ja ametiseisundi kuritarvitamise teel ülekantud ka R Kinnisvarale kuulunud vara." (avalduste lk 3,
  45. lõik;
  46. veebruari
  47. a avalduse lk 4,
  48. lõik);
  49. "Juba praegu võib väita, et OÜ K osakapitali suurendamine ja mõlema osaniku osa suurused 8 775 000 ei vasta tegelikkusele ning osakapitali suurendamine on läbi viidud vastuolus kehtiva seadusandlusega. Seega on tegemist olukorraga, kus OÜ K juhatus võib olla andnud nii äriregistrile kui ka finantsasutustele valeandmeid." (avalduste lk 3,
  50. lõik,
  51. ja
  52. lause;
  53. veebruari
  54. a avalduse lk 4,
  55. lõik
  56. ja
  57. lause). Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduse (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada ning § 19 järgi igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning 13 kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Hagejate nangul on kostjad rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. PS §-s 22 on sätestatud, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eeldusel, et J.J , A.L ja I.L suhtes puudusid väite esitamisel jõustunud kohtuotsused, tuleb hagiavalduse kohaselt AKavalduse lk 1
  58. lõigu l. lauset käesoleval ajal pidada õigustamata rünnakuks J. J , A. L ja I. L au pihta. Kostjate vastuväite kohaselt on PS § 22 normi adressaadiks avaliku võimu kandja, kostjad ei saa PS § 22 normi rikkuda. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest on üheselt selge, et hagejad tuginevad oma nõudes PS § 17, § 19 ja § 22, ehk teisisõnu hagejate arvates on nende au ja hea nimi teotatud, kuna kostjad on käsitlenud neid kuriteos süüdiolevana enne, kui nende kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtu arvates ei saa seadust tõlgendada nii kitsendavalt, nagu seda on teinud kostja. Kohtu arvates saab isiku au ja head nime teotada ka sel viisil, et nimetad teda õigusrikkujaks, raskeks õigusrikkujaks või ka kurjategijaks. Põhiõiguste puhul ei saa rääkida absoluutsest suhtest riigi ja kodaniku vahel, vaid kõne alla tulevad ka kodanike omavahelised suhted. Ka eraisikud võivad olla põhiõiguste adressaadid. Põhiõigused on oma olemuselt ka ühtlasi printsiibid, mis kehtivad õiguses kui sellises, olles suunatud sellele, et põhiõigusi peavad järgima ka üksikisikud. Riigikohus on oma 13.06.
  59. a lahendis nr 3-2-1-63-02 leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud nangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtus nangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtus nangut ümber lükata. Halvustava tähendusega nangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks nanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Kostjad on vastuses kohtule andnud ülevaate evahelistest oleliolevatest kohtumenetlusest. Kostjate vastuväite kohaselt on hagejate suhtes tõesti mitmeid faktiväiteid esitatud, kuid esitatud faktiväiteid on suure põhjalikkusega kontrollitud ning vastavate faktiväidete õigsust ei ole hagejad ümber lükanud. Võlaõigusseadus § 1047 lg 3 järgi hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus nõustub kostjatega, et hagejad ei ole tõe olest esitanud vastuväidet sellele, et e vahel on käimas mitmeid tsiviil- ja kriminaalkohtumenetlusi, kuid see asjaolu ei oma antud asjas ka tähtsust. Käesolevas vaidluses on oluline, kas isikut võib ilma jõustunud kohtuotsuseta nimetada raskeks õigusrikkujaks ning kes seda teha võib. Kohus on seisukohal, et kostja on etteruttavalt ja alusetult võtnud endale õigusemõistja rolli. Demokraatlikus ühiskonnas teeb kohus lõplikke otsustusi selliste väärtuste nagu vabadus, elu, omand, au ja väärikus, isikute õigused ja kohustused. Kohtul lasub kohustus kontrollida isikute tegevuse seaduslikkust ning langetada lõplik otsustus. PS § 146 kohaselt õigust mõistab ainult kohus. Seega ei saa kostjad võtta endale õigusemõistja rolli. Riik tagab isikule sellise põhivabaduse nagu PS § 45 tulenev sõnavabadus. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohtu
  60. oktoobri 14 1997.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97 on märgitud, et sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg 2 kohaselt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. Riigikohtu
  61. augusti
  62. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-80-97 on leitud, et kaasaegses õigusteoorias valitseb ühene seisukoht, et inimkeskses ühiskonnas tohib põhiõiguste konfliktolukordades kõige vähem piirata inimväärikust - kompleksset põhiõigust, mille elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus kehalisele puutumatusele. Kohtule on esitatud Andres E i arvamus, kus ta on asunud seisukohale, et avalduste näol on tegemist korduvate rünnetega J. J , A. L ja I. L au pihta, seega on tegemist hagejate usaldusväärsuse süstemaatilise kõigutamisega, laimuga. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kostjad on saatnud avaldused hagejate äripartneritele, krediidiasutustesse, lasteaia töötajatele jpt. Kohtu arvates ei sobi kostjate valitud viis konkurenti või endist äripartnerit mõjutada kokku majandustegevusega tegelevate isikute üldiselt levinud suhtlustavadega. Riigikohus on
  63. augusti
  64. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-80-97 märkinud, et kuigi solvavaid sõnu sisaldavas lauses ei ole nende sõnade adressaati nimetatud, võib muudes lausetes öeldu põhjal olla võimalik järeldada, keda on iseloomustatud. Kohus nõustub hagejatega selles, et avaldustega tutvudes jääb mulje nagu oleks hagejad seaduserikkujad, ebaausad isikud, vara omastajad, dokumendi võltsijad, ametiseisundi kuritarvitajad, valeandmete esitajad ja varalise seisundi ebaõiged kirjeldajad. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kostjate vastuväites esitatud adressaatide eristamine juristideks ja mittejuristideks, kuna ka keskmine mõistlik isik teab, et osa avaldustes kirjeldatud koosseise vastab kuriteokoosseisu tunnustele.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (p 4); isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega (p 6); seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7); heade kommete vastase tahtliku käitumisega (p 8).

§ 1047

lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane.

§ 1047

lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostjad ei ole käesolevas menetluses esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejad on toime pannud õigusrikkumisi või raskeid õigusrikkumisi. Kostja möönab, et kõik algatatud menetlused on oleli ning ühtegi jõustunud kohtuotsust ei ole. Kohtu arvates on tegemist kostjate subjektiivse arvamusega hagejatest. Kohtu arvates ei oma antud asjast tähtsust vahetegu õigusrikkuja, raske õigusrikkuja ja kurjategija vahel, kuna isiku au ja head nime teotab ka isiku nimetamine õigusrikkujaks ja raskeks õigusrikkujaks. Hagejad paluvad kohtul kohustada AK avaldama ajalehes "Äripäev" ebaõigeid ja au teotavaid väiteid ümberlükkav avaldus. Hagejad leiavad, et avalduse avaldamine ajalehes "Äripäev" on otstarbekas, kuna au teotamisega on kahjustada saanud eelkõige hagejate kui ettevõtjate maine ja hea nimi, vastava avalduse esitamine ajalehes aitaks hüvitada hagejatele tekkinud mainekaotust ka selliste isikute ees.

§ 1047

lg 4 alusel võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või 15 paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus peab hagejate taotlust põhjendatuks. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejad taotlevad neile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ning paluvad kohtul kostjatelt solidaarselt iga hageja kasuks välja mõista 50 000 krooni. Selline suurus vastab hagejate nangul nende au ja hea nime teotamise ulatusele ja määrale. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole hagejatel võimalik taotleda kahju hüvitamist preventiivsel kaalutlusel, kuna Eesti kehtiv tsiviilõigus ei tunne sellist karistuslikku kahju hüvitamise viisi. Kohtu arvates tuleb

§ 1047

vaadelda koos

§ 134

lg 2, mille kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või geline valu, seda õigustab. Kohus on seisukohal, et usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule ning hagejad ei ole selles osas erandiks. Samas leiab kohus, et rahalise hüvituse väljamõistmine antud vaidluse puhul oleks ebapro rtsionaalne võrreldes rikkumisega, kuna vaidluses le esiletoodud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et hagejatele on põhjustatud suurt gelist valu.

§ 1055

lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Arvestades kostjate käitumise süstemaatilisust, paluvad hagejad

§ 1055

lg 1 alusel kohtul kohustada kostjaid lõpetama rünnakud hagejate au pihta ja keelata ebaõigete ning au teotavate andmete esitamine. Kohus leiab, et hagejate taotlus on põhjendatud. Kostjad on juba pöördunud kohtu ole, mis on ka õige viis lahendada evahelised vaidlused juhul kui kohtuväliselt kokkuleppele ei jõutud. Hagejad on alternatiivse nõudena palunud kohustada kostjaid lõpetama pahauskne õiguste teostamine eesmärgiga tekitada hagejatele kahju, kuna kostjate tegevus on juba ainuüksi kolmandate isikute teavitamisel käimasolevatest kohtumenetlustest vastuolus TsÜS §-ga 138 lg 2, mille järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus rahuldab hagejate nõuded, mis on toodud hagiavalduse nõudeosa p 2 ja p 4, seetõttu ei analüüsi kohus kostjate käitumise vastavust TsÜS § 138 lg

  1. Kohtukulud Ju dudes alates 01.01.
  2. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 jätab kohus e kohtukulud nende endi kanda. TsMS § 52 lg 5, § 54 lg 1 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejatelt ja kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas vastavalt 327.80 krooni. Osaliselt tühistatud otsus nr.2-05-1108 TRK poolt 16 Karin Sonntak Kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.