KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Tallinnas,
- novembril 2007.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-1302 Tsiviilasi VI hagi SP vastu lapse sünniakti tehtud vanemakande ebaõigeks tunnistamiseks ja õiguse tunnustamiseks mitte tasuda elatusraha Menetlusosalised ja nende Hageja VI(i k XXX elukoht XXX) , hageja esindaja RV esindajad Kostja SP(i k XXX, elukoht XXX), kostja esindaja RV Kohtuistungi toimumise 10.10.2007, Tallinn Kentmanni Kohtumaja aeg, koht, osalenud isikud VI, esindaja RV SP, Huvitatud isikute esindajad EV ja PT RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tunnistada ebaõigeks AI sünniaktis nr XXX kanne VA poeg I ’i kohta. Tunnustada VI õigust mitte maksta SPle elatist AI (sündinud XXX, Tallinn, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne XXX) ülalpidamiseks arvates otsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotus Jätta VI menetluskulud SP kanda. Jätta ekspertiisikulu 650 krooni (so osas, mida ei katnud hageja poolt tasutu) riigi ees SP kanda. Menetlusoaline võib taotleda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hageja nõue, põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja abielu 27.10.
- Poolte abielu lahutati XXX. XXX sündis laps AI. Lapse sünnitunnistusse kanti hageja lapse isana. Hageja oli sel ajal veendunud, et laps põlvneb temast.
- aasta suvel sai hageja teada, et AI ei ole tõenäoliselt tema bioloogiline laps, s t laps ei ole tema poolt eostatud. Sellise informatsiooni edastas hagejale tema endise abikaasa ühine tuttav. Hageja leiab, et kostja varjas teadlikult tegeliku bioloogilise isa olemasolu ning seda nii abielus kui ka 12 aastat pärast abielu lahutamist. 01.06.1993.a Tallinna Linnakohtu otsuse alusel on hagejalt kostja kasuks AI ülalpidamiseks välja mõistetud elatis ¼ suuruses töötasust alates 02.11.1992 kuni 26.04.
- Kuna käesoleval hetkel on hagejal uus perekond, siis soovib ta elatisraha kasutada oma uue perekonna jaoks. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja tuvastada, et AI ei põlvne hagejast, tunnistada AI sünniakti tehtud kanne lapse isa kohta ebaõigeks ja tunnistada hageja õigust mitte tasuda igakuist elatusraha. Hageja vaidleb vastu kostja vastuväitele, et kostja teavitas hagejat koheselt, et tal on kahtlusi lapse isa suhtes. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – Tallinna Linnakohtu 01.06.1993..a kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta tsiviilasjas nr 2-815 ning tunnistaja NS ütlustega. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku arvamus Lasnamäe Linnaosa Valitsus leiab, et hagi on põhjendatud. Isa ja laps omavahel suhelnud ei ole, mistõttu ei saa nõude rahuldamine lapsele mingit traumat tekitada. Põhja-Tallina Valitsus on seisukohal, et kuna hageja oli peale lapse sündi nõus kandega sünnitunnistuele, kuigi kahtlused lapse isa suhtes olid olemas, võttis ta ühtlasi vastutuse lapse suhtes. Samas ei ole kostja nende aastate jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja A hooldamisel osalenud, mis viitab asjaolule, et hagi ei ole esitatud mitte lapse huvides, vaid on ajendatud pigem materiaalsetest huvidest. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagiavaldust osaliselt. Pooled tutvusid 1990 aasta augustis. Sama aasta augusti lõpus sai kostja teada, et on rase. Kostja teavitas sellest hagejat, samuti teavitas ta hagejat sellest, et tal on kahtlusi, et hageja ei ole lapse isa. Hageja teatas, et armastab kostjat ja on valmis temaga abielluma ning peab igal juhul last omaks. Kostja taotles menetluse käigus DNA-ekspertiisi läbiviimist. Kohtuistungil kinnitas kostja, et laps on näinud hagejat vaid kolm korda, suhelnud nad omavahel ei ole. Samuti kinnitas kostja, et ta ei ole tunnistajale kunagi öenud, et hageja ei ole lapse isa. Oma vastuväiteid soovis kostja tõendada dokumentaalsete tõenditega – AI sünnitunnistuse ja DNA ekspertiisi tulemustega. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 38 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 39 lg 1 kohaselt, laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Sama paragrahvi lõige 2 järgi kantakse lapse sünniakti emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. Lapse ema ja hageja ühise avalduse esitamisega oli avaldaja lapse enda omaks tunnistanud. Perekonnaseadus annab võimaluse lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada. Nii võib PKS § 44 lg 2 p 1 järgi vanema kohta tehtud kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana. Kohus võib PKS § 44 lg 1 kohaselt tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande valeks, kui ta tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. 2
(4)Tulenevalt lastekaitse seaduse §-st 3 ja PKS §-st 58 peab kohus lastesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtuma laste huvidest. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või PKS § 44 lg 5 järgi kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega sõltub kande vaidlustamise õigus isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui aga vanem avalduse esitamisel teadis, et ta pole lapse isa, siis perekonnaseadus talle vanema kande vaidlustamist ei võimalda. Kohus määras käesolevas asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi. Eesti kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse akti nr GE-2216-06/5933 kohaselt ei saa hageja olla lapse bioloogiline isa. Seega on asjas leidnud tõendamist hageja väide, et kostjal XXX sündinud tütar A I ei põlvne VIist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja teadis, et ta pole lapse isa, kui esitas perekonnaseisuametile avalduse ja lasi end kanda sünniakti lapse isana. Kohus nõudis omal algatusel välja lapse sünniakti. Lapse sünniaktist nr XXX XXX(Tallinna Perekonnaseisumati akt) nähtub, et vanemate kohta tehtavate kannete aluseks oli poolte abielutunnistus ja hageja avaldus. Kostja väitis, et ta teatas hagejale siis kui ta oli rase, et tal on lapse isa suhtes kahtlusi, hageja oli aga hoolimata sellest nõus abielluma ja lapse isana laskma end kanda sünniakti. Hageja ei ole aga neid kostja esiletoodud väiteid ja asjaolusid omaks võtnud. Hageja tunnistaja N S ütluste kohaselt ei ole tema hagejale öelnud, et hageja pole lapse isa, vaid tunnistaja rääkis, et tema ise teadis, et laps hagejast ei põlvne, küll aga soovitas ta tulenevalt nende omavahelisest jutust seoses elatise võlgnevuse ja korteri arestiga, et hageja võiks teha DNA-ekspertiisi ning et jutuajamine võis olla 3 aastat tagasi kevadel. Nimetatud tunnistaja ütlustega ei ole küll tõendatud hageja väited, et tema sai just tunnistajalt teada, justkui laps ei põlvneks temast, samas ei ole aga selle tunnistaja ütlustest võimalik järeldada, et hageja oli juba perekonnaseisumetile avalduse esitamise ajal teadlik sellest, et laps ei põlvne temast. Seega on need kostja väited, milles ta on märkinud, et hageja oli justkui teadlik sellest, et laps ei põlvne temast ja sellest hoolimata oli nõus esitama avaldust enda kandmiseks isana lapse sünniakti, tõendamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuivõrd tõendamata on kostja väited sellest, et hageja oli perekonnaseisumetile vanemakande avalduse esitamise ajal teadlik sellest, et kostjal XXX sündinud tütar A ei põlvne temast ja tõendatud on ekspertiisiaktiga hageja väited selles, et Anna ei põlvne temast, siis tuleb hageja kui A isa kohta tehtud kanne tunnistada ebaõigeks. Pereks § 38 alusel tulenevad vanemata ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 50 lg 1 alusel on vanemal kohustus last kasvatada ja hoolitseda ning § 60 lg 1 alusel kohustus ülal pidada oma alaealist last. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud, et A ei põlvne hagejast, ei tulene PKS § 38, 50 ja 60 lg 1 neile teineteisele õigusi ja kohustusi ega hagejal kohustus ka last ülal pidada –elatist maksta. Kohus märgib, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Vastavalt PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda. Eeltoodu alusel tuleb tunnistada hageja õigust mitte maksta elatist ja seda arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vastavalt PKS § 110 lg-le 1 muudab perekonnaseisuasutus jõustunud kohtuotsuse alusel sünniaktis vanema kande. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti kande ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras. Sama korra p 93 alapunkti 5 järgi on perekonnaseisuakti kannete muutmise aluseks 3
(4)kohtuotsus lapse sünniaktis isa või ema andmete kustutamise või perekonnaseisuakti kande ebaõigsuse tuvastamise kohta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud, sh hageja poolt menetluse käigus tasutud ekspertiisikulu kostja kanda, samuti ekspertiisikulu, mida ei katnud hageja poolt tasutud summa (tlk 41 - 650 krooni), samuti kostja kanda. Nimetatud küsimus lahendatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Menetlusoaline võib taotleda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 4
(4)