Obsah (5)

§ 173§ 190§ 191§ 192§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-

) § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud.

§ 173

lg 1 järgi kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved ning võlanõuded lepingujärgsel aadressil Suure Konguta, Konguta vald, 61217 Tartumaa. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukohaks oli alates 25.09.1997 kuni 30.07.2001 Pööritsa küla, Konguta vald, 61214 Tartumaa. Täiendavast aadressi muutumisest ei ole kostja hagiavaldusest tulenevalt hagejat teavitanud. Vastavalt 2 tingimuste punktile 4.1.4 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

§ 190

lg 1 sätestab, et kohustiste täitmist võidakse vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga.

§ 191

lg 1 kohaselt leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

§ 192

näeb ette, et kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 231

lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust protsendimäära. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt

§ 231lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis.

Hageja ning kostja leppisid tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0.5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et kostja on olnud tasumisega viivituses 3475 päeva ning tema poolt kuulub tasumisele viivis summas 2004.86 krooni. Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning mõista X ilt AS-i EMT kasuks välja põhivõlg ning viivis summas 4010.72 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt eelmainitust tuleb AS-i EMT menetluskulud jätta X i kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 3