§-le 168 lg 1 p 4, p 10 oleks pearaamatupidaja palga muutmise osas juhatus pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku. Osanike otsus peab olema tehtud kooskõlas
§-ga 174 lg 1. Hageja poolt juhatuse otsusega enda palga muutmine on tühine tehing
Novembris oli osaühingul kaks osanikku: AS C ainuomanik J.A. ja OÜ S. omanik K.K. Juhatuse liikmed, A.T ja J.A. , saatsid hagejale 12.12.2006 märgukirja, millega väljendasid mittenõustumist hageja töötasu suurendamisega ja mida tuleb lugeda kostja poolseks tehingu tühistamise avalduseks TsÜS § 98 lg 1 mõttes. Samuti on juhatuse liige A.T välja andnud 22.12.2006 käskkirja, millega tunnistatakse hageja endaga sõlmitud töölepingu lisa 3 ebaseaduslikuks ning mille kohaselt viimane kohustub alates 01.11.2006 rohkem makstud töötasu vahe tagasi arvestama. Kostja leiab, et hageja on teadvalt ebaõigete andmete esitamisel pettuse teel suurendanud omavoliliselt, mitte järgides ettevõttes kehtinud sisekorda, suhet reguleerivaid õigusakte, oma töötasu ja kostjal on PalS § 37 lg 2 ja lg 3 alusel õigus see välja nõuda. Kostja leiab, et ta on tasunud hagejale lõpparve korrektselt. Kostja ei tunnistanud ka töötaja viivise nõuet lõpparve kinnipidamise eest, kuna lõpparve maksti töötajale välja töölepingu lõpetamise päeval, so 02.01.
lg 4 sätestab, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.
lg 1 p 4 ja p 10 kohaselt kuulub tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega, tehingute tingimuste määramine ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse.
lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. 14.11.2006 toimunud juhatuse koosolekul (tl 13) on hageja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud teiste töötajate hulgas ka enda palgatõusu pearaamatupidajana ja ise allkirjastanud endaga ka vastava töölepingu muutmise palgatõusus osas (tl 11). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle oleks osanike otsusega antud tehingu tegemise õigus (töölepingu muutmise õigus palga osas) iseendaga, määratud selle tingimused ja tehingus osaühingu esindaja või oleksid osanikud tehinguga nõustunud hiljem, mistõttu on
Palga näol ei ole tegemist kauba või teenusega, et käsitleda selle suurendamist tehinguna igapäevases majandustegevuses. Nähtuvalt kostja registrikaardi ärakirjast (tl 39-43) ja Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest (tl 78) olid kostja osanikud OÜ S. , AS C , kelle esindajatena tegutsesid nähtuvalt 16.11.2006 osanike koosoleku protokollist ja A.T ütlustest tema, J.A. ja R.M. ning hiljem A.K. pärijana K.K. Hageja palga suurendamiseks puudus vajalik osanike nõusolek ja hageja on ületanud oma esindusõiguse piire. Juhatuse liikmena ainuisikuliselt enda palga tõstmine töötajana on vastuolus seaduse ja ärieetikaga ning siinkohal ei oma tähtsust hageja põhjendused, et samal ajal tõsteti teiste kontoritöötajate palkasid, tema suurendatud palk vastas piirkonna keskmisele ja tema tööpanusele. TsÜS § 84 lg 1 järgi on tegemist tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja mille alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 22.12.2006 andis kostja juhatuse liige A.T välja käskkirja nr 43 (tl 14), millega tunnistati K.M. töölepingu nr 1 lisa 3 kehtetuks ning mille kohaselt tuli alates 01.11.2006 rohkem makstud 4 töötasu vahe tagasi arvestada. Seega oli alates 22.12.2006 olemas alus töötaja palga kinnipidamiseks osas, mille ta oli õigustühiselt endale ise määranud. Isegi juhul, kui oleks eksisteerinud väidetav osanike suuline nõusolek hageja palga suurendamise osas, ei oleks see vastanud vorminõuetele, kuna äriseadustiku kohaselt peab osanike otsus olema vormistatud kirjalikult ja vastu võetud osanike koosolekul häälteenamusega. 14.11.2006 toimunud koosoleku protokollist ei nähtu, kes olid juhatuse koosolekule kutsutud. Hageja ei ole tõendanud teise juhatuse liikme ja osaniku esindaja J.A. i teavitamist koosolekust, samuti on tõendamata väited teise juhatuse liikme nõusoleku kohta palgamuudatuse osas. Antud juhul on kostja juhatuse liikmed ja osanike esindajad väljendanud oma selget mittenõustumist hageja palgatõusu osas märgukirjaga (tl 52). Kuna kohus on eelpool tuvastanud tehingu tühisuse
lg 3 kui eriseaduse alusel, ei ole asjas määravat tähtsust kostja vastuväidetel, et lugeda viidatud märgukiri kostja poolseks tehingu tühistamiseks TsÜS § 131 lg 1 mõttes. TsÜS § 131 lg 1 kohaselt võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Nimetatud märgukirjale on alla kirjutanud kaks juhatuse liiget ja ühtlasi osanike esindajat A.T ja J.A. ning see on teatavaks tehtud K.M. le. Asjas ei ole tõendatud, et juhatuse liige ja osaniku esindaja A.T oleks oma tegudega hageja palgatõusu heaks kiitnud, andes raamatupidaja R.L. le korralduse hagejale suurendatud palga ülekandmiseks. Nähtuvalt A.T vande all antud seletusest (tl 80-83) andis ta raamatupidaja R.L. le korralduse kanda üle K.M. novembrikuu töötasu, mis oli välja arvutatud vastavalt raamatupidamisprogrammile, kuna K.M. oli ise vastava korralduse jätnud andmata. A.T seletuse kohaselt ta konkreetset hageja palgasummat ei teadnud, st ta ei olnud teadlik, milline on hageja palk raamatupidamisprogrammis, ja talle oli oluline, et töötajale enne jõule palk saaks üle kantud. Seega nähtub A.T seletusest, et tema korraldus hagejale palga ülekandmiseks oli ajendatud asjaolust, et hageja oli ise andnud raamatupidajale korralduse talle palka mitte üle kanda, mistõttu ei ole taoline A.T korraldus palga ülekandmiseks käsitatav tema tahtena anda osaniku esindajana heakskiit hagejale iseendaga tehingu tegemiseks (palga suurendamiseks)
A.T seletust kinnitavad tunnistaja, raamatupidaja R.L. , ütlused (tl 87-88) selle kohta, et A.T andis talle lihtsalt korralduse K.M. le palk üle kanda, palganumbritest A.T tunnistajal juttu ei olnud. Tunnistaja R.L. on kinnitanud, et K.M. andis talle detsembris korralduse üle kanda kõikide palgad, välja arvatud tema enda oma ja K.M. palga kandis ta üle kodunt hiljem. Osaniku esindaja heakskiitu hagejale iseendaga tehingu tegemiseks ei kinnita ka K.K. oma vande all antud seletuses (tl 83-84). K.K. seletas, et eelnevalt kui tema sai kostja juhatuse liikmeks, oli ta meilivahetuses hagejaga ning sai hagejalt meili, kus olid toodud töötajate palgaandmed ja ettepanek nende palkade tõstmiseks, mis tema arvates oli mõistlik ja ta nõustus. Nende töötajate hulgas oli ka hageja ise ja K.K. pidas ka tema palgatõusu normaalseks. K.K. on seletanud, et tema pidas hageja palga suurendamise näol silmas hagejale juhatuse liikme tasu maksmist ja sellele meilivahetusele oleks pidanud järgnevalt vormistatama juhatuse või osanike koosoleku otsus palkade suurendamise kohta ja hageja oleks pidanud ise selle asjaga edasi tegelema. K.K. on kinnitanud, et tema oleks hageja palgatõusuga nõustunud, kui sellega oleks nõustunud teine juhatuse liige ja osaniku esindaja J.A. . Sama nähtub K K meilivahetusest hagejaga (tl 33), et juhatuse otsusega võiks asja ära vormistada, kui J.A. ei ole vastu. Tunnistaja T.T., kes vajadusel tõlkis ja vahendas suhtlust J.A. , ütlustest (tl 84-87) nähtub, et tema ei tegelenud K.M. palgatõusu teemaga, kuna see ei kuulunud tema kompetentsi, tema ei edastanud J.A. ile tabelit, kuidas K.M. töötajate palgatõusu näeb ja ta soovitas hagejal ise otse pöörduda J.A. i poole. Tunnistaja on andnud ütlusi, et hagejal oleks olnud võimalik lahendada oma palgaküsimus 14.09.2006 koosolekul, kus olid kohal osanike esindajad. Kohus leiab, et pole ka OÜ F. vastuhagi rahuldamiseks alust. 5 Kostja nõue lisatasu osas ajavahemiku 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 8930 krooni ei kuulu rahuldamisele PalS § 37 lg 2 alusel. Kostja nõue tuleneb asjaolust, et hagejale oli vormistatud puhkus, kuid ta sellel perioodil ei puhanud, vaid töötas ja talle on makstud puhkusetasu välja lisatasuna. Antud juhul ei ole tegemist hagejale arvutusvea tõttu rohkem makstud palgaga, mistõttu kohus ei käsitle kostja nõudeõiguse aegumist PalS § 37 lg 1 järgi. PalS § 37 lg 2 kohaselt muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Iseenesest on õige kostja väide, et puhkusetasu maksmine lisatasuna on vastuolus seadusega (PuhS § 8 kohaselt ei ole õigust puhkuse andmist rahaliselt kompenseerida), kuid kuna pole tuvastatud, et hageja oleks esitanud lisatasu saamiseks valeandmeid või võltsinud dokumente, siis makstud lisatasu PalS § 37 lg 2 alusel tagasinõudmisele ei kuulu ja kostja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole lisatasu saades ka alusetult rikastunud, sest töölepingu lõpetamisel tulnuks kostjal talle PuhS § 26 alusel kasutamata jäänud puhkus rahaliselt hüvitada, mis hagejale aga septembris juba lisatasuna oli hüvitatud. Vastuhageja nõuab K.M. lt veel ka alusetult saadud juhatuse liikme tasu ajavahemike 07.09.2006-13.09.2006 ja 25.09.2006-01.10.2006 eest summas 6626 krooni ning 21.11.200630.11.2006 eest summas 4819 krooni. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega ei laiene hagejale kui kostja juhatuse liikmele ka puhkuseseadus ning töö-ja puhkeajaseadus. Pole tuvastatud, et hagejaga oleks sõlmitud juhatuse liikme leping, mistõttu puudus tal puhkus juhatuse liikme staatuses ega olnud määratletud tööaega. Isegi, kui hageja olnuks töölepingujärgselt puhkusel, ei tähendanuks see juhatuse liikmena tema suhte peatumist, vaid ta vastutanuks ka sel perioodil juhatuse liikmena toimunud tegevuse eest. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud saama juhatuse liikme tasu septembri 2006 eest sõltumata tema töölepingujärgsete tööpäevade arvust. Samuti pole tõendatud, et hageja volitused juhatuse liikmena oleksid lõppenud 20.11.2006. 20.11.2006 esitati küll K.M. le 16.11.2006 osanike otsus (tl 63), kuid kuna otsus polnud tehtud nimekirja kantud osanike poolt ja selle alusel registrikannet ei tehtud, oli tegemist õigustühise otsusega, mis ei saanud kaasa tuua õiguslikke tagajärgi K.M. juhatuse liikme volituste lõppemise suhtes. Sama kuupäevaga on tehtud uus osanike otsus (tl 75), millega K.M. l oli võimalik tutvuda 07.12.2007. Seega oli K.M. l õigus juhatuse liikme tasule vähemalt kuni novembrikuu lõpuni. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, jättes nii hagi kui vastuhagi rahuldamata, jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.