Obsah (5)
§ 12§ 13§ 16§ 1§ 14KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2063
) § 14 lg 1, § 16 lg 5 p 1 ja p 2 ning majandustegevuse registri seaduse (MTRS) § 23 lg 1 alusel OÜ-le Taspi Kaubandus alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse andmisest ja alkohoolsete 3-05-2063 jookide jaemüügi märke tegemisest müügikohale Saue linnas Kuuseheki 5a järgmistel põhjustel: 1) Kuuseheki 5a müügikohal alkohoolsete jookide kauplemise õigus on keelatud Saue Linnavalitsuse 11.08.2004 korraldusega nr 257 ja linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et müügikohas alkohoolsete jookide müük kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve; 2) müügikoht on remontimata ja nõuetekohaselt märgistamata, müügikoha ümbrus räämas; 3) OÜ Taspi Kaubandus ei ole esitanud dokumente Kuuseheki 5a müügikoha kasutamisõiguse kohta. Saue Linnavolikogu 19.10.2006 määrusega nr 15 keelati alkoholiseaduse (AS) § 42 lg 1 p 1 alusel alkoholimüük Saue linnas Kuuseheki tänava ja raudtee vahelisel alal, arvestades Kuuseheki 5a müügikoha lähedust raudteele, raudteejaamale ja seda, et alkoholi müük antud asukohas on kahjustanud läheduses elavate, raudteejaama minejate ja sealt tulijate turvalisust.
- OÜ Taspi Kaubandus kaebustes paluti tühistada Saue Linnavalitsuse 20.09.2006 korraldus nr 335 ja tunnistada Saue Linnavolikogu 19.10.2006 määrus nr 15 õigusvastaseks. Kaebaja soovis senise Kütise 4 asemel hakata kauplema aadressil Kuuseheki 5a. Kaebuse väitel on korraldus vastuolus AS § 42 lg 1 p-ga
- Müügikoht on heas seisukorras, vajades vaid väikest iluravi, nõuetekohaselt saab müügikohta märgistada alles pärast müügiloa saamist. Kinnistu ei ole räämas, kuid kõrvalolevad kinnistud võiksid olla paremas korras. Registreerimistaotlus jaekaubanduse tegevusalal tegutsemiseks ei nõua tõestust müügikoha kasutusõiguse kohta. Taotluse esitamise ajal oli kaebajal kinnistu omaniku OÜ-ga Uued Tuttavad suuline kokkulepe kinnistu ostuks pärast kauplemisloa saamist. Kaebaja on valmis kinnistu ära ostma uuelt omanikult OÜ Pärnu Ehitus ka kaks korda kallima hinna eest. Vastustaja ei võtnud enne korralduse andmist kaebajaga ühendust ega nõudnud täiendavaid dokumente või seletusi. Määrus nr 15 on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 88, mille kohaselt on määrus piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks antud haldusakt. See on antud üksnes korralduse nr 335 seadustamiseks ja suunatud kaebaja vastu. Pole teada ühtegi juhtumit, mil Kuuseheki 5a poest alkoholi ostnud isik oleks viimastel aastatel jäänud rongi alla. Kaebaja põhjendatud huvi määruse õigusevastaseks tunnistamiseks seisneb lootuses, et volikogu tunnistab ise kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud määruse kehtetuks või teeb seda 1,5 aasta pärast valitav koosseis. Alkoholimüük ei segaks Saue linna elanikke, enamik lapsi käib Tallinnasse kooli bussiga, mitte rongiga, alkoholitarbijad on läinud aga Säästumarketi juurde, sest seal on kõige odavam viin.
- Vastustajad palusid jätta kaebused rahuldamata. Korralduse seletuskirjas selgitati, mil viisil alkohoolsete jookide müük võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Kohus jättis 11.
- 2004 korralduse nr 257 peale esitatud kaebuse rahuldamata. Linnavalitsus ei pea otstarbekaks oma seisukohta muuta, kuna alkoholi müük koolilaste koolitee, raudteejaama ja bussipeatuse vahetus läheduses kahjustab seal viibivate inimeste huve ja turvalisust. Alkoholi jaemüügist keeldumine on inimeste huvide ja turvalisuse kaitsmiseks ainuvõimalik ja proportsionaalne abinõu. Kaebaja on huvitatud ainult alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümisest. Saue Linnavolikogu 19.10.2006 määrus nr 15 on õigustloov üldakt, mida ei saa halduskohtus vaidlustada. Kaebaja lootust, et volikogu ise tunnistab oma määruse kehtetuks, ei saa käsitleda põhjendatud huvina.
- Tallinna Halduskohtu 02.03.2007 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohus leidis: 1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt on volikogul õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena võtta vastu otsuseid. Kuigi määruse nr 15 resolutiivosas on keelatud alkoholimüük Kuuseheki tänava ja raudtee vahelisel alal, nähtub määruse põhjendavast osast, et keeld kehtib vaid Kuuseheki tn 5a müügikoha kohta. Seega on tegemist üksikjuhtumi reguleerimisega, mis eeldab üksikakti vastuvõtmist. Kui küsimuses, mille 2
(7)3-05-2063 lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, tuleb sellist üldakti käsitleda üksikaktina vaatamata tema pealkirjale. 2) Kaebaja lootus, et määruse nr 15 õigusvastaseks tunnistamise korral võib volikogu praegune või järgmine koosseis määruse ise kehtetuks tunnistada, ei ole käsitatav põhjendatud huvina. 3) Vaidlustatud haldusaktide puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse organite kaalutlusõiguse teostamisega, mille kohtulik kontroll on tulenevalt HKMS § 19 lg-st 6 piiratud. 4) Kauplejal ja kaubanduse korraldajal on lubatud tegeleda kaubandustegevusega, kui ta on registreeritud majandustegevuse registris (
§ 12lg 1).
Isik, kes soovib tegeleda kaubandustegevusega, esitab registreerimistaotluse tegevuskoha järgsele valla- või linnavalitsusele (
§ 13lg 1).
Valla- või linnavalitsus teeb registreerimisest keeldumise otsuse, kui: 1) kaup või teenus, tegevuskoht või sealsed tingimused või muu tegevusega seonduv asjaolu on ilmses vastuolus õigusaktis sätestatuga; 2) tegutsemise taotluses märgitud tegevuskoht või kauplemisaeg, samuti taotluses märgitud kauba või teenuse müük võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve (
§ 16lg 5).
Kaebaja on märkinud registreerimistaotluses jaekaubanduse tegevusalal tegutsemiseks kaupadena, mida ta soovib müüa: õlu, vähese etanoolisisaldusega (kuni 6% mahust), lahjad (kuni 22% mahust) ja kanged (üle 22% mahust) alkohoolsed joogid ning tubakatooted. Kaebaja ei soovi selles müügikohas toidukaupu müüa. Korralduse nr 335 õiguslikuks aluseks on märgitud
§ 16
lg 5 p-d 1 ja 2 ning toodud alkohoolsete jookide jaemüügiõiguse andmisest keeldumise põhjused. Linnavalitsus selgitas, et keeldumise põhjuseks oli vajadus tagada müügikoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. See nähtub ka kaebajale koos korraldusega saadetud seletuskirjast, mille kohaselt asub Kuuseheki 5a raudteejaama viival teel, mida kasutavad rongiga kooli sõitvad lapsed ja hilisel ajal töölt tulevad täiskasvanud. Raudteejaamas asub ka bussipeatus. Selles müügikohas alkoholi müümine tingis joobes inimeste kogunemise raudteejaama ümbrusesse, mis otseselt kahjustas selles piirkonnas elavate inimeste huve ja müügikoha kohta esitati linnakodanike poolt palju kaebusi. Peale alkoholimüügi lõpetamist on lakanud alkoholi tarvitavate noorte ja täiskasvanute kogunemine raudteejaama ümbrusesse ning inimeste liikumine rongile ja bussile on muutunud turvaliseks. 5) AS § 42 lg 1 p 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu oma haldusterritooriumil kehtestada alkohoolse joogi jaemüügil sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavaid kitsendusi. Volikogu keelas alkoholimüügi Kuuseheki tänava ja raudtee vahelisel alal põhjusel, et Kuuseheki 5a on raudtee ja raudteejaama lähedal, alkoholi müük seal on kahjustanud läheduses elavate, samuti raudteejaama minejate ja sealt tulijate turvalisust. 6) Vastustajad on haldusakte andes arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud mõistlikult. Kuuseheki tänav on viimane Saue linna servas, sellest edasi on raudtee, raudteejaam asub Kuuseheki 5a kinnistu lähedal. Kui Kuuseheki 5a müügikohas müüdi 2003-2004 alkohoolseid jooke, kogunes kaupluse juurde alkoholi tarvitavaid isikuid, kes rikkusid ka avalikku korda, häirides selles piirkonnas elavaid inimesi ning raudteejaama rongile-bussile minejaid ja sealt tulijaid. Vastustajate kartus, et Kuuseheki 5a müügikohale uuesti alkohoolsete jookide jaemüügi loa andmisel kogunevad vahepeal mujale kolinud joodikud uuesti selle müügikoha ümbrusesse, on põhjendatud, sest linnaservas, kus avaliku korra järele valvavaid politseinikke ja turvatöötajaid harva liigub, on sellistel isikutel tunduvalt turvalisem segamatult alkoholi tarbida kui keset linna asuvate tiheda käidavusega müügikohtade läheduses. Kindlasti ei ole avalikes huvides, et läheduses elavad inimesed ning raudteejaamas käivad lapsed ja täiskasvanud peavad pidevalt taluma purjus inimeste nägemist ja tundma hirmu nende võimaliku agressiivsuse ees. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Taspi Kaubandus apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebused järgmistel põhjendustel. 3
(7)3-05-2063 1) Vaidlustatud otsused ja kohtuotsus on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Kaebaja teada ei ole ükski linna- ega vallavalitsus võtnud alkoholiga kauplevalt müügikohalt müügiõigust sellepärast, et poe juures tarvitatakse alkoholi, kui pole rikutud kaaskodanike turvalisust. OÜ Taspi Kaubandus tegevuse piiramine ei oma õiguslikku alust. 2) Kohtu kahtlus kaebaja suutlikkuses tagada müügikohas turvalisus on vastuolus tõenditega. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tal on tehtud AS-ga Falck leping, mis välistab turvaprobleemid. Kaebaja saab ka ise kaupluse trepil öelda, et sinna kogunenud inimesed läheksid mujale. Kaebaja kinnitas korduvalt, et tuleks toime korra tagamisega oma kaupluse juures. Lepingut ja kaebaja valmisolekut tagada turvalisus ei ole kohtuotsuses mainitud. AS Falck patrull tuleb vaid lepingujärgsete väljakutsete peale, mitte juhuslikult, nagu väidab kohtus. 3) OÜ-le Taspi Kaubandus ei saa ette heita alkoholi müüki alaealistele. Kaebaja on 10 aasta jooksul vabastanud vaid ühe müüja alaealisele alkoholi müümise eest. Kontrolloste on tehtud korduvalt, rikkumisi pole enam tuvastatud, firmat ega teisi müüjaid ei ole karistatud kordagi. Saue linna kodulehel olevas artiklis „Saue jaamatagune viinapood on suletud“ on kaebuste kokkuvõttena mainitud, et sauelased on tihti nurisenud selle üle, et jaamatagusest poest saavad alaealised napsipudeli kergelt kätte. Täiskasvanuid käsitlevaid kaebusi pole artiklis mainitud. Alaealistele alkoholi müümine on artiklis ainus, millega linnavalitsus põhjendas, et poe tegutsemine just selles kohas kahjustab vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Vaatamata kaebaja palvele ei tutvunud kohus artikliga, kuigi põhjendas otsust inimeste kaebustega. Vastustaja esindaja väitis veel, et kodulehel on kirjas inimeste kaebused. Kommentaare on 3, kuid kaebusi on artiklis lugeja kommentaarina ainult
- 4) Politsei vastuses on mainitud seda, mitu kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, kuid puudub informatsioon alkoholi müügikohtade vahetus läheduses sooritatud kuritegude kohta. Seega ei saa politsei vastusega tõendada, et Kuuseheki 5a müügikoht ohustaks sauelaste turvalisust. 5) Kohus moonutas tõendit, põhjendades otsust väitega, et kaebaja ei soovi toidukaupu selles müügikohas müüa. Kaebaja väitis aga istungil müügikohta kirjeldades, et ta müüb ka toitu. Praeguses kaupluses kaebaja müüb toiduaineid piiratud ulatuses, kuid Kuuseheki 5a oleks võimalus toiduainete laiendatud sortimendiks. 6) Kaebaja esitas kohtule 2006 suvel tehtud fotod, mis tõendavad, et müügikoht oli heas korras. Istungil väitis kaebaja nõustaja, et need fotod on kõige ilmekamaks tõendiks, et Saue Linnavalitsus dramatiseerib üle. Protokollis on selle asemel kirjas, et need fotod, mis ta kohtule on esitanud, on vanad. Seega kohus võltsis protokolli. 7) Kaebaja väitis kohtus, et tal oli kinnistu endise omanikuga kokkulepe, et alkoholi müümiseks loa saamisel ostab kaebaja kinnistu ära. Kohus eiras seda tõendit müügikoha kasutamisõiguse kohta. Kuigi vahepeal on kinnistu müüdud edasi, on kaebaja endiselt huvitatud müügikoha omandamisest. Ka Kuuseheki 5a arendusprojekti idee tõendab, et kaebaja suhtub turvalisuse probleemidesse täie vastutustundega, sest muidu ei saaks äripindu rentida.
- Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Linnavalitsuse korralduse aluseks on eelkõige vajadus tagada müügikoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Sama nähtub ka seletuskirjast. Linnavolikogu 19.10.2006 määrus anti samuti põhjusel, et alkoholimüük Kuuseheki 5a lähedal on kahjustanud läheduses elavate inimeste ning raudteejaama minejate ja sealt tulijate turvalisust. Kaebaja suutlikus turvalisuse tagamisel ei oma antud vaidluse seisukohast tähtsust. Tuvastatud on, et kui Kuuseheki 5a müüdi alkohoolseid jooke, kogunesid kaupluse juurde isikud, rikkusid avalikku korda ja häirisid selles piirkonnas elavaid inimesi ja raudteejaama rongile-bussile minejaid. Haldusakte andes lähtuti avalikust huvist ja inimeste turvalisusest, kaaludes seda ühe isiku ettevõtlusvabadusega. Väljatrükk artiklist Saue linna kodulehelt ei tõenda, et kaebusi varem ei esitatud. Tegemist on artikliga ajast, mil kaupluse omanikuks oli OÜ Uued Tuttavad ja linnavalitsus keeldus andmast neile alkohoolse joogi jaemüügiluba, muuhulgas põhjusel, et müügikohas müüdi alkoholi alaealisele. Kaupluse ümber kogunesid ka noortekambad. Kaebusi 4
(7)3-05-2063 esitati nii Saue Linnavalitsusele kui politseile peamiselt suuliselt. Nimetatud asjaolud on tuvastatud ka kohtumenetluse käigus haldusasjas nr 3-2153/
- Peale alkoholimüügi lõpetamist on lakanud alkoholi tarvitavate isikute kogunemine raudteejaama ümbrusesse ning inimeste liikumine rongile ja bussile on muutunud turvaliseks. Seega kartus, et joobes isikud hakkavad müügiloa andmisel Kuuseheki 5a piirkonnas jälle kogunema, on põhjendatud. Kuuseheki 5a kinnistul on uued omanikud, mistõttu on kaebaja viited kinnistu planeerimise ja arendamise kohta meelevaldsed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus käsitles Saue Linnavolikogu 19.10.2006 määrust nr 15 õigesti üksikaktina, mida kaebuse esitaja võib põhjendatud huvi olemasolu korral halduskohtus vaidlustada. Tuues aga põhjendatud huvina välja üksnes kaebaja lootuse, et määruse õigusvastaseks tunnistamisel võib volikogu praegune või järgmine koosseis määruse ise kehtetuks tunnistada (kohus leidis õigesti, et see ei ole põhjendatud huvi), jättis kohus tähelepanuta, et kaebaja märkis määruse vaidlustamise põhjendatud huvina ära ka võimaliku kahjunõude esitamise. See nähtub selgelt kaebuse taotluste punktist 4, milles paluti: „Märkida antud kohtulahendi otsuses ära Taspi Kaubanduse OÜ õigus nõuda Saue Linnavalitsuselt ja Saue Linnavolikogult kohtu teel õigustatud kompensatsiooni võimaliku kahju korral“.
- Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud haldusaktid on antud kohaliku omavalitsuse organite poolt kaalutlusõiguse alusel ja alluvad kohtu kontrollile vaid piiratud ulatuses. Kohus kontrollib üksnes seda, kas haldusakti tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas pole väljutud diskretsiooni piiridest ja kas pole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased.
- Vaidlustatud haldusaktide andmisel on lähtutud kaubandustegevuse seadusest, majandustegevuse registri seadusest ja alkoholiseadusest, mis kõik (vastavalt
§ 1
lg 4, MTRS § 1 lg 3 ja AS § 1 lg 31) näevad ette, et nendes seadustes ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades nendest seadustest tulenevaid erisusi. Vastavalt HMS §-le 54 saab lugeda õiguspäraseks sellist haldusakti, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
- Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 13.09.2006 jaekaubanduse tegevusalal tegutsemise registreerimistaotluse menetlemisel rikutud oluliselt menetlusnorme, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Saue Linnavalitsus oleks juhtinud kaebaja tähelepanu taotluse puudustele ja määranud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vastavalt HMS § 15 lg-le
- Samuti ei tagatud kaebajale HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust. Enne korralduse andmist ei andnud linnavalitsus kaebajale võimalust esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid.
- HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning sama paragrahvi lg 3 alusel kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel on lähtunud. Haldusakti õiguslik ja faktiline motivatsioon peab olema omavahel seotud. 5
(7)3-05-2063 Riigikohus on rõhutanud korduvalt (lahendi nr 3-3-1-42-02 p 11; lahendi nr 3-3-1-62-02 p 11), et kohus peab kontrollima kaalutlusõiguse kasutamise õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest, mis peavad kohut veenma, et haldusorgan on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud mõistlikult. 12. Saue Linnavalitsus keeldus kaebajale alkohoolsete jookide jaemüügi õiguse andmisest ja alkohoolsete jookide jaemüügi märke tegemisest müügikohale Kuuseheki 5a kolmel põhjusel: 1) alkohoolsete jookide kauplemise õigus müügikohal on keelatud linnavalitsuse 11.08.2004 korraldusega nr 257 ja linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et müügikohas alkohoolsete jookide müük kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve; 2) müügikoht on remontimata ja nõuetekohaselt märgistamata, müügikoha ümbrus räämas; 3) kaebaja ei ole esitanud dokumente Kuuseheki 5a müügikoha kasutamisõiguse kohta. Korraldusest nähtuvalt viidati
§ 14
lg-le 1 põhjusel, et see sätestab tegevuskohana kaupleja müügikoha ja MTRS § 23 lg-st 1 tuleneb nõue vormistada registreerimisest keeldumine haldusorgani otsusena. Korralduse viide MTRS § 23 lg-le 1 ei ole korrektne, sest lõige koosneb viiest punktist ja näeb ette erinevad keelduva otsuse tegemise alused. Korraldusest ega seletuskirjast ei nähtu, millist keeldumise alust silmas peeti. Seega oli kaebaja 13.09.2006 registreerimistaotluse rahuldamata jätmise õiguslikuks aluseks
§ 16
lg 5 p 1 ja p 2, mis näevad ette, et lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb taotleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus registreerimisest või registreeringu muutmisest keeldumise otsuse, kui: 1) kaup või teenus, tegevuskoht või sealsed tingimused või muu tegevusega seonduv asjaolu on ilmses vastuolus õigusaktis sätestatuga; 2) tegutsemine taotluses märgitud tegevuskohas või kauplemisajal, samuti taotluses märgitud kauba või teenuse müük võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve.
- Kuna korralduse aluseks olevatest õigusaktidest ei tulene, et registreerimistaotluse juurde tuleks esitada dokumendid müügikoha kasutamisõiguse kohta, on see kaalutlus asjakohatu.
- Müügikoha seisukorra ja ümbruse heakorra kohta ei ole kohtule esitatud muid tõendeid peale fotode, mis aga ringkonnakohtu arvates ei kinnita korralduse väidet, et müügikoht vajaks põhjalikku remonti ja ümbrus oleks räämas. Korraldusest ei nähtu, millised puudused on müügikohal ja millistele õigusnormidele olukord ei vasta.
- Korralduses märgitud linnavalitsuse 11.08.2004 korraldusega nr 257 keelduti registreerimast majandustegevuse registris OÜ-d „Uued tuttavad“ jaekaubanduse tegevusalal tegutsemiseks põhjendusel, et ettevõtte tegutsemine taotluses märgitud tegevuskohas ja kauba müük kahjustab tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Sama korraldusega keelduti OÜ-le „Uued tuttavad“ ka alkoholi jaemüügiõiguse andmisest seoses politsei poolt tuvastatud õiguserikkumise faktiga – ettevõte müüs alaealisele isikule alkohoolset jooki. Kuigi kaebaja soovis jätkata tegutsemist jaekaubanduse tegevusalal samas tegevuskohas kui OÜ „Uued tuttavad“, ei saa viimase suhtes tehtud keelduv otsustus olla siduv kaebaja suhtes ja põhjendada kaebaja taotluse rahuldamata jätmist. Kaebajale ei ole korralduses heidetud ette alkohoolsete jookide müüki alaealistele. AS § 41 lg 1 kohaselt on keelatud alkohoolse joogi jaemüük koolieelse lasteasutuse, lasteaedalgkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli ja noortelaagri (välja arvatud AS § 40 lg 1 p-des 9 ja 10 sätestatud juhul), tervishoiuasutuse, hoolekandeasutuse, kinnipidamisasutuse ja kaitseväeosa ruumides ja territooriumil. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et Saue Linnavolikogu oleks enne vaidlustatud linnavalitsuse korralduse vastuvõtmist otsustanud keelata alkoholimüügi raudtee ja raudteejaama lähedal territooriumil, kus kaebaja soovis tegutsemist jätkata. 6
(7)3-05-2063 Toimikus oleval Saue linna kaardil on tähistatud lisaks kaebaja taotletud müügikohale ka teiste alkoholi müüjate müügikohad, mis kaardilt vaadatuna asuvad elamutele märksa lähemal kui Kuuseheki 5a, milles alkohoolsete jookide müük kahjustab korralduse väitel tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 11.12.2006 vastusest linnavalitsuse päringule nähtub küll alkoholi joobes isikute poolt toimepandud väärtegude arvu vähenemine võrreldes
- aastaga, kuid seos kaebaja taotluse rahuldamata jätmisega ei ole tõendatud ja see võib olla vaid juhuslik.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole alust eeldada, et alkoholi tarbinud isikud pärast Kuuseheki 5a asunud kaupluse sulgemist üldse linnas ei kogunenud. Kaebaja kaupluse avamine ja alkoholi tarbinud isikute uuesti kogunema hakkamine seal toob probleemi mujalt kaupluse juurde. Puudub põhjendus, miks on parem, et alkoholi tarbinud isikud ja noortekambad kogunevad mujal kui kaebaja poolt taotletud müügikoha juures. Kohalik omavalitsus ei ole analüüsinud probleemi lahendamise alternatiive – kehtestada registreeringule lisatingimusi lahtiolekuaegade ja sortimendi osas, kehtestada turvamehe pidava kohaloleku kohustus, korraldada politsei sagedasem järelevalve müügikoha juures.
- Tulenevalt eeltoodust ei veena vaidlustatud korralduse põhjendused ka koos seletuskirja põhjendustega ringkonnakohut selles, et linnavalitsus on kaebaja taotluse rahuldamisest keeldumisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud mõistlikult. Linnavalitsuse korraldus tuleb tühistada ja linnavalitsusel tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel ei ole välistatud, et kohalik omavalitsus võib jõuda pärast kaebaja ärakuulamist ja kõigi asjaolude põhjalikku kaalumist samasisulise otsuseni.
- Saue Linnavolikogu 19.10.2006 määruses nr 15 on küll viidatud selle andmise õiguslikule alusele, kuid alkoholimüügi keelamist Saue linnas Kuuseheki tänava ja raudtee vahelisel alal arvestades Kuuseheki 5a müügikoha lähedust raudteele, raudteejaamale ja seda, et alkoholi müük antud asukohas on kahjustanud läheduses elavate, raudteejaama minejate ja sealt tulijate turvalisust, ei saa pidada piisavalt põhjendatuks. Linnavolikogu otsustus on üldsõnaline ja põhjendamata ning tuleb motiveerimatuse tõttu tunnistada õigusvastaseks. Linnavolikogu võib keelata alkoholimüügi linna territooriumi osal, kuid selline otsustus peab olema põhjendatud.
- Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse kaebuste rahuldamise kohta.
- Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esimese astme kohtus tasus kaebaja kahel korral riigilõivu kokku summas 160 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 80 krooni ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel Saue Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja mõista. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 7
(7)