, §93 ja §95 seatakse eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.
Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.
kohaselt ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja
Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. MÄÄRUSE PÕHJENDUS 6 7 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine, A L on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb alaealise, A L, üle seada sisse eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kaudu. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul on õige ja otstarbekas määrata alaealise, A L, eestkostjaks tema vanaema, V L, kelle juures alaealine, A L, juba elab. Kohus luges tõendatuks, et V L on oma tervisliku seisundi, varalise olukorra, isikliku elukogemuse ning muude isikuomaduste tõttu sobiv isik olema alaealise, A L, eestkostjaks. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna eestkosteasutuse – Kohtla – Järve Linnavalitsuse kanda. Johannes Külaots Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.