3-07-1843/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 24.septembril 2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-1843 Haldusasi M.K.i kaebus Justiitsministeeriumi kirjade ja toimingute peale RESOLUTSIOON 1.Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada M. K. 80(kaheksakümmend) krooni. 3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 21.09.2007.a. kohtule esitatud kaebuses taotleb M.K. tuvastada kohtuotsuse tegemise aja seisuga kaebaja kasutuses oleva Tallinnas xxxxxxxx asuva korteriomandi suhtes riigivara võõrandamise menetluse olemasolu; tühistada Justiitsministeeriumi kirjad 23.08.2007.a. nr 1-227/3468 ja 22.06.2007.a nr 1-2-27/3468; teha kindlaks alates

1. aasta oktoobrist kestev ministeeriumipoolne õigusvastane tegevusetus; kohustada ministeeriumi andma kõnealuse korteri kohta välja riigivara võõrandamise korra punktis 67 sätestatud haldusakt. Ühtlasi palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata vastustajal Tallinnas xxxxxxxxx asuva korteriomandi suhtes haldusaktide andmine, toimingute tegemine ning riigivara võõrandamismenetluste läbiviimine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku(TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama sätte
2. lausele on tsiviilasi eraõigussuhetest tulenev kohtuasi. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja maakohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul on tegemist tüüpilise tsiviilõigusliku olukorraga, kus Justiitsministeeriumi initsiatiivil alanud läbirääkimised ei ole viinud lepingu sõlmimiseni M.K.iga. Võlaõigusseaduse(VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Justiitsministeerium tegi 7.03.2005.a. kirjaga nr 12-40/2966 üürnikele ettepaneku teha pakkumus võõrandada tööandja eluruumid. 2005.a. oktoobris teatas kaebaja vastustaja esindajale R.Talvikule suuliselt ja 28.11.2005.a. kirjalikult korteriomandi ostusoovist 2005.aastal koostatud hindamisaktis toodud hinnaga. Justiitsministeerium ei nõustunud korteri müüma hindamisaktis toodud hinnaga. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Vaidlusaluse õigussuhte iseloom on selgelt tsiviilõiguslik. Poolte vahel puudub avalik-õiguslik suhe, sest sellel puudub avaliku võimu teostamise iseloom ja eripära võrreldes tavapärase vaidlusega eraõigusliku lepingu sõlmimise läbirääkimiste üle. Haldusorgani tsiviilõigusliku tahteavalduse ja tsiviilõigusliku tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks ning tsiviilõiguslike toimingute tegemiseks kohustamiseks tuleb pöörduda maakohtu poole TsMS-s sätestatud korras. Eeltoodud põhjustel keeldub kohus HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Vastavalt HKMS §-le 84 lg 4 p 2 tagastatakse M.K.ile kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 kr. Kuna kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtunik: D.Maastik