Obsah (10)

§ 630§ 631§ 444§ 440§ 365§ 468§ 162§ 174§ 173§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 28. detsember 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-07-21265 Elion Ettevõtte

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Elion Ettevõtted AS hagis Jüri Kuke vastu võla väljamõistmiseks: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista Jüri Kukelt 3 241 (kolm tuhat kakssada nelikümmend üks) krooni 30 senti Elion Ettevõtted AS kasuks. 1.2 kohustada kostjat tagastama hagejale arvutikomplekti: arvuti Microlink 345, monitor Samsung 793DFX ja ADSL stardikomplekt 1 (ühe) kuu jooksul; 1.3 kostja poolt kohustuse mittetäitmisel 1 kuu jooksul välja mõista kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 8 482 (kaheksa tuhat nelisada kaheksakümmend kaks) krooni 20 senti; 1.4 lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud seadmekasutusleping lõpetatuks. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need Jüri Kuke kanda ja välja mõista Jüri Kukelt menetluskulu 1 000 (üks tuhat) krooni Elion Ettevõtted AS kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada: 3.1

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Menetluse käik Hageja on esitanud kostja vastu hagi 3 241.30 krooni nõudes ning taotlenud, et kohus kohustaks kostjal tagastama hagejale arvutikomplekti: arvuti Microlink 345, monitor Samsung 793DFX ja ADSL stardikomplekt 1 (ühe) kuu jooksul ja kohustuse mittetäitmisel 1 kuu jooksul välja mõista kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 8 482.20 krooni; ühtlasi lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud seadmekasutusleping lõpetatuks. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et kostjal on hageja ees võlgnevus. Hagi rahuldamise õiguslikuks alusel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-s 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 365

lg 1 kohaselt hageja võib hagiavalduses nõuda, et kohus annaks koos hagis taotletava kohustuse täitmise või teo tegemisega kostjale otsuses selle täitmiseks tähtaja ja lg 2 kohaselt, kui hagejal on nimetatud tähtaja möödumisel õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või leping lõpetada, võib hageja hagiavalduses taotleda samas otsuses ka kahju hüvitise suuruse määramist ja lepingu lõpetatuks lugemist. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1 000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna õigeksvõtu kohtuotsus on apellatsioonkaebuse esitamata jätmisel menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades

§ 173

lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista õigeksvõtu kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1 000 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest.

§ 178

lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 2 3