lg 1 ja käenduslepingute p 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale kostja 1 lepingu rikkumise korral võlgnetavad summad. KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja 1 ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kostjad 2 ja 3 vaidlesid hagile istungil vastu. Sisulisi vastuväiteid hagile kostjad ei esitanud. KOHTU SEISUKOHAD Kostja 1 istungile ei ilmunud. Kostja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast (t lk 81-82). Kohus arutas kohtuistungil asja kostja 1 osavõtuta sisuliselt. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 14.04.2005 krediidilepingu nr 0500384/25kk, mille kohaselt sai hageja krediiti 65 000 krooni intressimääraga 26,99% aastas. Lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.4 (t lk 6-11). 2 Hageja on sõlminud kostjaga 2 ja kostjaga 3 15.04.2005 käenduslepingud, mille p 1 kohaselt võtab käendaja endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja 1 vahelisest krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 235 370 krooni (t lk 12-15).
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 ja 2 kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Käenduslaenu taotluse kohaselt on kostja 1 märkinud laenu otstarbeks olemasoleva majandus- või kutsetegevuseks. Seega puudub alus kohelda lepingut sõlminud poolt tarbijana, kuna leping on sõlmitud ettevõtlusega tegelemiseks. 04.09.2006 teatisega on hageja lepingu üles öelnud, kuna kostjad ei ole täiendava tähtaja jooksul krediidilepingut täitnud (t lk 16-27). Kostjad ei ole krediidilepingu ülesütlemist vaidlustanud. Seega on krediidileping lõppenud hageja poolt ülesütlemisega. Kostjad ei ole vaidlustanud, et krediidilepingu alusel on tagastamata krediidisumma 62 924.82 krooni. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on käendaja kohustatud täitma krediidisaaja kohustused krediidiandjale ühe nädala jooksul peale krediidiandjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamist. Hageja on käendajaid kirjalikult teavitanud 29.01.2006 kirjaga tasumata summadest (t lk 17-18). Kostjad ei ole põhivõlgnevust hagejale tasunud. Hageja on arvestanud põhivõlalt intressi summas 17 531.78 krooni. Kostjad ei ole intressi arvestust vaidlustanud. Pooled on kokku leppinud intressi määras 26,99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Sellest tulenevalt kuulub intressi nõue summas 17 531.78 krooni rahuldamisele. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt viivise tasumist summas 30 758.44 krooni perioodi 05.09.2006 kuni 21.03.2007 eest. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksemisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja 1 näol ei olnud tegemist tarbijaga, on hageja poolt kehtestatud hinnakirja alusel viivise määraks 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas (t lk 28).
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kuna tõenditest tulenevalt olid kostjad põhivõla tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 30 758.44 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt leppetrahvi 12 584.96 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 6.3, mille kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et krediidileping lõppes lepingu ülesütlemisega. Lepingu ülesütlemise 04.09.2006 teatises, mis on saadetud kõikidele kostjatele, on hageja nõudnud leppetrahvi (t lk 2527). Seega on hagejal õigus leppetrahvi nõuda. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmisega seotud kulusid 2 000 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 2 000 krooni osas rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on hagiavalduses viivist arvestanud kuni 21.03.2007, tuleb viivis välja mõista alates 22.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.