Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2007.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-24522 Tsivi

) § 1043 (õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) toodud eeldused. 20. Kuivõrd hageja on esitanud hagi süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes, lähtub kohus antud juhul

§ 1043

.

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Selleks, et tuvastada, kas kostja on tekitanud hagejale süüliselt kahju, tuleb tuvastada kas on täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis. Delikti üldkoosseisu elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

1. Esmalt kontrollib kohus, kas antud juhul on olemas objektiivne teokoosseis. Objektiivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on esitanud kohtule Mustamäe Haigla õiendi (t lk 7), millest nähtub, et 25.08.2004.a. on SV’l diagnoositud näokolju põrutus ning parema silma ümber verevalum. Samuti on kohtule esitatud töövõimetusleht (t lk 8) perioodi 25.08.2004.a.03.09.2004.a. kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (t lk 6) nähtub, et kriminaalmenetlus PV suhtes on lõpetatud, sest puudub avalik huvi. Kriminaalmenetluses kahtlustati PV’t selles, et ta 25.08.2004.a. kella 11 paiku Tallinnas XXX Põhikoolis lõi tekkinud tüli käigus SV küünarnukiga näo piirkonda, millega vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile tekitas SV näokolju põrutuse ja nahaalused verevalumid parema silma laugudel. Kuivõrd Mustamäe Haigla ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetlust lõpetava määruse kohaselt on tuvastatud, et SV’le on tekitatud tervisekahjustus, analüüsib kohus, kas seda on teinud kostja PV või keegi teine.
2. Üksnes õigusvastasest ja süülisest käitumisest ei teki veel deliktiõiguslikku kohustust hüvitada kahju. Hüvitiskohustise tekkimiseks peavad ühe isiku tegu ja kahju olema omavahel põhjuslikus seoses.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjuslik seos teo ja kahju vahel tehakse kindlaks kahes etapis. Kausaalsuse olemasolu kontrollitakse kõigepealt conditio sine qua non testiga, mis annab vastuse küsimusele, kas mingi tegu oli mingi kahju vajalikuks põhjuseks. Antud juhul on hagejal tekkinud tervisekahjustus, mille hageja arvates põhjustas kostja. Hagejale on tõesti tekkinud tervisekahjustus selle tagajärjel, et teda on löödud näopiirkonda. Samas ei ole millegagi tõendatud, et seda on teinud kostja. Kriminaalmenetlust lõpetava määrusega on kindlaks tehtud fakt, et hageja löömises kahtlustatakse kostjat, kuid tema süü ei ole leidnud tuvastamist. Asjaolu, et kostja on nõustunud kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel, ei anna alust arvata, et ta võtab talle esitatud süü omaks, s.t hageja löömist näopiirkonda. Kahtlustatav võib ka seetõttu olla nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel, et lõpetada perspektiivitu menetlus ning asjatu ressursside kasutamine.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
2. Antud juhul ei ole piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oleks hagejat löönud ning seetõttu ei analüüsi kohus teisi delikti üldkoosseisu elemente, sest puudub objektiivne teokoosseis. Kuivõrd puudub objektiivne teokoosseis, tuleb jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 10 000 krooni ulatuses rahuldamata, sest tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et kostja oleks põhjustanud hagejale tervisekahjustuse. Löömise fakti kohta ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid. Tõendeid on küll esitatud selle kohta, et tervisekahjustus on tekkinud, kuid et tervisekahjustuse oleks tekitanud nimelt kostja, kogutud tõendid usaldusväärselt ei tõenda.
3. Hageja on esitanud kostja vastu ka materiaalse kahju hüvitamise nõude summas 8 702,50 krooni, mis tegelikkuses on hageja poolt kantud kriminaalmenetluse õigusabikulud. Kostja vaidleb materiaalse kahju hüvitamise nõudele vastu, leides, et õigusabi, mille hüvitamist hageja nõuab, oli sunnatud kriminaalmenetluse jätkamisele, siis ei ole sellise õigusabi eest makstud tasude näol tegemist kuludega, mis on kantud kahju tekitamisega seoses ning mis varalise kahjuna hagejale hüvitamisele kuuluks. 26.

§ 128

lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 27. Antud juhul soovib hageja, et kostja hüvitaks talle kriminaalmenetluses kantud õigusabikulud. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kahju nõudmine kostjalt, ei ole põhjendatud ning seda järgmistel põhjustel. 28.

§ 127

lg 4 tulenevalt tuleb hüvitada kahju, kui see on põhjuslikus seoses kostja poolse käitumisega. Antud juhul on juba eespool analüüsitud seda, et ei ole kindlaks tehtud, kas kostja on hagejale tekitanud tervisekahjustuse. Kuivõrd ei ole kinnitust leidnud, et kostja oleks hagejat löönud, tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole tekitanud hagejale materiaalset kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

1. Samas nõustub kohus ka kostja poolse seisukohaga, et kriminaalmenetluses kantud õigusabi oli suunatud puhtalt kriminaalmenetluse jätkamisele, siis ei ole sellise õigusabi eest maksutud tasude näol tegemist kuludega, mis on kantud kahju tekitamisega seoses ning mis varalise kahjuna hagejale hüvitamisele kuuluks.
2. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et hageja nõue materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 8 702,50 krooni, tuleb jätta rahuldamata.
3. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulu
4. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja SV kanda. Ene Tsefels Kohtunik