Obsah (8)

§ 14§ 3§ 7§ 11§ 8§ 10§ 141§ 13

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-18 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus anda lu

§ 14lg 2 alusel luba Y.K.

väljasaatmiseks ilma isikule lahkumisettekirjutust tegemata.

1. Y.K. palub jätta taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
2. KMA taotlus anda luba Y.K. väljasaatmiseks ilma eelneva lahkumisettekirjutuseta ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3. Y.K.l kui erusõjaväelasel oli tähtajaline elamisluba kuni
4. detsembrini
5. a. Vabariigi Valitsuse
6. veebruari
7. a korraldusega keelduti temale elamisloa pikendamisest. Siseministri
8. novembri
9. a käskkirjaga nr 507 keelduti Y.K.le elamisloa andmisest VS § 12 lg 4 p 7 ja lg 9 p 4 alusel kui välisriigi relvajõududes kaadrikaitseväelasena teeninud ja reservi arvatud isikule, kes on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal. Muud seaduslikku alust Eestis viibida tal ei ole. Seega viibib isik Eestis ebaseaduslikult ja ta peab seadusest tulenevalt Eestist lahkuma (

§ 3lg 2).

Kui isik ei lahku vabatahtlikult, tuleb riigil võtta meetmeid tema Eestist lahkumise tagamiseks. Eestis elamisluba omanud isiku väljasaatmiseks tuleb

§ 7lg 1 ja § 14 kohaselt teha reeglina lahkumisettekirjutus.

Lahkumisettekirjutuse tegemisel võetakse isiku kohta arvesse

§ 11

lg 3 sätestatud andmeid, m.h sotsiaalsete ja perekondlike sidemete kohta Eestis ja välisriigis. Eestist lahkumise korraldamiseks antakse isikule 59 päeva (

§ 8

lg 2) ning ettekirjutuse täitmise tagamiseks on võimalik kohaldada

§ 10

sätestatud järelevalvemeetmeid ning võtta

§ 141alusel hoiule isiku pass.

Isikul on

§ 13

lg 3 kohaselt õigus vaidlustada lahkumisettekirjutus halduskohtus ning taotleda HKMS § 121 ja 122 alusel esialgset õiguskaitset. 7. Kohus leiab, et Y.K. väljasaatmine lahkumisettekirjutust tegemata on õigusvastane. KMA-l on võimalik teha Y.K.le lahkumisettekirjutus, mis kuulub sundtäitmisele 60-ndal päeval pärast ettekirjutuse tegemist. Isiku ootamatu „üleöö“ eraldamine oma senisest elukeskkonnast ja perekonnast saab toimuda üksnes erandlikult. Puuduvad

§ 14

lg 2 sätestatud erandlikud asjaolud, mis õigustaksid isiku väljasaatmist üldist menetluskorda järgimata. Kohus on seisukohal, et selles sättes silmas peetud ohuna riigi avalikule korrale või julgeolekule ei saa üldjuhul käsitada pelgalt asjaolu, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult ja pole siit pikemat aega vabatahtlikult lahkunud. Sellise tõlgenduse kohaselt muutuks tarbetuks seaduses lahkumisettekirjutuse instituudi olemasolu.

§ 14

lg 2 saab kuuluda kohaldamisele erandlikes ja pakilistes olukordades, kus isiku Eestis viibimine kujutab väga suurt ohtu avalikele huvidele. Ohuna avalikule korrale ja riigi julgeolekule saab käsitada näiteks kuritegeliku taustaga isikuid, mida Y.K. puhul pole tuvastatud. KMA soov Y.K. riigist kohe välja saata ilma ettekirjutust tegemata on tingitud peamiselt sellest, et KMA hinnangul võib hilisem väljasaatmismenetlus osutuda raskendatuks või võimatuks seoses isiku enda ja tema kodakondsusjärgse riigi soovimatusega teha koostööd Y.K. väljasaatmiseks. Kohus nõustub, et NSVL erusõjaväelaste senise väljasaatmispraktika taustal on põhjendatult alust arvata, et Y.K. võib pärast vabastamist hakata varjama oma olemasolevat reisidokumenti ning isik ise ja Vene Föderatsioon ei hakka kaasa aitama uue reisidokumendi väljastamisele. Seda on aga võimalik ära hoida, võttes järelevalvemeetmete kohaldamisel hoiule Y.K. välispassi

§ 141alusel.

Vabatahtlikult lahkumata jätmise korral ja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel on sel juhul võimalik isik reaalselt välja saata. Villem Lapimaa 2