lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaluiset ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 101 lg 1 p1 ja 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist ja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastu vaielnud, tuleb lugeda, et kostja on hagis märgitud asjaolud on omaks võetud ning seega on tõendatud, et kostja sõlmis AS-ga E nr lepingu 30000683 31.03.2004 alusel info/reklaami avaldamise teenuste osutamiseks, mille eest pidi kostja tasuma vastavalt arvele nr 30000684 11.10.2004 1180 krooni ja arvele nr 30000685 10.12.2004 1180 krooni arve väljastamisest 5 päeva jooksul ja et märgitud arved on tähtaegselt kuni siiani tasumata. Samuti on tõendatud, et pooled olid lepingud p 3.2 kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma maksmisega viivitamise korra teenuse osutajale viivist iga päeva eest 0,15% tasumisele kuuluvast summast. Seega on kostja, jättes lepingus kokkulepitud ja saadud teenus eest tasumata, rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust ning võlgneb hagejale 2360 krooni ning et viivised on arvestades nõude vähendamist märgitud võlalt vastavalt 835 kroonile. Samuti on tõendatud, et hageja on omandanud teenuse osutajalt nõude kostja vastu koos viivistega 16.11.2005. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2360 krooni ja viivis 835 krooni. Kostja väited tema majanduslikust olukorrast, ei ole võla väljamõistmata jätmise aluseks, lisaks ei ole seda kostja ka tõendanud.
Eeltoodu alusel jäävad hageja menetluskulud, sh kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.