Obsah (4)

§ 60§ 50§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2007. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-21046 Tsiviilasi O. T. hagi S. T. vastu

§-le 70 lg 2 ning taotleb elatise väljamõistmist poole (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses vastavalt

§-le 61 lg 4 (käesoleval ajal on elatise miinimum 1 800 krooni).

1. Avalduse kohaselt ei osalenud kostja pikka aega lapse ülalpidamises. V Kostja seisukoht 2
2. Kirjalikus vastuses (tl 58-66) leidis kostja, et puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt (üks aasta enne hagi esitamist), sest kuni 29.03.
3. a oli tütar kostja ja kostja ema ülalpidamisel, kuna hageja ise kandis karistust vanglas. Kostja andis tütrele regulaarselt ülalpidamist, andis raha hageja emale oma isa või L. Š. kaudu, ostis tütrele riideid ja jalatseid, andis raha otse tütrele, võttis lapse kaasa välismaale.
4. aasta suvel elas tütar kostja juures kaks kuud Iirimaal. 02.10.2007 ja 19.10.
5. a on kostja maksnud elatist septembri- ja oktoobrikuu eest (kahel korral 1 800 krooni). VI Kohtuistung
6. Kohtuistungil hageja taotles elatise väljamõistmist vastavalt kohtule 23.10.
7. a esitatud avaldusele (1 800 krooni tagasiulatuvalt alates 08.08.
8. a). Hageja selgitas, et kostja võttis tõepoolest lapse kaasa Iirimaale kaheks kuuks
9. aasta suvel. Hageja kandis vanglakaristust 30.04.2004 – aprill
10. a. Sel ajal elas laps koos hageja emaga ning viimane kandis lapse ülalpidamiskulud. Hageja teab ema sõnadest seda, et kostja ei täitnud sel ajal lapse ülalpidamiskohustust, kuigi hageja ema palus kostjalt abi. Kostja on rahaliselt last toetanud alles viimasel kolmel kuul. Novembris
11. a kandis kostja Iirimaalt üle 116 EUR (ca 1 800 krooni). Samuti on kostja kinnipidamiskohas viibinud kaheksa aastat ning sel ajal kasvatas hageja last üksi.
12. Kostja esindaja tunnistas elatise nõuet osaliselt ning teatas, et kostja on nõus maksma elatist 1 800 krooni alates
13. aasta septembrist, kuid mitte tagasiulatuvalt. Kostja on last toetanud oma võimaluste piires. Arvestada tuleks ka elatise maksmise kohustuse täitmist viimasel kolmel kuul (september, oktoober, november), mistõttu elatis tuleks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajast. Kostja ei ole kunagi loobunud oma lapse toetamisest ja on teinud seda raha andmisega teiste isikute kaudu. Kostja esindaja palub kohtul arvestada ka seda, et lapse ema ei täitnud vanema ülalpidamiskohustust kolmel aastal, seda, et laps on kahel aastal olnud kostja juures Iirimaal suveti. Samuti on aastatel
14. ja
15. elatise miinimummäär olnud väiksem kui 1 800 krooni.
16. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaks tunnistajat, G. Š. ja T. O. VII Kohtu põhjendused
17. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
18. Pooltel vahel ei ole vaidlust, et elatis tuleks välja mõista miinimummääras, küll aga palub kostja arvestada elatise väljamõistmise korral tagasiulatuvalt elatise miinimummääradega
19. ja
20. aastal. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise alguse aja üle. Kostja põhilised vastuväited hagile on seotud kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega.
21. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 3 17. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas ulatuses, on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Elatise hagi esitab lapsevanem lapse huvides. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-21-7-05 märkinud, et vanem on kohustatud

§ 50

lg 2 kohaselt oma lapse õigusi ja huve kaitsma, seega nõudma teiselt vanemalt

§ 60lg 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist.

Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et 30.04.

1. a kuni aprillini
2. a elas Karina koos oma emapoolse vanaema G. Š. Tunnistaja G. Š. ütluste kohaselt (tl 73-74) elas Karina koos tunnistajaga, sest kostja sõitis välisriiki (Iirimaale) tööle, laenates enne tunnistajalt raha. Kostja lubas lapse ülalpidamiseks regulaarselt raha saata, kuid ei teinud seda. Tunnistaja on saanud raha lapse kulutuste katteks kahel korral – ühel korral 1 000 krooni kostja isa (N. T.) käest ja teisel korral 1 000 krooni kostja uue elukaaslase ema käest. Kostja on lapsele mõned riideesemed ostnud ning lapse kahel korral suveti enda juurde Iirimaale võtnud. 18.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise miinimumsumma 2007. a on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

1. Mitte millegagi ei ole tõendatud kostja poolt väidetud asjaolu, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud regulaarselt ja piisavalt ning teinud seda kuni
2. augustini
3. a. Kostja esindaja möönis, et kostja ei saa seda tõendada (tl 78,
4. lõik). Õige ei ole elatise suurusest maha arvestada kulutusi, mida teeb lapsevanem sel ajal kui laps viibib koos teise vanemaga või vanavanemaga (ostetud asjad, toit). Ka vanavanemad on perekonnaseaduse mõtte kohaselt kohustatud lapselapsi ülal pidama, kui nende varaline seisund seda võimaldab. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt ei arvesta kohus elatisraha suurust, võttes arvesse, mitu päeva aastas laps ühe või teise lapsevanema juures viibib. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Käesolevas vaidluses on kostja poolt tõstatatud küsimus, et kuna hageja viibis kolm aastat kinnipidamiskohas (2004-2007), seega ei saanud last materiaalselt toetada, tuleks ka seda arvestada ning elatist tagasiulatuvalt mitte välja nõuda. Kohus märgib, et ühe vanema poolt kasvatus- ja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ei vabasta teist vanemat kohustuste täitmisest.
2. Ülalpidamiskohustuse täitmine kostja poolt vabatahtlikult on tõendatud alates ajast, kui kostja sai kätte hagimaterjalid. Kohtumenetluse ajal on kostja tasunud elatist kolmanda isiku 4 pangakonto kaudu kolmel korral: 19.10.
3. a 1 800 krooni (tl 59), 02.10.
4. a 1 800 krooni (tl 60), 15.11.
5. a 116 EUR (tl 75).
6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kohus võib vanema suhtes kohaldada

§ 70

lg 2 sätestatut ka siis, kui vanem täidab elatise maksmise kohustust ebaregulaarselt või ebapiisavalt. 23.

§ 70on sätestatud elatise väljamõistmise kord.

Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, siis selle paragrahvi esimese lõike kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. 24. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on hageja õigustatud sellist nõuet esitama kostja poolt ülalpidamiskohustuse ebapiisava ja ebaregulaarse täitmise tõttu.

§ 61

lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt

§ 61lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

Riigikohus leidis viimatimärgitud lahendis, et kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt.

1. Kohus nõustub kostjaga selles, et tagasiulatuvalt elatise miinimumi väljamõistmisel tuleb arvestada sel ajal kehtinud elatise miinimummääradega (
2. a 1 345 krooni,
3. a 1 500 krooni. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kohtumenetluse ajal tasutud elatisega (vt kohtuotsuse p 20).
4. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt vastavalt

§ 70lg 2, alates 08.08.2005.

a. Ajavahemiku eest august-detsember

1. a peab kostja maksma elatist 6 725 krooni (5 kuud x 1 345 krooni), ajavahemiku eest jaanuar-detsember
2. a 18 000 krooni (12 kuud x 1 500 krooni), ajavahemiku eest jaanuar-november
3. a 14 400 krooni (11 kuud x 1 800 krooni – 3 x 1 800 krooni). Alates detsembrist
4. a igakuise elatusrahana summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
5. Lapse vajaduste muutumisel või vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise suurendamist või vähendamist vastavalt

§ 61lg 3.

5 Kohtunik 6