← Eesti

2-07-21522/3

Obsah (7)§ 416§ 142§ 318§ 468§ 162§ 173§ 174

2-07-21522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2008. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas hagile õigeaegseks vastamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber

  1. Asjaolud 06.06.
  2. a esitas xxx Eesti Harju Maakohtusse hagi xxx vastu 19 853.24 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu 19.05.
  3. a sõlmitud liisingulepingu rikkumisest. Hageja on lepingu ennetähtaegselt üles öelnud, taastanud liisitud vara valduse ja võõrandanud sõiduki. Kogu kostja võlgnevus moodustas 65 715.95 krooni, vara realiseerimisest sai hageja 45 762.71 krooni, seega on kostjal hagejale hüvitamata 19 953.24 krooni. 07.12.
  4. a toimetas kohus hagimaterjalid koos tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ning hagile kirjalikult vastamise nõudega kätte isiklikult kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele Eha Kivi. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale antud tähtaja 20 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 318

lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning öelda lepingu üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab, et lugedes hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt õigeksvõetuks on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4 ning § 367 lg 1 ja 4 alusel. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jäta kõik menetluskulud kostjate kanda. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis 2 sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Raivo Einula Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.