) §-s 45 sätestatud nõuetele. Kaebaja hoidmine nõuetele mittevastavas kambris ja värskes õhus jalutamise mittevõimaldamine põhjustasid kaebajale kannatusi, mida tulenevalt Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 11 ja §-st 18 ei tohiks keegi kogeda. Kaebaja põhjendatud huvi toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb selles, et ta kavatseb kaebuse rahuldamise korral esitada õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kaebusest nähtuvalt võeti R.K vahi alla 04.09.2006 Murru Vanglas Kaitsepolitseiameti poolt ning paigutati samal päeval Tallinna arestimajja isiku kahtlustatavaks tunnistamise protokolli alusel. Harju Maakohus andis 06.09.2006 välja kohtumääruse kriminaalasjas nr.06730000233 kaebaja vahistamiseks ja seega muutus kaebaja arvates tema kui kinnipeetava staatus eeluurimisaluse vahistatu staatuseks vangistusseaduse mõistes.
sätestab, et vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kaebaja leiab, et KohtlaJärve arestimajas rikuti PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kõikidele teistele vahistatutele võimaldati arestimajas toidupakkide saamist, kuid talle keelduti sellest. Hiljem lubas arestimaja ülem tuua talle pakke hügieenivahenditega, kuid seadus ei näe ette sellist võimalust, et arestimajas lubatakse tuua pakis hügieenivahendeid, kuid keelatakse toiduainete toomine.
E) § 18 sätestab, et vahistatul on õigus 1 (üks) kord nädalas saada käsi- või postipakki kogukaaluga kuni 5 kg. ASkE § 20 lubab pakis tuua ka toiduaineid ja § 15 lg 2 lubab arestimajas viibival vahistatul omada toiduaineid ja esemeid. ASkE § 15 lg 1 p 15 annab vahistatule õiguse tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot või televiisorit, kui nende 2
lg 3 sätestab, et vahistatu kamber peab vastavama käesoleva seaduse § 4 lg-s sätestatud tingimustele. Kuni 01.01.2007 kehtinud
lg 1 kohaselt pidi kinnipeetava eluruum vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumis nõuetekohase valgustuse. Normaalseks valgustuseks saab lugeda seda, kui lisaks elektrivalgustusele paistab aknast ka loomulik valgus. Päevavalgustuslamp pole piisav valgustamaks ruumi, millel puudub aknast tulev loomulik valgus. Ebapiisava valgustuse tõttu ei saa kambris pikemat aega lugeda ega kirjutada, sest silmad väsivad. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega kinnitatud „“Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 5 kohaselt peab eluruumis olema võimalus ruumide tuulutamiseks ja p 6 kohaselt loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Kaebaja elukambrites nr.4 ja nr.7 puudus nii aken kui ka ventilatsioon, mis põhjustas kambrites niiskuse, rõskuse ja kopituse lõhna. Akna puudumise tõttu ei saa kambrit ventileerida. Kambrisse tuleb koridorist suitsuhaisuline teiste kambrite umbne õhk. Kambrites oli ainult õhku väljatõmbav ava, kuid puudus kambrisse värsket õhku sissepuhuv ventilatsioon. Politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr.82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ (edaspidi nõuded) p-i 23.10 kohaselt kambri ventilatsiooni võimsuse projekteerimisel tuleb arvestada suitsetamisvõimalusega ja kõrvuti asetsevate kambrite ventilatsioon ei tohi olla omavahel ühendatud. Kaebaja märgib, et Kohtla-Järve arestimajal olid aknad olemas, kuid need on juba 10-15 aastat tagasi kinni müüritud. Kohtla-Järve arestimaja olmeruumides on aknad olemas. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr. 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjad“ § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid, igale kinnipeetavale on ette nähtud öökapp, laud, taburetid või lauapikkused pingid, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht ja WC. Euroopa vanglareeglistiku p 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu- ja hügieeninõuete järgimine, ventilatsioon, valgustus ja küte. Sama reeglistiku p 18.2 kohaselt peavad kõikides ruumides, kus kinnipeetavad elavad, olema piisavalt suured aknad, et kinnipeetavad saaksid lugeda või töötada loomulikus valguses ja et aknast oleks tagatud värske õhu juurdepääs isegi juhul, kui ruumis on olemas ventilatsioonisüsteem. Ruumi elektrivalgustus peab vastama tehnilistele standartidele. Punkt 18.5 sätestab, et igal kinnipeetaval peab olema individuaalne voodi magamiseks ja p 19.3 kohaselt tuleb kinnipeetavale sanitaar/WC vajaduste rahuldamisel tagada privaatsus ja hügieeninõuetest kinnipidamine. Kohtla-Järve Arestimajas ei tagatud kaebajale talle seadusega ette nähtud õigusi, kuid ei rahuldatud ka tema taotlusi etapeerida ta tagasi Tallinna Vanglasse.
E § 14 lg 1 näevad ette võimaluse vahistatu ümberpaigutamiseks ühest arestimajast teise või kinnise vangla eelvangistusosakonda, kui seda on vaja eeluurimise huvides, julgeoleku kaalutlustel või nõuab seda prokurör, kohtunik või uurija, kes menetleb seda kriminaalasja. Kaebaja väidab, et ka õiguskantsler Allar Jõks on teinud Narva ja Kohtla-Järve Arestimajadesse kontrollkäike ja veendunud, et kambrid on hämarad ja umbsed. Euroopa Kohtu 08.11.2005 otsuses kohtuasjas nr.64812/01 Alver vs Eesti leiti, et 2003 aasta septembris tegi PTK oma viimase külaskäigu Eestisse, mille kohta avaldati 27.04.2005 vastav ettekanne, millest muuhulgas nähtub, et materiaalsed tingimused, milles kinnipeetavaid (politseivalve all, eeluurimisvange või süüdimõistetuid) hoiti teatud arestimajades, k.a Narva ja Kohtla-Järve Arestimajades, olid kohutavad. Kinnipeetavaid hoiti luku taga 24 tundi päevas- ilma mingisuguse väljas liikumiseta- kambrites, mis olid räpased, halvasti valgustatud, ülerahvastatud, tualettruumid olid eraldamata, jne. Kohtuistungil ei nõustunud kaebaja vastustaja seisukohaga, mille kohaselt kambri sisustuse hulka ei kuulu öökapp ega riidenagi, sest on ju iseenesest mõistetav, et arestimaja kambris peab isikul olema võimalus hoida kapis oma isiklikke asju ja riideid nagis. Kaebaja peab põhjendamatuks vastustaja seisukohta, et kambris nr.4 pole tooli vaja, kuna laud asub voodi juures. Laud on 3
S) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumis piisava valgustatuse. Kambri suuruse, aga ka kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjaga. Kaebuse kohaselt ei vasta kaebaja kamber Kohtla-Järve arestimajas vangla sisekorraeeskirja § 7 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Arestimajades ei kehti vangla sisekorraeeskiri, vaid kehtib arestimaja sisekorraeeskiri. Vanglad kuuluvad justiitsministeeriumi haldusalasse, mistõttu kehtestab vangla sisekorraeeskirja justiitsminister. Arestimajad kuuluvad siseministeeriumi haldusalasse ning arestimaja sisekorraeeskirja kehtestab siseminister. Seega ei saa vangla sisekorraeeskiri laieneda arestimajadele. Tulenevalt CPT standardite nr.42 on politseis vahi all pidamine üldjuhul võrdlemisi lühiajaline. Seetõttu ei saa nõuda, et politseiasutuste kinnipidamistingimused oleksid võrdsel tasemel teiste kinnipidamisasutustega, kus inimesi võidakse hoida pikema aja vältel. Siinjuures tuleb märkida, et Kohtla-Järve arestimaja on ehitatud 1963 aastal ja algselt oli see mõeldud ühiselamuks. Seega on maja ehitatud vastavalt tol korral kehtinud ehitusstandarditele, s.o ta vastab ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Loomulikult on aja jooksul muutunud standardid, nagu on muutunud ka ühiskond. Ida Politseiprefektuur on korduvalt taotlenud eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid arestimajade remondiks, kuid raha selleks eraldatud ei ole. 2008 aastal valmib Jõhvis Viru Vangla, mis lahendab kõneallolevad probleemid. Vanglas saavad olema ka Kohtla-Järve arestimaja ruumid. Ehitatava vangla projekteerimisel on arvestatud kõige kaasaegsemate lahenduste ja nõuetega. R.K on eelnevalt kriminaalkorras kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud ning kannab vangistust jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtla-Järve arestimajja etapeeriti kaebaja 10.10.2006 seoses uue kriminaalasja (nr.06730000233) menetlemisega Harju Maakohtu 06.09.2006 vahistamismääruse alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 35 lg 3 kohaselt on süüdimõistetu süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus.
kohaselt on vahistatu isik, kellel suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.
Ülaltoodust tulenevalt on Kohtla-Järve arestimajas keelatud käsipakid isikutele, kelle suhtes on kohtuotsusega kohaldatud vangistust ning kohtuotsus on jõustunud. Seda olenemata asjaolust, et isik on teise kriminaalmenetluse raames kahtlustatav ning tema suhtes on kohaldatud tõkendit „vahistamine“. Õiguse üldprintsiibist lähtudes ei ole mõeldav, et kinnipeetava vahistamisel teise kriminaalasja raames katkeb jõustunud kohtuotsuse täitmine. Samas tuleb märkida, et
-s puudub regulatsioon olukorras, kus kinnipeetava suhtes kohaldatakse täiendavalt ka vahistamist. Arvestades, et Kohtla-Järve arestimajas ei ole poodi, siis võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes on arestimajas juurutatud kompensatsioonimehhanism, mis seisneb selles, et kinnipeetavatele (
mõttes), kelle suhtes on kohaldatud vahistamist, võetakse arestimajas vastu käsipakke, mille sisuks on ainult hügieenitarbed. Vastuvõetavate hügieenitarvete nimekiri on sätestatud arestimaja sisekorraeeskirjas. 20.10.2006 ja 21.11.2006 saabusid posti teel R.K-le Kohtla-Järve arestimajja pakid. Esimese paki sisuks olid hügieenitarbed, kirjatarbed ja tee. Teine pakk sisaldas toiduaineid. Kuna pakid saabusid posti teel, ei hakanud Ida Politseiprefektuur neid tagasi saatma, vaid edastas need R.K-le. Lisaks toodi R.K-le 23.10.2006 käsipakk, mille sisuks olid hügieenivahendid ning see pakk edastati samuti paki saajale. Vastustaja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegium on 09.06.2005 otsusele nr.3-1-1-55-05, mille kohaselt kohtumääruse ja -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena, prevaleerib kohtuotsus kohtumääruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutustel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtuotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile
-s sätestatud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt on Ida Politseiprefektuur seisukohal, et vaatamata sellele, et R.K toimetati Kohtla-Järve arestimajja kui vahistatu teise kriminaalasja menetlemise raames, oli tegemist kinnipeetavaga
mõttes ning tal ei olnud õigust saada toidupakki, sest samaaegselt kandis ta karistust jõustunud kohtuotsuse alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtuistungil Ida Politseiprefektuuri esindaja Urmas Sibrits tunnistas kaebust osaliselt ja selgitas, et Kohtla-Järve arestimaja on ehitatud 1963 aastal ja oli mõeldud ühiselamuks. Arestimaja pole muutunud kogu selle aja jooksul. Tegemist on keldriboksidega, mille aknad on kinni müüritud ilmselt juba 1963 aastal. Kuna tegemist on keldrikorrusega, siis kambrid on rõsked, majas on vamm ja krohv pudeneb seintelt. Akende puudumise tõttu loomulikku valgust kambrites tagada ei saa. Kinnimüüritud aknaid avada ei saa, kuna ehitustehniliselt see ei ole võimalik. Küsitav on hoone kandekonstruktsioonide vastupidavus, kuna seinad on pehkinud ja krohv pudeneb seintelt. Vastustaja esindaja nõustub kaebaja väitega, et KohtlaJärve arestimajas puudub arestialustel võimalus viibida värskes õhus jalutushoovi puudumise tõttu. Arestimajas on üks sissepääs nii vahialustele kui ka külastajatele. Ei ole mõeldav, et arestialune viiakse konvoi saatel tänavale jalutama. Televiisori vaatamine keelati selletõttu, et kambris puudus seinakontakt ning selle paigaldamine ei ole mõeldav tehnilistel põhjustel. Kaebaja kuulas siiski raadiot sel kombel, et ühendas ise raadio elektrivõrku. Hoone ehitamisel 1963 aastal on kasutatud elektrijuhtmetena nii vask- kui ka alumiiniumkaablit, mistõttu nende ühendamise korral võib tekkida põleng. Kogu elektrisüsteemi ümbervahetamiseks puuduvad rahalised vahendid. Kuna järgmise aasta alguses avatakse uus arestimaja, siis olemasoleva hoone kapitaalne remontimine ei tule kõne alla. Ida Politseiprefektuur on korduvalt taotletud eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid arestimajade remondiks, kuid raha selleks eraldatud ei ole (t.lk.102-104). 6
lg 1 (kuni 01.01.2007 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustusega. Kooskõlas
lg-ga 2 ja § 93 lg-ga 5 on kaebajal õigus värskes õhus jalutamiseks vähemalt üks tund päevas, mida R.K-le Kohtla-Järve arestimajas ei võimaldatud. Kaebaja viibis esialgu kambris nr.4, kuid tema palvel viidi ta üle kambrisse nr.7. Vastustaja väitel on kambrites WC eraldatud läbipaistmatust plastmaterjalist kardinaga, mis tagab privaatsuse loomulike vajaduste rahuldamisel. Samas kinnipeetavad ise lõhuvad kilesid ja võtavad neid maha (t.lk.102). Kaebaja eitab kilede olemasolu ajal, mil ta viibis arestimajas. Politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr.82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ p-i 23.3 kohaselt peab WC-poti ees olema 75cm kõrgune ja 15 cm paksune betoonist valatud sein. WC-poti vaba külje ette kinnitatakse läbipaistmatust plastriidest teisaldatav eesriie. Kambris nr.7 puudub WC-poti ees betoonist valatud sein, kuid fotodelt nähtub, et WC-potid on eraldatud kambritest läbipaistmatust plastriidest teisaldatava eesriidega. Kohus leiab, et akende puudumise, st loomuliku valguse pideva puudumise, võimaluse puudumine viibida igapäevaselt üks tund värskes õhus, viletsa ventilatsiooni ja kambri sees seintega eraldamata WC tõttu olid kaebaja elutingimused Kohtla-Järve arestimajas inimväärikust alandavad ja ebatervislikud. Seega on kaebaja õigusi eelpooltoodud osas rikutud ning selles osas on Kohtla-Järve arestimaja toimingud õigusvastased. Euroopa Inimõiguste Kohus (Alver vs Eesti) jõudis 08.11.2005 otsuses nr.64812/01 järeldusele, et riik peab garanteerima, et isikut peetaks kinni inimväärikust austavates tingimustes, et meetmete rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et võttes arvesse vangistuse praktilisi nõudeid, oleksid tema tervis ja heaolu piisavalt kindlustatud. Samast otsusest nähtub, et 2003 aasta septembrikuus tegi PTK oma viimase külaskäigu Eestisse, mille kohta koostati ettekanne, mis sisaldab järgmisi olulisi järeldusi: materiaalsed tingimused, milles kinnipeetavaid (politsei valve all, eeluurimisvange või süüdimõistetuid) hoiti teatud arestimajades, k.a Kohtla-Järve arestimajas ja Narva arestimajas, olid kohutavad. Kinnipeetavaid hoiti luku taga 24 tundi päevas- ilma mingisuguse väljas liikumiseta- kambrites, mis olid räpased, halvasti valgustatud (ilma mingi ligipääsuta loomulikule valgusele ja halva kunstliku valgusega). Kaebaja väidab, et kambris puudus laud ja tool, mistõttu pidi ta sööma, kirjutama ja lugema põrandal. Kambris ei olnud riidenagi ega öökappi, mistõttu pidi ta hoidma oma riideid ja esemeid põrandal. Kambris puudus voodi ja selle asemele oli ehitatud 30 cm kõrgune poolt kambrit hõlmav lavats. Sisuliselt kaebaja magas põrandal. Kaebaja on lähtunud kambri sisustuse osas vangla sisekorraeeskirja § 7 l-g-st 1, kuid siseministri 01.12.2000 määrusega nr.71on kehtestatud
Nimetatud määruse §-st 1 (arestimaja sisekorraeeskirja rakendusala) nähtub, et arestimaja sisekord täpsustab vahistatu ja arestialuse vangistusseadusega, kriminaalmenetluse koodeksiga ning haldusõigusrikkumise seadustikuga kehtestatud kinnipidamise tingimusi ja korda politsei arestimajas. Arestimaja sisekorraeeskirjadest ei nähtu, millised nõuded on kehtestatud arestimaja kambrite sisustusele, kuid need sisalduvad politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr.82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ p 23.12 all, mille kohaselt kambris peab olema statsionaarselt kinnitatud lavats veekindla vineerkattega, laud ja taburetid. Sisustus peab olema teravate nurkadeta või kaitstud nurkadega ja vandaalikindel. Võimaluse korral peaks laua ja taburetid asetama nii, et arestimajja paigutatuid isik istuks küljega ukse poole. Kõigil kambris olijatel peab olema võimalus üheaegselt istuda laua ääres. Kuna kambris nr.7 oli lavats veekindla vineerkattega, laud ja taburetid, siis vastas kambri sisustus politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr.82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ p-le 23.12 (sisustus). Öökapi ja riidenagi olemasolu eelpoolnimetatud politseipeadirektori käskkiri ette ei näe. Kooskõlas
R.K on eelnevalt süüdi mõistetud ja kannab eluaegset vabaduse kaotust 15.12.2000 jõustunud Tallinna Linnakohtu 29.11.2000 kohtuotsuse nr.1/2-2543/2000 alusel. Kohtla-Järve arestimajja etapeeriti ta 10.10.2006 seoses uue kriminaalasja (nr.06730000233) menetlemisega, mille käigus andis Harju Maakohus välja 06.09.2006 kaebaja vahistamismääruse.
kohaselt on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.
Vastustaja väitel on Kohtla-Järve arestimajas keelatud käsipakid isikutele, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsuse alusel kohaldatud vangistust, seda olenemata asjaolust, et isik on teise kriminaalmenetluse raames kahtlustatav ning tema suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et õiguse üldpõhimõtetest lähtudes pole mõeldav, et kinnipeetava vahistamisel teise kriminaalasja raames katkeb jõustunud kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.06.2005 otsuse nr.3-1-1-55-05 p-s 12 on asutud järgmisele seisukohale: kriminaalkolleegium leiab, et kohtumääruse või -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku kinnipidamise alustena, prevaleerib kohtuotsus määruse ees ning sellises olukorras tuleb kinnipidamisasutusel asuda viivitamata täitma jõustunud kohtotsust ja viia vahialune üle kinnipeetava režiimile
-s sätestatud tingimustel. Kuna kinnipeetav R.K suhtes tuli kohaldada Kohtla-Järve arestimajja saabudes kinnipeetava režiimi
-s sätestatud tingimustel, siis tal ei olnud õigust pakkide saamiseks. Kambri nr.7 sisustus vastas politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirjaga nr.82 kinnitatud „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ p-le 23.12 ning öökappi ega nagi nõuete p-s 23.12 ei ole märgitud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R.K kaebus on põhjendatud osaliselt. Õigusvastaseks tuleb lugeda loomuliku valguse puudumine Kohtla-Järve arestimaja keldrikorrusel asuvates kambrites nr.4 ja nr.7; puudulik ventilatsioon; värskes õhus (üks tund ööpäevas) viibimise mittevõimaldamine ja kambris asuva WC seintega eraldamata jätmine. Kaebuse osalisel rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 3. Mare Krull Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.