) § 221 lg-s 6 sätestatust ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast“. Kaebaja pöördus 02.10.2006 kirjaga Ida-Viru maavanema poole, selgitamaks nii Sillamäe tee 2 kui ka Sillamäe tee 5 maaüksustega seotud probleeme eesmärgiga saada luba maaüksuste ostueesõigusega erastamiseks ilma nendel asuvaid hooneid korda tegemata. Kaebaja väitel juhindus ta eelnimetatud taotluse esitamisel maareformi seaduse üldpõhimõtetest. 07.11.2006 kirjaga nr.1.2-25/23282.3675-2 vastas Ida-Viru maavanem kaebaja 02.10.2006 avaldusele ja 31.10.2006 teabenõudele. Kaebaja leiab, et maavanema vastusest võib teha alljärgnevad järeldused: Sillamäe tee 2 maaüksusel paiknevad ehitised on lagunenud, mistõttu ei saa ehitiste juurde kuuluvat maad erastada enne kui lagunenud ehitised on korda tehtud (
Sillamäe tee 2 maaüksuse osas on linnavalitsuse poolt määratud ehitiste teenindamiseks vajalik maa liiga suur. Maaüksuse suurus on 59 667 m2, kuid sellel asuvate ehitiste aluse maa suurus on 859 m2. Samuti on suur osa maast võsastunud. Sama on märkinud Ida-Viru maavanem ka Sillamäe tee 5 maaüksuse kohta. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka (puudutab mõlemaid maaüksuseid). Kaebaja leiab, et Ida-Viru maavanem on eeltooduga rikkunud tema subjektiivseid õigusi. Rikkumine seisneb alljärgnevas: erastamistoimikute tagastamine IdaViru maavanema poolt tähendab kohalikule omavalitsusele ettekirjutuse tegemist teenindusmaa määramiseks teistel tingimustel, kuid erastamiseks määratavate maaüksuste suurusest sõltuvad olulisel määral moodustatavate kinnisvaraobjektide edaspidised kasutamisja arendamisvõimalused. Sellest omakorda sõltub moodustatavate kinnistute väärtus ja seeläbi kaebuse esitaja poolt kantud kulutuste otstarbekohasus ja efektiivsus. Kõneallolevad ehitised moodustavad ühiseks majandamiseks mõeldud tootmiskompleksi, kusjuures kompleksi hooned on omavahel ühendatud hoonete vaheliste platside, teede, maaaluse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemiga. Tootmiskompleksi ei ole enam võimalik kasutada põlevkivikarjääri tootmisterritooriumina ja nende kasutusotstarbe muutmiseks on kaebaja avalduse alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.11.2006 otsusega algatatud endise Viivikonna põlevkivikarjääri tootmisterritooriumi maa-ala detailplaneering. Viivikonna kui kõige mahajäänuma linnaosa sotsiaalse keskkonna parendamisest huvitatud linnavalitsus pidas maaüksuste suuruse määramisel silmas eesmärki luua eeldused suure tootmisobjekti 2
lg-le 1, mille kohaselt ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20 lg-s 11 ja lg-s 12 ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab piirangud ostueesõigusega erastatava maa suurusele, kuid kaebaja arvates need piirangud ei ole antud juhul kohaldatavad, sest ehitised Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 ei ole elamud, nad ei asu talumaal, vaid asuvad linna piirides, mitte aga tiheasustusega alal. Seega pole kohaldatavad
lg 5 ja lg 51, sest
Viivikonna linnaosa kõneallolev maaala ei ole hõlmatud linna üldplaneeringuga, sellele maale pole seatud hoonestusõigust ning puuduvad ka muud planeeringud. Kooskõlas
lg-ga 6 erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu- ja maakorraldusnõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu- ja maakorraldusnõuetest tulenevalt otstarbekas. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 alapunktiga 3 ei määrata tootmiseks vajalikku maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Maavanema on aga oma 07.11.2006 kirjas nr.1.2-25/23282.3675-2 viidanud Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määruse nr.144 “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 alapunktile 2, mille kohaselt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning seda ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad ning füüsilise säilimise) ja leidnud, et määratud maaüksused on liiga suured. Samas kirjas on Ida-Viru maavanem viidanud
lg-le 31, mille kohaselt ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 1 (üks) aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab
lg 31 teises lauses nimetatud ehitise omanikule kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Kaebaja peab küsitavaks, kas
lg 31 on kohaldatav maa ostueesõigusega erastamise korral, st ka käesoleva kaasuse puhul, sest maa ostueesõigusega erastamist reguleerivad normid
ja § 221 ei sisalda viidet
§-le 6. Kaebajale pole arusaadav, kas eelnimetatud õigusnormiga kohustati kohalikku omavalitsust määrama ehitise teenindamiseks vajalikku maad üksnes pärast lagunenud ehitiste kordategemist (nagu seda tõlgendab maavanem) või anti kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse alusel võimalus otsustada, kas konkreetsetest asjaoludest tulenevalt tuleb määrata ehitiste kordategemiseks tähtpäev või siduda ehitiste kompleksi teenindamiseks vajaliku maa määramine selle maa-ala detailplaneeringu koostamisega, jms. Kaebaja leiab, et eelpooltoodud regulatsioon on tervikuna segane ja ebakorrektne. 1991 aastal vastu võetud
on nii normitehniliselt kui ka sisuliselt vananenud seadus, mis ei näe ette piisavalt selget ja üheselt mõistetavat regulatsiooni paljudele kaasaegsetele elulistele situatsioonidele. Kaebaja on ka leidnud, et väljakujunenud situatsioonis, kus
lg-s 31 sätestatud puhtformaalne nõue on vastusolus
§-s 2 toodud üldpõhimõttega, siis tuleks eelistada 3
§-s 2 sätestatud üldeesmärgist, mille kohaselt maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadustega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Eeltoodu osas omab olulist tähtsust ka väljakujunenud kohtupraktika. Nimelt on asutud seisukohale, et tulenevalt
-st omab kohalik omavalitsus väga laiaulatuslikku diskretsiooni ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2006 lahendile nr.3-3-1-8105, mille p-s 11 on rõhutatud, et
lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Maavanem saab õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. Ei Vabariigi Valitsuse seaduse § 85, ORAS § 17 lg 8 ega
lg 3 anna maavanemale volitust teostada järelevalvet haldusakti otstarbekuse üle ning seda ei saa teha ka kohtud. Ehitiste kompleksidele, mis asuvad Viivikonna linnaosas Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5, teenindamiseks vajaliku maa määramisel kohaldas KohtlaJärve Linnavalitsus kaalutlusõigust ning lähtus maareformi seaduse üldeesmärgist ja sama seaduse eelpooltsiteeritud normidest.
lg 31 eesmärgiks on kaebaja arvates ehitise omaniku ärgitamine iseseisvaks aktiivseks tegevuseks kasutusest väljalangenud ehitiste kasutusse võtmisel. Üksnes omaniku passiivsuse korral kohaldab kohalik omavalitsus sunnimeetmeid, st määrab tähtaja ehitiste kordategemiseks. Arvestades kaebaja intensiivset tegutsemist tootmisterritooriumi korrastamisel ning selle tegevuse eeldatavat mastaapsust, ei pidanud Kohtla-Järve Linnavalitsus
-st tuleneva diskretsiooni alusel vajalikuks määrata tähtpäeva ehitiste kordategemiseks, vaid määras ehitiste tootmiskompleksile teenindamiseks vajaliku maa, mitte aga oodates lagunenud ehitiste kordategemist. Erastamistoimikute tagastamine maavanema poolt ei ole kooskõlas
-e üldeesmärgiga ega ka
lg-s 31 sätestatuga, kuna see takistab tingimuste loomist endise põlevkivikarjääri tootmisterritooriumi maa-ala efektiivsemaks kasutamiseks. Samuti sekkub Ida-Viru maavanem õigusvastaselt linnavalitsusele seadusega ettenähtud kaalutlusõiguse kohaldamisse. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal, mil maareform on suuremas osas juba lõpule viidud, on reformimata enam kui 50 % Kohta-Järve linna Viivikonna linnaosa maast. Seega puudub riigil huvi Viivikonna linnaosa maa vastu. Eeltoodust kaebaja järeldab, et arvestades teiste huviliste puudumist kõnealloleva regiooni vastu, ehitiste edaspidise sihtotstarbe ebamäärasust (selgub alles algatatud detailplaneeringu koostamise käigus) ja linna huvitatust suure tootmisobjekti tekkimiseks Viivikonna linnaosas, pidas Kohtla-Järve Linnavalitsus vajalikuks
-st tuleneva diskretsiooni piires määrata ehitiste kompleksile Sillamäe tee 2 teenindusmaaks 59 667 m2 ning ehitiste kompleksile Sillamäe tee 5 teenindusmaaks 80 338 m
lg-ga 1 saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt seadusele.
lg 3 kohaselt hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses.
lg 31 kohaselt teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui 1 (üks) aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p-s 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab
lg 31 teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist.
lg 33 kohaselt ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vaidlus seisneb antud juhul selles, kas kohalik omavalitsus määras ehitiste teenindamiseks vajaliku maa vastavalt selleks sätestatud korrale ning kas maa suurus vastab
lg-s 33 toodule.
lg 6 kohaselt määratakse erastatava maa suurus ja piirid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitas Vabariigi Valitsus „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“, mille p 1 kohaselt reguleerib kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist maa tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, riigi omandisse jätmisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr.267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 3 kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem. Sama korra p 4 kohaselt teeb maa ostueesõigusega erastamisega ettenähtud eeltoimingud kohalik omavalitsus. Korra p 13 alapunkti 2 kohaselt ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linnavalitsus määrab kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ kohaselt. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 23 kohaselt kontrollib erastamise korraldaja (maavanem) esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning langetab otsuse maa ostueesõigusega erastamise kohta. Kaebaja taotluse alusel andis Kohtla-Järve Linnavalitsus 18.07.2006 korralduse nr.1158 Sillamäe tee 2 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Vastavalt 5
lg-ga 31 kasutusest väljalangenud ja ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavatele ehitistele tähtpäeva nende ehitiste korrastamiseks või kõrvaldamiseks. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 kohaselt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Sama korra p 3 kohaselt võib kasutusest väljalangenud ehitisele määrata teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul kui kohalik omavalitsus määrab kooskõlas
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr.267 kehtestatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 23 kohaselt peab maavanem enne maa ostueesõigusega erastamise otsustamist kontrollima talle esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Käesoleval juhul tuvastas maavanem kontrolli käigus
§ lg 31 ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ nõuete rikkumise. 18.09.2006 ja 24.10.2006 Kohtla-Järve Linnavalitsusele saadetud kirjades vastustaja märkis ära, et taotletaval maal asuvatest ehitistest enamus on lagunenud ning teenindusmaa määramisel ei ole kinni peetud
lg 31 kui ka Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast“. Ehitisregistri andmetest nähtub, et Sillamäe tee 2 asuvate ehitiste ehitusalune pindala on kokku 4 099 m2, mille teenindamiseks vajalikuks maaks määrati 59 667 m
lg-ga 1 ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt käesolevale seadusele. Ehitisregistrist nähtub, et 22.03.2007 vara müügiakti nr.042/2007/441 alusel sai Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvate ehitiste omanikuks Osaühing Viivikonna Terminal, kelle üheks juhatuse liikmeks on kaebaja esindaja Pjotr Kisseljov (Petr Kiselev). Seega ei ole OÜ ESTROSLES (likvideerimisel) alates 22.03.2007 Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvate ehitiste omanik, mistõttu ta on kaotanud õiguse ehitiste juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks (t.lk.77-90). Eeltoodu tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks selgitada
-st tulenevaid põhimõtteid, mida kaebuse esitaja on vääralt tõlgendanud. Nimelt on esitatud kaebuses kaebaja leidnud, et väljakujunenud situatsioonis, kus
lg-s 31 sätestatud puhtformaalne nõue on vastuolus
§-s 2 toodud üldpõhimõttega, tuleks eelistada seaduse üldeesmärki seaduse üksiknormile. Oma 04.10.2006 kirjas maavanemale Pjotr Kisseljov palus lubada Viivikonna linnaosas asuvate maaüksuste Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 ostueesõigusega erastamist olemasolevas seisundis. Kaebaja leiab, et olukorras, kus lagunenud ehitiste kui vallasasjade omanikul ei ole vahendeid nende ehitiste kordategemiseks ega seadusest tulenevat võimalust ehitiste võõrandamiseks isikule, kes on neid võimeline korda tegema, siis sellises situatsioonis tuleks kohaldada
lg 31 asemel
§-i 2, kus on märgitud, et maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Kohus leiab, et asjaolu, et kaebaja mingil põhjusel ei võõrandanud talle Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvaid ehitisi enne 01.03.2006 (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 sätestab, et ehitist või selle osa võib vallaasasjana käsutada kuni 01.03.2006, kui see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras), ei saa anda talle
-ga vastuolus olevaid eeliseid maa ostueesõigusega erastamisel. Ida-Viru Maavalitsuse 18.09.2006 kirjast nr.1.2-25/3060 Kohtla- Järve Linnavalitsusele nähtub, et OÜ Monada maamõõtja Irina Kadirova poolt 08.06.2006 mõõdistatud ja 24.06.2006 koostatud Sillamäe tee 2 katastriüksuse plaanilt on näha, et ligikaudu poolel erastatavast maast puuduvad ehitised ja rajatised ning enamus olemasolevatest ehitistest on lagunenud. 13.09.2006 kohapeal käies veendusid maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna töötajad Tiit Toos, Viia Lamp ja Evi Soomets, et Sillamäe tee 2 asuvad ehitised on lagunenud ning tootmist seal ei toimu (t.lk.8).
lg-s 31 on sätestatud, et ehitisena ei käsitleta
-e tähenduses ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei ole lühem kui 1 (üks) aasta. Tähtpäevaks korrastamata või 7
-e mõttes, mistõttu ei saa ka nende juurde maad ostueesõigusega erastada. Alles siis, kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste omanikule nende ehitiste kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Seega pole
lg-s 31 sätestatu puhtformaalne nõue, vaid kohaliku omavalitsuse poolt ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva määramine loob eelduse tulevikus selle maa erastamiseks. Kaebuses selle esitaja väidab, et erastamiseks määratavate maaüksuste suurusest sõltuvad olulisel määral moodustatavate kinnisvaraobjektide edaspidised kasutamis- ja arendamisvõimalused. Sellest omakorda sõltub moodustatavate kinnistute väärtus ja seeläbi kaebaja poolt seni tehtud kulutuste otstarbekohasus ja efektiivsus. Eeltoodust võib teha järelduse, et kaebaja arvates sõltub erastatava maaüksuse suurus mitte seaduses sätestatust, vaid kohaliku omavalitsusüksuse suvast. Samas pärast Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvate hoonete kordategemist, st nende vastavusse viimist
lg-s 3 sätestatud ehitise kriteeriumitega saab neile määrata teenindusmaa, milleks on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 alapunkt 2 kohaselt ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Kohus peab vajalikuks märkida, et maareformi eesmärk ei ole luua, anda ega tagada võimalusi kinnisvaraarendusega tegelemiseks, vaid võimaldada maa ostueesõigusega erastamist, so maa erastamist soodustingimustel
-es sätestatud tingimustele vastava ehitise omanikule
-es sätestatud tunnustele vastava ehitise tarbeks. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et ta kavatseb endise põlevkivikarjääri tootmisterritooriumil hakata tegelema suurtootmisega, kuid samas puuduvad tal vahendid Sillamäe tee 2 ja Sillamäe tee 5 asuvate hoonete kordategemiseks. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vaidlustatavate toimingutega on õigusvastaselt piiratud kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigust, kuna maavanem tagastas erastamistoimikud Kohtla-Järve Linnavalitsusele selle tõttu, et teenindusmaa suuruse määramisel ei ole lähtutud
lg-s 6 sätestatust ja Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast“. Maavanem ei ole Kohtla-Järve Linnavalitsusele teinud ettekirjutust maaüksuste suuruse osas, vaid juhtinud sellele, et linnavalitsuse poolt määratud teenindusmaa suurused ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kooskõlas HKMS § 92 lg-ga 10 kohus võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuna vastustaja on käesoleval juhul maavanem (maa ostueesõigusega erastamise korraldaja), kes kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr.267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p-ga 23 kontrollib maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust, siis vaidlustatud toiming (maa ostueesõigusega erastamise toimikute tagastamine kohalikule omavalitsusele nende kooskõlla viimiseks kehtivate õigusaktidega) on teostatud teenistuskohustuste täitmise käigus ning esindaja palkamine väljaspool maavalitsust ei ole põhjendatud. Seega tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.