3-07-1145/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1145 Otsuse kuupäev

1. september 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Stanislav Issajev´i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 50 000 krooni nõudes. Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Vanglas kinni peetav Stanislav Issajev esitas 08.05.2007.a Tartu Vanglale avalduse, milles soovis saada arsti vastuvõtule seoses peavaluga. 15.05.2007.a ja 17.05.2007.a käis S.Issajev arsti vastuvõtul ning 23.05.2007.a esitas Tartu Vanglale uue avalduse saamaks arsti vastuvõtule seoses peavaluga. Arst keeldus vastuvõtust ning selgitas kaebuse esitajale kirjalikult, et peavalu korral tuleks küsida valuvaigistit ning et arsti vastuvõtule tulemisest ei ole kasu. Samuti selgitas arst, et valuvaigistit saab õe, velskri või valvuri käest. Stanislav Issajev tutvus arsti vastusega 25.05.2007.a. 04.06.2007.a esitas Stanislav Issajev Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse esitaja selgitab, et pidi taluma peavalu ning see tekitas ebamugavust ja stressi. S. Issajev palub kohtul välja mõista Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 50 000 krooni. Kaebuse põhjendused ja taotlus
3. Kaebuse esitaja Stanislav Issajev ei ole rahul Tartu Vangla tegevusega. S. Issajev esitas 08.05.2007.a avalduse saamaks arsti vastuvõtule. Kaebuse esitaja soovis peavalu vastu „Coldrex“ tüüpi tablette, aga arst ei andnud neid. Talle selgitati, et saab tableti valvuri vahendusel hiljem kambris, kuid kaebuse esitajale ei toodud midagi. 23.05.2007.a kirjutas Stanislav Issajev uuesti avalduse arstile, et meelde tuletada ja küsida, miks talle ei antud tablette peavalu vastu. Arst keeldus seepeale S. Issajev´it vastu võtmast. Kaebuse esitaja leiab, et sellise tegevusega on Tartu Vangla rikkunud mitmeid paragrahve ja seadusi. Vangla on rikkunud Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 52 ja § 53, Vangla sisekorraeeskirja § 9, Põhiseaduse § 12 ja § 18 ning Euroopa vanglareeglistiku punkte 39 kuni
4. Vangla on rikkunud moraali-ja eetikanorme ning kaebaja õigusi. Samuti on peavalu põhjustanud kaebuse esitajale stressi ning ebamugavust, tema inimväärikust on alandatud. S. Issajev palub kohtul vastustajalt välja mõista talle tekitatud moraalse kahju eest 50 000 krooni. Vastustaja vastuväited
5. Vastustaja leiab, et S. Issajevi kaebus on põhjendamatu - Tartu Vanglas on kõik tervishoiuteenuste osutamist reguleerivad seadusenõuded täidetud - kinnipeetavatele on tagatud vajalik tervisekontroll, kaasaja nõuetele vastav piisav ravi. Arstiabi on kättesaadav võrdselt vabaduses viibivate isikutega. VangS §-de 52 ja 53 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajadusel suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VSE § 9 kohaselt kontrollitakse vanglas kinnipeetava füüsilist ja vaimset tervist vastavalt vajadusele, tagatakse HIV jt nakkushaiguste vabatahtliku nõustamise ja testimise teenus, korraldatakse kliinilisi uuringuid ravivajaduse ja töövõime selgitamiseks ning ambulatoorset ja statsionaarset üld- ja eriarstiabi. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS § 18 keelab piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ja karistada. Vanglareeglistiku punkt 39 kohaselt peavad vanglaasutused kaitsma nende hoole all olevate vangide tervist, punktid 40 ja 41 sätestavad vangide õiguse tervishoiuteenusele kooskõlas riikliku tervishoiusüsteemiga, arstiabi peab olema kättesaadav. Kaebaja tervisekaardi sissekannete kohaselt on ta viibinud arsti vastuvõtul 2007.a jaanuarist maini järgmistel kuupäevadel ning talle on määratud ravi sõltuvalt patsiendi kaebustest ja ravivajadusest:
6. jaanuar, 18.jaanuar, 01.veebruar, 22.veebruar, 17.märts (teostatud HIVtesti eelne nõustamine), 19.märts (teostatud HIV-testi järgne nõustamine), 12.aprill, 19.aprill, 26.aprill, 16.mai, 17.mai (psühhiaatri vastuvõtt). 23.mail avaldas kaebaja soovi pääseda arsti vastuvõtule, kuna tal oli peavalu. Dr Kaur Liivak ei pidanud vastuvõttu vajalikuks, kuna üksnes peavalu korral saab valuvaigistit õe, velskri ja valvuri käest. Valvuritel on Paracetamoli ja Ibuprofeni tabletid, mida nad saavad peavalu kaebusel anda. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et ka vabaduses viibivad isikud ei pea peavalu leevendavate ravimite saamiseks pääsema arsti vastuvõtule, kuna vastavad ravimid on kättesaadavad muul viisil. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kõige lihtsam ja kiirem viis peavalurohu saamiseks on pöördumine valvuri poole. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §- 2 des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 kohaselt süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud loetelust tuleb käesoleva kaebuse puhul kõne alla üksnes tervise kahjustamine. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 770 lg-le 1 vastutab tervishoiuteenuste osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi 4 lõike kohaselt peab terviserikkest tulenevat kahju tõendama patsient ka sel juhul, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida saanuks tavapärase raviga ilmselt vältida. Kaebaja ei ole nimetanud, milline tervisekahjustus tal vangla tegevuse/tegevusetuse tagajärjel on tekkinud ega tõendanud, et tema võimalikud terviserikked on põhjustatud Tartu Vanglas pakutavate tervishoiuteenuste puudulikkuse tõttu ja/või on meditsiinitöötajad oma kohustusi süüliselt rikkunud. Seega ei esine ühtki asjaolu, mille alusel oleks kaebajal tekkinud õigus kahju hüvitamist nõuda. Arvestades eeltoodut on vastustaja seisukohal, et kaebajale ei ole Tartu Vangla süülise tegevuse või tegevusetuse läbi kahju tekkinud: Tartu Vangla poolt on kaebajale osutatud õigeaegselt tavapärast meditsiinilist abi, millega vastustaja on täitnud kohustuslikud toimingud nõuetekohaselt. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Stanislav Issajevi kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
7. Esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Vanglas kinni peetav isik ja vangla on avalikõiguslikus suhtes. Kaebuse lubatavusele kohaldub Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on halduskohtu pädevuses kaebuse esitaja nõude menetlemine, kuna HKMS § 26 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub HKMS § 9 lõikes 4 sätestatu, mille kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebuse esitaja nõuab 2007.aasta mais väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, mille tõttu on nõue esitatud tähtaegsena.
8. HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtul on õigus välja mõista hüvitus avalik- 3 õiguslikust suhtes tekitatud kahju eest ainult juhul, kui tegemist on õigusvastase toiminguga, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piirab õigusvastaselt tema seadusega kaitstud vabadusi. Halduskohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kaebuse esitaja poolt asja menetluse kestel esitatud taotlustega, vastustaja kirjaliku vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. VangS § 52 lõike 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 esimese lause kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Sama seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis. Sama seaduse § 20 lõike 1 kohaselt on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. S.Issajevi 08.05.2007.a avalduse koopiaga vastustajale (tl 10) on tõendatud, et ta avaldas sel päeval soovi arsti vastuvõtu võimaldamiseks seoses peavaluga. Tartu Vangla arsti Kaur Liivaku omakäelise kirjega S.Issajevi 23.05.2007.a avalduse koopial arsti vastuvõtule saamiseks seoses peavaluga (tl 11) on tõendatud, et S.Issajev käis arsti vastuvõttudel 15.05.2007.a ja 17.05.2007.a. Samuti on tõendatud, et arst on kaebuse esitajale selgitanud, et peavalu korral ei ole 23.05.2007.a arsti vastuvõtule tulemisest kasu ja et tuleks küsida valuvaigistit, mida väljastavad õde, velsker ja valvur. Seega on tõendatud, et Tartu Vangla arst vastas 23.05.2007.a S.Issajevi taotlusele seoses peavaluga arsti vastuvõtu võimaldamiseks eitavalt ja selgitas, et peavalu vastu tuleks küsida valuvaigistit. Nende tõenditega on seega tõendatud, et 15.05.2007.a, 17.05.2007.a, 23.05.2007.a osutati kaebuse esitajale Tartu Vanglas tervishoiuteenust kooskõlas Vangistusseaduse ja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse vastavate sätetega, kuna tervishoiutöötaja, kelleks antud juhul oli dr Kaur Liivak, otsustas meditsiinilistest kaalutlustest lähtudes, et kaebuse esitaja poolt kurdetud peavalu ravimiseks tuleb kaebuse esitajal tarvitada valuvaigisteid, mida kaebuse esitaja saab kas õelt, velskrilt või valvurilt ning et meditsiinilisest aspektist lähtudes ei vaja kaebuse esitaja seoses peavaluga 23.05.2007.a arsti ambulatoorset vastuvõttu. Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et tema õigusi on eiratud sellega, et arst ei võtnud teda vastu. Ta ei ole avaldanud, et õde, velsker või valvur oleksid keeldunud talle valuvaigisti väljastamisest. Seega ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt, vaid on järginud täpselt Vangistusseaduse ja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse asjakohaseid sätteid, kuna nii õde kui velsker on samuti tervishoiuteenuse osutajateks, mille tõttu ei ole kaebuse esitaja suhtes avalik-õiguslikus suhtes vastustaja poolt toime pandud õigusvastast toimingut. Vastupidi, kaebuse esitajale on teatavaks tehtud arsti meditsiiniline otsustus, kaebuse esitajale on kättesaadavaks tehtud tervishoiuteenus valuvaigistite võimaldamise näol peavalu 4 ravimiseks eesmärgiga leevendada kaebuse esitaja vaevusi. Kuna kaebuse esitaja poolt vaidlustatud vastustaja toiming on objektiivselt õiguspärane, siis ei ole vastustaja tekitanud kaebuse esitajale ka avalik-õiguslikus suhtes süüliselt mittevaralist kahju, mille hüvitamiseks saaks kohus vastustajat kohustada. Roby Koik Kohtunik 5