TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-823 Otsuse kuupäev 28.09.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Stanislav Issajev´i kaebus
) redaktsioon. Uue
redaktsiooni §-s 49¹ sätestatu jõustus 15.02.2007.a. Nimetatud paragrahv reguleerib Justiitsministeeriumile võõrkeelsete kirjade saatmist ja tõlkimist.
§ 49
¹ lg 1 sätestab, et Justiitsministeeriumile saadetavad kirjad peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega.
§ 49¹ lg 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav.
Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuse hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks.
§ 49
¹ lg 8 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Vanglasisesel isikuarvel oleva raha alammäära ei ole kehtestatud.
§ 49
¹ lg 9 kohaselt sätestatakse tõlkimise protseduuri täpsem korraldus vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Tartu Vanglal on tõlketeenuse osutamise leping sõlmitud OÜ-ga Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo. Uut 01.02.2007.a kehtima hakkavat Vangistusseaduse ja Vangla sisekorraeeskirja redaktsioone tutvustati kõigile Tartu Vanglas viibivaile kinni peetavatele isikutele isiklikult. Stanislav Issajev keeldus uute redaktsioonidega tutvumast väites inspektor-kontaktisikule, et temal on endal kehtivad versioonid olemas. Vangla ei saa kedagi kohustada millegagi tutvuma, kui isik seda ise ei soovi. 19.02.2007.a andis kaebaja kinnises ümbrikus kirja inspektor-kontaktisikule Justiitsministeeriumile saatmiseks. Inspektor-kontaktisik selgitas kaebajale uue, 15.02.2007.a kehtima hakanud Vangla sisekorraeeskirja nõuet, et kiri peab olema kirjutatud riigikeeles või minema enne tõlkimisse. Samuti selgitati kaebajale, et kinnipeetav peab ise tõlketeenuse eest tasuma. S. Issajev oli nõus tõlketeenuse eest ise tasuma, andes omakäelise allkirja selleks ettenähtud blanketil. Blanketil on selgitus ka vene keeles, seda eesmärgiga vältida arusaamatusi inspektor-kontaktisiku poolt selgituste andmisel. 23.02.2007.a esitas tõlketeenuse osutaja arve kaebaja kirja tõlkimise eest summas 318,36 krooni. Kaebajalt ei ole seda summat kinni peetud. 05.02.2007.a soovis kaebaja jälle saata kirja Justiitsministeeriumile ja toimus sama protseduur, mis
- veebruaril ning ka seekord nõustus kaebaja ise tõlketeenuse eest tasuma. Arve tõlkimise eest saabus 06.03.2007.a ja oli summas 117,29 krooni. Kaebajalt on see summa isikuarvelt maha arvestatud, kuna nõusolek toimingu tegemiseks ja raha vanglasisesel isikuarvel olid olemas. Seega leiab vastustaja, et Tartu Vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud, võttes tema vanglasiseselt isikuarvelt maha Justiitsministeeriumile saadetava kirja tõlkimiseks kulunud summa. Tartu Vangla poolt teostatud toiming oli sooritatud kehtiva õiguse alusel ja kinnipeetava enda nõusolekul. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Vanglas kinni peetav isik ja vangla ning täidesaatva riigivõimu asutus, on avalik õiguslikus suhtes, milles osalevad käesolevas haldusasjas vastustajatena Justiitsministeerium, kelle pädevusse kuulub muuhulgas kinni peetavate isikute kaebuste ja taotluste lahendamine ja Tartu Vangla kui kinnipidamisasutus. HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. Sama paragrahvi
- lõike punkti 2 ja
- lõike punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda toimingu tegemise keelamist ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega on esitatud kaebus lubatav. Kaebus on ka tähtaegne, kuna on esitatud HKMS § 9 lõigetest 2 ja 5 tuleneva 30 päevase keelamiskaebuse esitamise tähtaja ja ka kolme aastase toimingute õiguspärasuse vaidlustamise tähtaja jooksul. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohus saab isiku kaebuse rahuldada ainult juhul, kui vaidlusalused toimingud rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiravad tema vabadusi, kusjuures kaebuse esitajal peab olema ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kaebuse esitajal on küll huvi taotletava konstateeringu suhtes, kuna on arusaadav, et emakeeles on täitevvõimu asutustega kergem suhelda, kuid kaebuses esitatud huvi emakeelseks asjaajamiseks riigiasutustega ja riigiasutustelt emakeelsete vastuste saamiseks ei ole käsitletav põhjendatud huvina HKMS §de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 mõttes, mille tõttu on välistatud vaidlusaluste toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine. Samuti puudub halduskohtul alus vastustajale toimingu tegemise keelu panemiseks, kuna puuduvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille alusel saaks tuvastada õigusvastasuse vastustaja käitumises. Vastustajate toimingud on kooskõlas kehtiva õigusega. Kohus, tutvunud kaebuse ja kaebuse esitaja kõigi kirjalike pöördumistega kohtu poole, mis on selles asjas esitatud, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaldades seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus jagab vastustaja Justiitsministeeriumi seisukohta sotsiaaltoetuse küsimuses. Kohus on seisukohal, et Euroopa vanglareeglistik võimaldab liikmesriikidel ise otsustada kuidas ja milliste meetmetega korraldada kinni peetavate isikute sotsiaalne toetamine. Meetmed peavad olema piisavad ja tagama kinnipeetavatele põhiõigused. Vangistusseaduse
- jaos on sätestatud normid, mis reguleerivad sotsiaalhoolekannet vanglas. Käesoleval ajal on seadusandaja pidanud seda piisavaks, et tagada kinnipeetavate sotsiaalne kindlustatus vanglas ja pärast vabanemist. Sotsiaaltoetuste süsteem sõltub muuhulgas riigi rahalistest vahenditest ja kohus on seisukohal, et Eestis kehtestatud süsteem ei riku kaebuse esitaja põhiõigusi. Vastustaja on asjakohaselt osundanud ka PS §-dele 46 ja
- MSVS sätestab isiku pöördumisele vastamise korra. Seaduse eesmärgiks on tagada PS §-is 46 sätestatud üksikisiku põhiõigus pöörduda märgukirjadega riigiasutuste poole ning saada neile seaduses ettenähtud korras vastus. MSVS § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras, kusjuures seaduse
- paragrahvi kohaselt on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel. Seega ei tulene vastustajatele seadustest ega Euroopas kasutusel olevatest standarditest kohustust võõrkeelsete vastuste andmiseks. Ministrite Komitee soovitus Euroopa vanglareeglistiku kohta sätestab eesmärgid, mille kohaselt peaksid vanglad võtma meetmeid keeleoskamatusest tulenevate probleemide lahendamiseks, kas tõlkide kaasamisega või aktide teistes keeltes kättesaadavaks tegemisega. Soovitatav on samuti, et administratsioon valdaks keelt mida enamus kinni peetavatest isikutest räägivad. Vastustajad on kinnitanud kirjalikes vastustes kaebusele, et vangistusalased peamised õigusaktid on olemas nii vene kui ka inglise keeles ja et vanglaametnikud valdavad enamasti neid võõrkeeli. Kohus on seisukohal, et nende meetmetega on tagatud ka riigikeelt mittekõnelevate isikute õigused. Kohus osundab vastuseks kaebuse esitajale, et eelnevates kohtumenetlustes on kaebuse esitaja suhelnud nii eesti-, vene- kui ka inglise keeles, mistõttu on kohus seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud menetluskeelega seonduvate toimingutega ei ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kohus osundab vastuseks kaebuse esitajale, et ka vastustaja Tartu Vangla on kirjalikus vastuses kaebusele käsitlenud asjakohaseid õigusnorme õigesti, kusjuures arvestatud on õigustloovate aktide eesmärki.
§ 49
¹ lõige 1 sätestab, et Justiitsministeeriumile saadetavad kirjad peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega.
§ 49¹ lõike 6 kohaselt katab tõlketeenuse kulud kinnipeetav.
Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Määruses on ettenähtud ka menetlusabi isikutele seonduvalt tõlkimisega. Nimelt sätestab
§ 49
¹ lõige 8, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kohus on seisukohal, et seega on tõlkimisega seonduv kehtivas õiguses lahendatud kinni peetavate isikute põhiõigusi arvestades, kusjuures määravaks on asjaolu, et vahendite puudumine ei saa olla takistuseks vaidemenetluse algatamisele ning vaidmenetluses osalemisele ega riigiasutustega suhtlemisele. Kaebuse esitaja õiguste realiseerimist ei ole käesolevas asjas takistanud kaebuse esitajal rahaliste vahendite puudumine. Samuti on kohus seisukohal, et vangla poolt pakutavad tõlketeenuse hinnad jäävad alla tõlketuru tavapärastele hindadele. Neil asjaoludel on vaidlusalused toimingud õiguspärased, mille tõttu puudub alus toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja toimingu tegemiseks keelamiseks. Roby Koik Kohtunik