) §-le 7 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse esitamiseks peab olema põhjendatud huvi. Kaebusest nähtub, et S. Issajev peab seadusevastaseks vangla toiminguid, mis seisneb eluaegset vanglakaristust kandvalt kinnipeetavalt vabanemistoetuse mahaarvestamist temale saabuvatelt summadelt ning seda, et vangla ei võimaldanud kaebajal kasutada kaupluse teenust. Alates 01.02.2007.a jõustus uus Vangistusseaduse (edaspidi VangS) redaktsioon, mille § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Varasema vangistusseaduse redaktsiooni kohaselt alustati eluaegset vanglakaristust kandvatelt kinnipeetavatelt vabanemisetoetuse hoiustamist pärast seda, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud viisteist aastat mõistetud karistusest. Stanislav Issajevil on käesoleval hetkel veel kandmata hagi nõudeid summas 1025 krooni. Kaebaja keeldus tutvumast uute õigusaktide redaktsioonidega. 05.02.07.a kandis Žanna Beketova kaebaja nimele 500 krooni. Sellest arvati maha 250 krooni hagide katteks, 100 krooni vabastusfondi ja 150 krooni jäi kaebajale vaba raha vanglasiseste kulutuste hüvitamiseks. 30.04.07.a kandis Irina Vaulina kaebaja arvele 1000 krooni. Laekunud summast arvati maha 500 krooni hagide katteks, 200 krooni vabastusfondi ja 300 krooni jäi vabaraha jääki. Kaebaja on lisanud oma kaebusele venekeelse VangS § 44 väljatrüki 01.02.07.a kehtima hakanud redaktsioonist, mis annab kinnitust, et kaebaja oli teadlik raha vabanemistoetuse kinnipidamise õiguspärasusest. Vastustaja leiab, et Tartu Vangla toimingud, vabanemisfondi raha arvestamine, olid teostatud kehtiva õiguse alusel ning seega õiguspärased. VangS § 48 lg1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades (kehtestatud justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72)(edaspidi VSkE), sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Seega peab kinnipeetaval olema vangla isikuarvel raha, mille eest kaupluses sisseoste teha. Nagu eelpool mainitud on kaebajale 2007.a jooksul laekunud isikuarvele raha 2 korral (05.veebruar ja 30.aprill). 16.02.07.a käis kaebaja kaupluses ja teostas sisseoste 155 krooni eest. Isikuarvel oleva vabaraha jääk jäi 5 krooni ja 53 senti. 30.04.07.a kanti kaebaja isikuarvele 1000 krooni, millest jäi vabaraha jääki 300 krooni. Seega oli tema 30.04.07.a isikuarve jääk 305.53 krooni. 19.02.07.a ja 05.03.07.a saatis Tartu Vangla tõlkimisse Stanislav Issajevi poolt Justiitsministeeriumile adresseeritud kirjad, mis 01.02.07.a kehtima hakanud VSkE redaktsiooni kohaselt peavad olema kas eestikeelsed või koos eestikeelse tõlkega. Nimetatud teemat on Tartu Vangla pikemalt käsitlenud oma vastuses haldusasjas nr 3-07-823. Nimetatud kirjade tõlkimise ees saabusid Tartu Vanglale arved 23.02.07.a summas 318.36 krooni ja 06.03.07.a summas 117.29 krooni. Kaebaja oli andnud oma eelneva nõusoleku nimetatud summade kinnipidamiseks oma isikuarvelt. Seega oli kaebajal seisuga 30.04.07.a, mil toimus teine laekumine tema isikuarvele vangla ees kohustusi summas 435.65 krooni. Kuna kaebaja isikuarvel kogu nõude ulatuses raha ei olnud tehti mahaarvamine väiksema summa osas täielikult ja ülejäänud summast broneeriti 116.74 teise arve tasumise katteks ning võeti maha summad koopiate tegemise eest ning elektrikulu katteks. Käesoleval hetkel on kaebaja Tartu Vanglale võlgu tõlketeenuste tasumise eest 201.62 krooni. Seega vastas inspektor-kontaktisiku poolt 05.05.07.a kaebajale antud selgitus, et S. Issajevi isikuarvel kaupluses sisseostude tegemiseks raha ei ole, tõele ning sisseostude tegemine kauplusest jäi ära mitte vangla tegevuse vaid kaebajal selleks raha puudumise tõttu. Tartu Vangla ei ole keeldunud kaebajale koopiate tegemisest, mida tõendab ka isikukonto väljavõte, kus on kajastatud teenusena soovitud koopiate eest tasu mahavõtmised. Kohtutesse koopiate tegemisel on vangla osutanud kinnipeetavatele teenust tasuta. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. See tähendab, et RvastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamiseks peab olema tegu süülise või õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Tuginedes eeltoodule on vastustaja seisukohal, et Tartu Vangla tegevuse või tegevusetuse läbi ei ole kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, Tartu Vangla on omalt poolt kõik toimingud täitnud nõuetekohaselt ning kehtiva õiguse alusel. Samuti ei ole kaebaja millegagi põhjendanud, milles seisnes temale vangla poolt ebamugavuste tekitamine millega kaasneks mittevaralise kahju hüvitamine. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Stanislav Issajevi kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja on vanglas kinni peetav isik, kes vaidlustab vangla toiminguid, mis on tehtud avalik-õiguslikus suhtes, mille tõttu on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
lõike 3 punkti 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mille tõttu on tegemist lubatava kaebusega.
lõike 4 kohaselt võib kaebuse avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kuna kaebuse esitaja vaidlustab 2007.a toiminguid on kaebus esitatud tähtaegsena.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest, kui need haldusorgani toimingud, millega kaebuse esitaja sisustab kahju nõude on õigusvastased ja piiravad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus tutvunud esitatud kaebuse ja kaebuse esitaja poolt kirjaliku menetluse kestel esitatud kaebuse täiendustega ning vastustaja vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebuse esitajale ei ole avalikõiguslikus suhtes õigusvastaselt kahju tekitatud, mille tõttu tuleb
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 107 lõige 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Kohus on seisukohal, et vastustaja toimingud on kooskõlas õigusaktidega ja kaebuse esitaja õigust rahalistele vahenditele on piiratud seaduslikul alusel. Asjasse puutuvaks õigusnormiks olev VangS § 44 sätestab:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.