lõikest 1 võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sellest nähtub, et kaebeõiguse olemasoluks peab esinema isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Pärnu Vangla vastusega S. Issajevi selgitustaotlusele põhjendati ning selgitati Pärnu Vanglas kehtiva kodukorra ning vangistusalase õigusliku regulatsiooni sisu. Nimetatud vastus ei riku isiku õigusi. Seega pole isikul õigust nõuda vastuse õigusvastasuse tuvastamist kui sellega ei rikuta isiku õigusi, isegi kui möönda, et põhjendatud huviks antud juhul on kahju hüvitamise nõude esitamine. Mis aga puutub kahju hüvitamise nõuet, siis ei tulene kaasuse asjaoludest, et Pärnu Vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, mistõttu puudub alus ka kahju hüvitamiseks. S. Issajevi väited tema ebainimlikust kohtlemisest on paljasõnalised ning kaebusest ei nähtu, et ametniku tegevusviis oleks tõlgendatav väärikuse alandamisena. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 4. Vanglas kinni peetav isik ja vangla on avalik õiguslikus suhtes, milles osaleb käesolevas haldusasjas vastustajana Justiitsministeerium Pärnu Vangla õigusjärglasena.
lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
Sama paragrahvi
5.
§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 4 koostoimest tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks hüvitus välja mõista ainult juhul, kui vaidlusalune toiming on objektiivselt õigusvastane ja rikub isiku õigusi või piirab tema seadusega kaitstud vabadusi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kaebuse esitaja poolt haldusasja menetlemise kestel esitatud kõigi taotlustega, vastustaja kirjaliku vastusega kaebusele, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et avalik-õigusliku vaidluse põhjustanud vastustaja ametniku toiming ja toimingu kohta direktori poolt kirjas väljendatud hinnang on kooskõlas kehtiva õigusega. Kuna toiming ja toimingu kohta esitatud vastus selgitustaotlusele ei ole objektiivselt õigusvastane, siis ei ole toiminguga ka süüliselt rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või piiratud tema seadusega kaitstud vabadusi, mille tõttu puudub halduskohtul alus toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vastustajalt kaebuse esitaja kasuks mittevaralise kahju hüvituse väljamõistmiseks. Kohus jagab kaebuse esitaja seisukohta, et vanglaametnikud peavad nende töö erilisest iseloomust tingituna käituma ametnikule kohaselt korrektselt, moraali- ja eetikareegleid järgides ja kinni peetavatesse isikutesse suhtuma lugupidavalt ja antud oludes võimalikult maksimaalselt kinni peetavate isikute õigusi järgides ning nende õiguspäraseid soove arvestades. Sealjuures tuleb kõiki kinni peetavaid isikuid kohelda võrdselt, mis tähendab süsteemipärast käitumist vanglaametnike poolt, mis eeldab ajalimiidiga arvestamist toimingute puhul, mis puudutab enamust või suurt osa kinni peetavatest isikutest. Kinni peetavate isikutega suhtlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka VangS § 6 lõikes 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nimetatud eesmärgi saavutamine eeldab kinni peetavatelt isikutelt distsipliini järgimise nõudmist ja kinni peetavate isikute poolt vanglaametnike seaduslike korralduste täitmist. Pärnu Vangla direktori 26.07.2006.a vastusega nr 5-24/98 kaebuse esitajale (tl 8) on tõendatud, et direktor on ametkondlikult tuvastanud, et kaebuse esitajale võimaldati 28.06.2006.a duširuumi kasutamine. Samuti on tõendatud, et kaebuse esitaja algatas vaidluse vanglaametnikega ja nõudis pesemiseks teist aega käitudes sealjuures ebakorrektselt. Vastuse kohaselt on direktor tuvastanud vanglaametnike käitumise õiguspärasuse. Samad asjaolud tulenevad ka kaebusest. Nimelt osundab kaebuse esitaja, et ta ei nõustunud vanglaametnike poolt pakutud hetkel pesema minema, sest on tavaliselt saanud ise valida kellaaja, kuna ta läheb pesema ning sel hommikul oli tal vaja veel enne kella 11.00 helistada kohtusse ja prokuratuuri. Kohus on seisukohal, et nendele tõenditele tuginedes saab vastustaja ametniku tegevuse lugeda õiguspäraseks ja kaebuse esitaja käitumise vanglaametnike korralduste mittetäitmisel õigusvastaseks. VangS § 50 lõike 1 kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma isikliku hügieeni eest. Nimetatud säte on täitmiseks kohustuslik nii kaebuse esitajale kui vastustajale. Kaebuse esitajal lasub kohustus hoolitseda isikliku hügieeni eest ja vastustajal kohustus võimaldada kaebuse esitajal isikliku hügieeni eest hoolitsemist. Kuid nimetatud sätte eesmärgipärasel kohaldamisel lasub vastustajal ka täiendav kohustus, nimelt võtta seisukoht kaebuse esitaja taotluste osas puudutavalt duši võtmise ajaga. Kohus on seisukohal, et vastustaja tuvastas õigustatult, et kaebuse esitajal ei olnud taolisi edasilükkamatuid toiminguid, mis oleksid tinginud kaebuse esitajale duši võimaldamise hilisemal ajal. Kaebuse esitaja puhul on tegemist vanglas kinni peetava isikuga. Kehtivad menetlusseadustikud ei näe ette ühtegi menetluskorda, mis tingiksid vajaduse kinni peetaval isikul suhelda kohtu või prokuratuuriga telefoni teel ja seda veel teatud kindlal ajahetkel. Kinni peetavatele isikutele on õigusaktides kohtu ja prokuratuuriga suhtlemiseks ettenähtud kirjalik taotluste esitamise ja menetlemise kord ja seetõttu puudus vastustaja ametnikul kohustus ja õigustus eirata kinni peetavate isikute pesemiseks kehtestatud graafikut, mis on koostatud põhimõttel, et igal kinni peetaval isikul oleks kord nädalas võimalus võtta duši, sauna või vanni. Kaebuse esitaja ei ole osundanud, et keegi prokuratuuri või kohtu ametnikest oleks teda kohustanud nendesse asutustesse helistama või võtma telefonitsi ühendust just sellel ajahetkel, mille tõttu on kaebuse esitaja apelleerimine nendele institutsioonidele asjakohatu. Kaebuse esitaja väited vanglaametniku käitumise ebakorrektsusest on paljasõnalised ja kohtul puudub igasugune alus kahelda vangla direktori poolt tuvastatust, et kaebuse esitaja suhtes käituti õiguspäraselt. Kuna tõendamist ei ole leidnud vastustaja toimingu õigusvastasus, ei saa selle toiminguga olla ka kaebuse esitajale tekitatud mittevaralist kahju, mille tõttu jätab kohus kaebuse mõlema nõude osas rahuldamata. Roby Koik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.