Obsah (7)

§ 429§ 150§ 168§ 173§ 174§ 175§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-48342 Tsiviilasi xxx OÜ

) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429

lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust hageja esindajale tagastamisele. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduselt 08.11.2007 riigilõivu 1000 krooni selgitusega „riigilõiv xxx OÜ hagis vs. xxxr ja xxx vastu“.

§ 168

lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 174

lg 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude 2 jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2005 määruse nr 306 § 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga (mittevaralise nõude hagihind) kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,
2. Kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist hagi esitamise aluseks oleva rahalise nõude rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjatelt. Tulenevalt

§ 165lg 1 vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.

Seega pole põhjendatud hageja taotlus üksnes xxx menetluskulude väljamõistmise osas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole õigustatud piirmäärast suurema esindaja kulu määramine. Kohus arvestab asjaoluga, et käesolevas asjas ei toimunud kohtuistungit ning kostja tasus hagejale hagi esitamise aluseks oleva võlgnevuse kohe pärast hagiavalduse kättesaamist. Seega saab maksimaalseks väljamõistetavaks menetluskulu suuruseks olla 5 500 krooni (esindaja kulu 5 000 krooni ja pool tasutud riigilõivust 500 krooni). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 § 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjatelt võrdsetes osades välja hageja kasuks menetluskulud kokku 3 768.48 (5 500 – 1 731.52) krooni. Meeli Kaur kohtunik 3