lg 1-le hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Seega on kohus seotud hageja avaldusega ning jätab avalduse vastu võtmata üksnes seetõttu, kui hagist loobumise avalduse on esitanud tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seaduslik esindaja või kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud juhul ei ole tegemist ühegi eelpool nimetatud asjaoluga, seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide menetluse lõpetamiseks seoses hageja hagist loobumisega.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega kui hageja on hagist loobunud.
sätestab, et kui menetlus on asjas lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on avaldanud, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kostja enda vastuses hagiavaldusele (milles sisaldub ka arvamus hagist loobumise kohta) ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist hagejalt kostja kasuks, vaid on taotlenud menetluskulude hageja kanda jätmist. Asjas on menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6250 krooni, mille tagastamist hageja ka taotleb.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõiv 6250 krooni on tasutud 02.11.2007.a. V K `i poolt maksekorralduse nr 1/031 alusel selgitusega „S T vastuhagi ts.asi nr 2-06-21046 O T vastu“. Seega kuulub tagastamisele riigilõiv summas 3125 krooni riigilõivu tasunud isikule V.K `le Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 11. veebruaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.