Obsah (11)

§ 396§ 397§ 100§ 101§ 108§ 113§ 94§ 158§ 164§ 167§ 170

2-07-9627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2007, Tar

) §-st 113, mille kohaselt seadusjärgne viivise määr on

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teabele oli vastav intressimäär enne

1. jaanuari 2007 3,5 %, viivisemäär seega kokku 10,5 %. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 609 616 krooni ja lisanduva viivise 10,5 % aastas alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED
2. oktoobril 2007 esitatud vastuses ei tunnistanud kostja hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel ei ole ta A.T. laenu saanud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG Istungil loobus kostja T.H. vastuväidetest. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 396

lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. A.T. ja T.H. vahelise laenulepingu p 4 kohaselt tasub laenusaaja laenuandjale intressi igakuiselt arvestusega neli kümnendikku (0,4) % kuus tagastamata laenusummast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 2 loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teabe kohaselt oli nimetatud intressimäär enne
3. jaanuari 2007 3,50 %,

§ 94

lg 1 alusel nõuab hageja seega viivist 10,5 % aastas.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu p-s 6 on A.T. ja T.H. kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei tagasta laenusummat ja ei tasu intressi käesolevas lepingus ettenähtud tähtajaks, tasub laenusaaja leppetrahvi kakssada tuhat (200 000) eesti krooni.

§ 164

lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 167

lg 3 alusel lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus T.H. OÜ P. kasuks välja põhivõlgnevuse 400 000 krooni, laenuintressi summas 4 800 krooni, leppetrahvi summas 200 000 krooni, viivise summas 4 816 krooni ja lisanduva viivise 10,5 % aastas tasumata põhinõudelt alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, vaid vaidles hagile kõigepealt vastu ja alles viimasel istungil loobus vastuväidetest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3