Obsah (6)

§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-6552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2008. a Tartu, tagaseljaotsus

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tartu linna ja X vahel sõlmiti

1. jaanuaril
2. a sotsiaaleluruumi üürileping, mille kehtivuse tähtajaks oli kuus kuud, s.o. kuni
3. juulini
4. aastani.
5. juulil
6. a sõlmiti X ’aga uus sotsiaaleluruumi üürileping tähtajaga 6 kuud, s.o. kuni
7. jaanuarini
9. juulil
10. a toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosolekul otsustati pikendada X ’aga üürilepingut 6 kuuks tingimusega tasuda sotsiaaleluruumil lasuv hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus, kuid X ei ilmunud sotsiaaleluruumi üürilepingut sõlmima. X ei ole täitnud sotsiaaleluruumi kasutamisega seonduvaid kohustusi. X ’a hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud alates
11. a novembrikuust. X ’a võlgnevus on
12. veebruari
13. a seisuga 2 338,40 krooni.
14. novembri
15. a Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsusega anti X ’ale aega üürilepingu sõlmimiseks aega kuni
16. detsembrini
17. X ei ole tänase päevani esitanud vaiet elamukomisjoni eelnimetatud otsuse peale, ei ole ilmunud sõlmima uut lepingu ega likvideerinud võlga. Hageja palub kohtul X ’alt välja mõista võlgnevus summas 2 338,40 krooni. Samuti palub välja mõista eluruumi (asukohaga X, Tartu) X ’a valdusest Tartu linna valdusesse. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et hagimaterjalid on kostja isiklikult allkirja vastu

1. oktoobril
2. a kätte saanud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud sotsiaaleluruumi üürilepingutega (tlk 8-15), Tartu linnavalitsuse elamukomisjoni
3. novembri
4. a protokolliga nr 38 (tlk 19) ning väljavõttega üüri ja kõrvalkulude arvestusest (tlk 18). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linna hagi X ’a vastu 2 338,40 krooni nõudes ning mõistab välja eluruumi (asukohaga X, Tartu) X ’a valdusest Tartu linna valdusesse. X ’a poolt eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral tõsta X eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik