2-07-28263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2007 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28263 Tsi

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata, p 3 kohaselt lahendab asja sisuliselt.

§ 412

lg 1 p 1 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on nõus kirjaliku menetlusega või …. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, seega vastavalt kostja taotlusele tuleb asi sisuliselt lahendada. Hageja on taotlenud 19.11.2007.a. kohtult kohtuistungi edasilükkamist (tl 20), millise taotluse on aga kohus jätnud rahuldamata, ning 20.11.2007.a. on kohus hagejat teavitanud, et taotlus kohtuistungi edasi lükkamiseks on jäetud rahuldamata ning palunud hagejal täpsustada esitatud taotlust, mida aga hageja teinud ei ole, saades kohtu kirja kätte 22.11.2007.a. (tl 22). Seega oli hageja teadlik 28.11.2007.a. toimuvast kohtuistungist. 2

1. OÜ B. võlg on tekkinud väidetavalt 30.03.2007 AS K. poolt esitatud arve (tl 7) alusel ostetud metalltoodetest, mille ostu-müügi kohta on hageja esitanud arve koopia (tl 7). Arve laekumise garanteerimiseks on väidetavalt OÜ B. nimel esitatud päev enne K. AS-i poolt arve esitamist (so 29.03.2007) garantiikiri (tl 8), kus kostja garanteerib arvete maksmise õigeaegselt. Hageja väitel on hageja AS N. seejärel omandanud võla väljanõudeõiguse kostja vastu K. AS-lt. Samuti väidab hageja, et 30.03.2007 on kostja tasunud sularahas 4000.- krooni K. AS-i kassasse.
2. OÜ N. ei ole tõepoolest tõendanud, et ta oleks enne võla tunnustamise kokkuleppe sõlmimist esitanud B. OÜ-le nõude loovutamist käsitlevaid dokumente ning OÜ N. ei ole ka nõude omandamist kohtule tõendanud, kuigi kohus on kohustanud hagejat vastama kostja seisukohtadele hiljemalt 09.oktoobriks 2007.a. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamisega silmas peetava tulemuse (võlausaldaja vahetus) saavutamiseks on vajalik kehtiva loovutamislepingu sõlmimine nõuet loovutava isiku ja nõude omandaja vahel, nõude loovutajaks peab olema nõudeõigust omav isik ehk võlausaldaja. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk nõude võlgniku nõusolek. Nõude loovutamine on käsutustehing TSüS-i § 6 lg 3 mõistes, kuna sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba. Lepingust tulenevate nõuete loovutamise lepingu vormi puhul tuleb arvestada VÕS § 11 lg 3, mille järgi lepingust tuleneva nõude loovutamisleping peab põhimõtteliselt olema samas vormis, millises vormis sõlmiti põhileping.
3. VÕS nõude loovutamise sätetest (§ 164 lg 1, § 169, § 170 ja § 172) tuleneb, et nõude loovutamise kehtivuseks ei ole iseenesest vajalik võlgnikule teatada – mitteteatamise korral on võlgnikul lihtsalt õigus täita kohustus endisele võlausaldajale ja keelduda seda täitmast uuele võlausaldajale, aga ainult seni, kuni talle ei ole esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta.
4. Kostja väidab, et loovutatud nõuet ei ole – kaupu, mille eest AS K. on esitanud arved, ei ole OÜ B. ostnud, seega ei olnud AS-il K. ka õigust nõuda nende eest tasumist. Kostja hinnangul ei ole esitatud arvega ning garantiikirjaga tõendatud, et B. OÜ oleks need kaubad ostnud ja kätte saanud. Kostja väitel on kauba tellinud ning välja võtnud esindusõiguseta isik, kelleks võib olla A.P. Kostja kinnitab, et tema poolt ei ole väljastatud volikirja A P kostja esindamiseks AS K. ees. Kostja ei kiida tehingut ka tagantjärgi heaks. Kostja on seisukohal, et kauba üleandmist-vastuvõtmist ei ole hageja poolt tõendatud, asjas esitatud arve (tl 7) on allkirjastamata, arvel ei ole isegi väljastaja poolset allkirja. Hageja ei ole oma seisukoha tõendamiseks kohtule muid tõendeid (loovutamisleping) esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1-st tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud nõudeõiguse omandamist K. OÜ-lt ei saa OÜ N. olla õiguslikult hagejaks OÜ B. vastu 17 693,20 krooni nõudes. Kohus jätab N. OÜ hagi B. OÜ vastu 17 693,20 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud hageja. 3 Kohtunik 4