lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus
lg-s 3 ja 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-21). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne võlaõigusseaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine on lubamatu ning leppetrahv (viivis) on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 1789,84 krooni välja mõista. Vastavalt
Kohus, rahuldades hagi, mõistab
lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulud 584,49 krooni, kokku 609,04 krooni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.