) § 338 lg 1 p 1 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.
lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 1
lg 2 peab kohus pooled isiklikult ära kuulama ning tuvastama et abielu jätkamine on võimatu, mis aga ei ole võimalik juhul kui kohtule ei ole teada kostja tegelik elukoht.
lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Kohtul puudub võimalus tuvastada isiku elukohta talle menetlusdokumentide edastamiseks. Kostja elu- või viibimiskoha teatamine kohtule, et oleks võimalik kostjale üle anda menetlusdokumendid on hageja kohustus. Kooskõlas
lg 1 p-ga 9 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 2 esimese lause alusel kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada.
lg 2 teise lause kohaselt, kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kuna hageja V. D. jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja puudusi kõrvaldamata, leidis kohus, et esitatud hagi tuleb keelduda menetlusse võtmisest ja avaldus tuleb tagastada esitajale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi leping) artiklile 1 punkt 2, ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad. nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Eelpooltoodud lepingu alusel on hagejal õigus kostja andmete teadasaamiseks pöörduda taotlusega Vene Föderatsiooni pädevate asutuste poole kostja elukoha kindlakstegemiseks ja teabe saamiseks, esitades lepingupoole pädevale asutusele vastava taotluse. Kohtunik Pavel Gontšarov 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.