) § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 palusid pooled kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud
sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. 22.11.2007.a saabus kohtusse täiendustega poolte kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt tasus kostja menetluse jooksul võlgnevusest 1231,63 krooni. Kostja tunnistas võlgnevuse jääki 7109,35 krooni ning hageja kohtukulusid summas 767,05 krooni ja oli nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled palusid veelkord kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja asjas menetlus lõpetada ning kinnitasid, et nad on teadlikud
Kohtu põhjendused Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku 2 2-05-5802 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et hageja kohtukulud kannab kostja. Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja tasus 21.06.2005.a arvelduskontolt nr 332066230003 Sampo Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072592, selgitus: „xxx – riigilõiv hagilt“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 700 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 332066230003 Sampo Pangas. Hageja tasus 07.04.2006.a arvelduskontolt nr 221017360871 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358, selgitus: „xxx 2-05-5802 kohtutäituritasu“) ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni. Käesolevas asjas ei õnnestunud kohtutäituril kostjale menetlusdokumente kätte toimetada seoses võimaluse puudumisega. Seega kohtutäitur tasu ei nõudnud. Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks hageja tasus ettemaksu, ei olnud võimalik teha. Hagejale tuleb tagastada kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontole nr 221017360871 Hansapangas. Hageja tasus 21.08.2007.a arvelduskontolt nr 221017360871 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900078680, selgitus: „xxx 2-05-5802 kohtuteadete avaldamine“) riigilõivu teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kuna kohus ei ole väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteadet avaldanud, kuulub teadaande avaldamise riigilõiv 100 krooni hagejale tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr 221017360871 Hansapangas. 3 2-05-5802 Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.