Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (
Asjaolud ja menetluse varasem käik Kaisa Roosileht esitas 29.06.2007 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 31.05.2007 otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata Kaisa Roosilehe hagi Luku-Expert OÜ vastu moraalse, hingelise ja osalt materiaalse kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis Kaisa Roosilehe apellatsioonkaebuse 06.07.2007 määrusega
lg 2 alusel käiguta ja nõudis apellandilt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavate puuduste kõrvaldamist. Ringkonnakohus kohustas apellanti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks vormistama apellatsioonkaebuse vastavalt
§-de 328-334 ning 633 nõuetele ja väljendama selgelt oma taotluse, nimetama ja põhistama tsiviilasja hinna, tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu, lähtudes tsiviilasja hinnast, ja esitama riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed kolmekümne päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud Kaisa Roosilehe apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 31.05.2007 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-06-35432, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 638 lg-te 2 ja 4 alusel, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale.
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Apellatsioonkaebuse vormile ja sisule esitatava nõudena on
lg 2 p-s 2 sätestatud, et kaebuses tuleb märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb.
lg 2 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus andis 06.07.2007 määrusega apellandile kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kolmkümmend päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilasja toimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2007 määrus apellant Kaisa Roosilehele 11.07.2007 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Apellant ei ole kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ega ka pärast seda kohtu nõudmist täitnud ning ei ole nimetanud tsiviilasja hinda ega esitanud Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotlust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul olnud võimalik kindlaks teha apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, mis
lg 3 järgi sõltub tsiviilasja hinnast, ega kontrollida apellandile Harju Maakohtu poolt 13.04.2007 määrusega antud menetlusabi (hagi esitamisel riigilõivust vabastamise) jätkuvuse eelduste täidetust. Vastavalt
lg 4 teisele lausele peab kohus riigi menetlusabi saanud menetlusosalise kaebuse menetlusse võtmisel kontrollima, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et esitatud kaebuse taotluse kohaselt palub apellant Tallinna Ringkonnakohtul selgitada lähemalt välja nii varasemas hagis kui käesolevas apellatsioonkaebuses vastuolus olevad asjaolud ning vajadusel nõutada muudatust eelnevalt esitatud kahjutasunõude suuruse osas. Apellatsioonkaebuse selget taotlust
lg 2 p 2 ja lg 3 mõttes, millest nähtuks Harju Maakohtu 31.05.2007 otsuse vaidlustamise ulatus ning ringkonnakohtult taotletav lahend, samuti see, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine tuleneb, ei ole apellant hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu sellekohasest nõudmisest esitanud. 2
lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Konkreetseid materiaal- ja menetlusõigusnormide rikkumisi esimese astme kohtu poolt ei ole apellant kaebuses esile toonud ning kaebusele dokumentaalsete tõenditena lisatud Põhja Politseiprefektuuri vastused hageja järelepärimistele (mida apellant peab silmas asitõenditena) ei ole esitatud
Kaisa Roosilehe apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada kaebus koos lisadega selle esitajale, kuna apellant jättis tähtaegselt täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlemist takistavad puudused ning apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.