KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-25433 Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi N T hagi S K´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2007 Menetlusosalised Hageja: N T (IK xxx) Kostja: S K (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Jätta N T hagi S K´i vastu elatise nõudes rahuldamata.
- Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 11.detsembril
- a kell 16.
- Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on N T hagi S K´i vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt elasid hageja ja kostja 8 aastat koos vabaabielulises suhtes. Kooselust sündis xxx.a tütar J K. Laps on hageja ülalpidamisel. Laps vajab ortopeedilist ravi – ortopeedilisi jalanõusid ja paremaid elutingimusi. Hagejal on eelmisest abielust veel 2 last, poeg I, sündinud xxx aastal ja tütar A, sündinud xxx aastal. Lapsed saavad toitjakaotuspensioni. Hageja on töötu. Hageja palub seoses raske materiaalse olukorraga ja kostja ebarahuldava abiga kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3 500 krooni. 1
(3)KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja tütre J sünnist alates maksnud iga kuu 1800 või 2000 krooni hageja pangaarvele. Kostjal on veel kaks alaealist last, tütar D, sündinud xxx aastal ja poeg M, sündinud xxx aastal. Poeg on raske puudega invaliid ja elab kostja juures. Kostja on nõus ka edaspidi hagejale maksma elatisena pool miinimumpalga määrast. ELATISE NÕUDE PÕHISTUS Hageja esitas 03.09.2007 kohtule elatise suurendamise nõude põhistuse, milles toob ära põhjused, miks peab kostja maksma elatist rohkem, kui ta seda siiani teinud on. Hageja väitel peab ta toetama ka oma vanemaid lapsi, kes veel õpivad. Ka ei ole tema elamistingimused hea, kuid rahalised vahendid korteris vajaliku remondi teostamiseks puuduvad. Kostja poeg elab ja õpib erivajadustega laste koolis ning on riigi ülalpidamisel. Kostja tütar D elab Hispaanias ning pole teada, kas kostja teda toetab. KOHTUISTUNG 26.11.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja sõnul käib ta alates septembrikuust tööl ja tema palk on 5000 krooni. Hageja väitel on lapse kommunaalkulud kuus 1500 krooni, 2 korda aastas vajab laps ortopeedilisi erijalanõusid, mille maksumusest tasub riik 50 %. Riietele kuluvat summat ei oska hageja nimetada. Hageja tunnistab, et kostja on iga kuu tasunud tema pangaarvele 1800 krooni, seda ka septembris ja oktoobris. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates novembrist. Kostja on nõus ka edaspidi maksma elatist miinimummääras. Kuna hageja on alates septembrist asunud tööle, siis on tema materiaalne olukord paranenud. Kostja ei ole nõus hagejat toetama korteri remondis. Kostja seletuste kohaselt elab tütar D K emaga Hispaanias. Kostja on ka teda materiaalselt toetanud. Poeg M, kellele Downi sündroomi tõttu on määratud raske puue, elab internaatkoolis, kuid puhkepäevadel ja koolivaheajal on kodus. Poja ülalpidamiseks kulub kostjal kuus 1500 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega leiab, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust sündis xxx tütar J K. Laps elab koos hagejaga. Hageja palub kostjalt alates 2007.a novembrist välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3500 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Hageja seletuste kohaselt töötab ta alates 2007 septembrist Narva Kutsekoolis ja tema töötasu on 5000 krooni. Viru Net OÜ teatise (tl 12) kohaselt on S K keskmine töötasu 11 390, 40 krooni. Hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps, kostja ülalpidamisel kolm alaealist last (tl 2, 3, 14, 28). 2
(3)Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele linnalapsele kulub 1 875 krooni kuus. Sama vanuses erivajadusega lapsele kulub sellele lisaks 79 krooni (vaata: http ://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesolevaks ajaks on ülalpidamiskulud kuni 6 aastase lapse puhul suurenenud, kui eelpool näidatud uuringust selgub, kuid mitte sellises määras nagu hageja märgib. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui hageja soovib elatist PkS § 61 lg 4 sätestatust rohkem, peab ta lapse vajadusi tõendama. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega arvestusi selle kohta, millised on lapsele tehtavad kulutused ühes kuus, v.a isikliku abivahendi kaart (tl 6), millest nähtub, et hageja on maksnud ortopeediliste jalatsite eest 545 krooni. Hageja põhjendab elatise suurust peamiselt asjaoluga, et tema korter vajab remonti. Nimetatud vajadus võib küll parandada lapse elutingimusi, kuid ei kuulu ilmselt lapse ülalpidamiseks vajalike ülalpidamiskulutuste (toit, riided, jalatsid, kommunaalkulud, ravimid, hügieenitarbed jne) hulka. Kostjal ei ole hageja täisealiste laste, samuti ka oma elukaaslase ülalpidamiskohustust. Perekonnaseaduse (PerS) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. Toimiku materjalidest (tl 13) nähtub, et kostja on kandnud hageja pangakontole alates jaanuarist 2006 kuni detsembrini 2006.a kuus keskmiselt 1954,55 krooni ning alates jaanuarist 2007.a kuni augustini 2007 igas kuus 1800 krooni. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt lapse ülalpidamiseks antavad summad on ebapiisavad, on kostja oma lapse ülalpidamiskohustuse teise vanema ees täitnud ja kohtul puudub alus kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisest. Helgi Vinni Kohtunik : 3
(3)