) § 7 kohaselt oma elamu juurde maad erastada ulatuses, mille oli talle krundina enne omandireformi aluste seaduse (ORAS) jõustumist eraldanud pädev organ. Tema õiguspärases kasutuses oli enne ORAS jõustumist 0,15 ha maad. 2) Asjaolu, et vallavalitsusel oli enne Kaberneeme küla tiheasustusalaks muutmist kavas anda O. Kotsjubale võimalus erastada elamu juurde 0,32 ha maad, ei oma antud juhul tähtsust. Alates 29.04.2003 ei ole 0,32 ha suuruse maatüki erastamine enam seadusega lubatud. 3) Piiriettepanek rikub kaebaja õigusi, sest 0,17 ha maa erastamine saab toimuda vaid maa arvel, mille tagastamist kaebaja soovib. 4) O. Kotsjuba õiguspärases kasutuses oleva maa suurust ületav 0,17 ha ei ole määratud elamu teenindamiseks vajalikuks maaks.
lg 6 järgi määratakse tiheasustusalal asuvale elamule teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid
Õiguspärases kasutuses on maa, mille eraldas pädev organ enne ORAS jõustumist ja maa, mille eest isik tasub maamaksu. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 1 järgi reguleerib nimetatud kord teenindusmaa määramist väljaspool tiheasustusalasid. Tiheasustusalal on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks kehtestatud korras koostatud planeering. Vaidlusalusel maatükil planeering puudub. Varasemates kohtumenetlustes pidasid kohtud võimalikuks erastada O. Kotsjuba elamu juurde 0,32 ha maad, kuid sel ajal käsitleti Kaberneeme küla hajaasustusalana. 4. Jõelähtme Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. 2) Piiride kulgemise ettepanek ei ole haldusakt ja seda ei saa halduskohtus vaidlustada. 3)
lg 1 kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud maast tagastamisele maa, mis on vajalik teise isiku hoone teenindamiseks. Vaidlusalune 0,32 ha on määratud teenindamiseks vajalikuks maaks O. Kotsjuba hoone juurde. Teenindusmaa piiride ettepaneku tegemisel lähtuti planeeringu ja maakorralduse nõuetest. Varasemates kohtuotsustes (ka Riigikohtu 06.10.2002 otsuses nr 3-3-1-42-02) on sedastatud, et O. Kotsjubal on õigus erastada ostueesõigusega maad kuni 0,32 ha. Seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Haldusasjas nr 2-3/186/2003 toetas V. Lille Tallinna Ringkonnakohtus Jõelähtme Vallavalitsuse apellatsioonikaebust, milles leiti, et O. Kotsjubale on võimalik erastada tema ehitise juurde piisav kogus (0,32 ha) maad. 2
lg 1 p-le 1 ja §-le 221, mille kohaselt võib väljaspool linna piire õigusvastaselt võõrandatud maal asuva ehitise omanik ostueesõigusega erastada maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Jõelähtme Vallavolikogu 23.04.1998 otsuses nr 111 peeti võimalikuks O. Kotsjuba krunti 0,15 ha suurendada 0,32 ha-ni. Ka Jõelähtme Vallavalitsus ja Harju Maavalitsus on 1998-2001 O. Kotsjubale saadetud vastustes tema avaldustele selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamine on võimalik 0,32 ha ulatuses. O. Kotsjuba leidis siis, et seda on liiga vähe. 5) 2001–2004 toimusid O. Kotsjuba kaebuste alusel haldus- ja tsiviilkohtumenetlused. Kõigis jõustunud kohtuotsustes on tuvastatud, et O. Kotsjubale ostueesõigusega erastamiseks pakutava maa suurus on 0,32 ha. Puuduvad andmed selle kohta, et kõne all oleks olnud O. Kotsjubale maa ostueesõigusega erastamine mingis muus suuruses peale nimetatu. Seega oli O. Kotsjuba algusest peale teadlik, et tal on võimalik elamu juurde erastada ostueesõigusega vähemalt 1998 määratud teenindusmaa 0,32 ha, ja tal oli tekkinud õiguspärane ootus, et talle ei erastata sellest vähem maad. Õiguse üldpõhimõtete kohaselt ei tohi õigusliku olukorra muutumine menetluse vältel halvendada õigustatud isiku seisundit. Avalik võim ei tohi käituda sõnamurdlikult. Asjaolu, et Jõelähtme Vallavolikogu võttis enne O. Kotsjubale maa ostueesõigusega erastamise lõpuleviimist 29.04.2003 vastu otsuse üldplaneeringu kehtestamise kohta, millega Kaberneeme küla muudeti tiheasustusalaks ja millega seoses tuleks nüüd maa ostueesõigusega erastamisel juhinduda
§-st 7 (mitte § 9 lg 1 p-st 1), ei saa tagasiulatuvalt mõjutada O. Kotsjubale erastatava maa suurust. Seega ei saanud Jõelähtme Vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute taasalustamisel oktoobris 2003 teha O. Kotsjubale piiride kulgemise ettepanekut maa ostueesõigusega erastamiseks väiksemas ulatuses kui 0,32 ha. Vaidlustatud piiride kulgemise ettepanek on õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. V. Lille apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. 1) Kaebaja nõudis piiriettepaneku tühistamist kogu ulatuses, sest erastamisele kuuluv maatükk asub tiheasustusalal ja on krundina määratletud ning seadus ei näe ette eeltoiminguna piiriettepaneku tegemist ega täiendava teenindusmaa määramist. Teenindamiseks vajaliku maa määramine tiheasustusalal on õiguspärane ainult siis, kui krunt ei olnud varem kindlaks määratud (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-98, 3-3-1-32-98). Isegi kui olnuks õigem taotleda piiriettepaneku osalist tühistamist, oli kohus pädev tühistama õigusvastase haldusakti osaliselt. 2) 2001-2004 arutati kohtutes O. Kotsjuba kaebusi seoses maa erastamisega ja talle anti võimalus 0,32 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuna O. Kotsjuba ei ole kunagi nõustunud 0,32 ha maa erastamisega, ei saanud tal tekkida ka selle maa erastamiseks õiguspärast ootust. Seoses 3
8. Jõelähtme Vallavalitsus palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et kaebaja on jätnud tähelepanuta
lg 1, mille kohaselt ei kuulu tagastamisele teise isiku hoone teenindamiseks vajalik, ja
lg 52, mille kohaselt määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa ka juhul, kui krundi suuruse ja piiride muutmine on otstarbekas tulenevalt planeeringu ja maakorralduse nõuetest. 0,32 ha maad ongi vastustaja poolt määratud teenindamiseks vajalikuks maaks O. Kotsjuba hoone juurde. O. Kotsjubale piiride kulgemise ettepaneku tegemisel lähtus vastustaja planeeringu ja maakorralduse nõuetest. O. Kotsjuba esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse tähtaegselt enne Kaberneeme küla tiheasustusalaks muutmist. Vastustaja tegi talle 1998 ettepaneku 0,32 ha teenindusmaa kohta. Sellest ajast tekkis tal õiguspärane ootus, et talle ei saa erastada maad mitte vähem kui 0,32 ha. Kõigis jõustunud kohtuotsustes on tuvastatud, et O. Kotsjubale ostueesõigusega erastamiseks pakutava maa suurus on 0,32 ha. Seega ei saanud vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute taasalustamisel oktoobris 2003 teha O. Kotsjubale piiride kulgemise ettepanekut väiksemas ulatuses kui 0,32 ha. 9. V. Lille märkis täiendavalt, et ka vastustaja ei suutnud selgitada, millist konkreetset planeerimise ja maakorralduse nõuet eelhaldusakti tegemisel silmas peeti.
lg 52 ei käsitle elamu teenindusmaa määramist või elamu krundi suuruse ja piiride muutmist ning kehtib muude ehitiste kohta. O. Kotsjubal on elamu. Elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda
Jõelähtme Vallavalitsuse 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud valla üldplaneering koostati 2001-2003 avalikkuse osavõtul. See ei saanud olla ka O. Kotsjubale ootamatuseks. O. Kotsjuba pidi teadma, et tiheasustusalal saab maad ostueesõigusega erastada ainult
Kohus jättis tähelepanuta, et O. Kotsjuba ei reageerinud piiriettepanekule ja kaotas
Samas tuvastas kohus O. Kotsjubal õiguspärase ootuse alates 09.10.2003 maa erastamiseks suuruses 0,32 ha. O. Kotsjuba tõttu on maareformi toimingud üle nelja aasta seiskunud. Kujunenud olukorras on võimatu ette näha, millal V. Lille, kellel on ka õiguspärane ootus, oma maa tagasi saab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 11 kolme kuu jooksul piiride kulgemise ettepaneku saamisest katastriüksuse moodustamise tööd, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane ega mõjuta kaevatava piiride kulgemise ettepaneku õiguspärasust. Kaebaja eeltoodud väide võib olla asjakohane vaidluses maa ostueesõigusega erastamise korralduse õiguspärasuse üle. 15. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele mõista kaebajalt välja tema kohtukulud, kuid ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, mistõttu vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.