) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti.
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leiab, et OÜ XX pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja pankrotimenetluse kulude katteks ei ole huvitatud isikute poolt tasutud kohtu määratud summat. Võlgnikul on vara 13,72 krooni ja võlgu 1 795 870 krooni ulatuses. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused sisuliselt puuduvad. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. 30.08.2007 on võlgniku juhatuse liige Meeme Luik esitanud Harju Maakohtusse avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kuna tal on pankrotiavalduse esitamise seisuga kohustusi kogusummas 4 055 887.70 krooni ning vara puudub. Tsiviilasjas nr 2-07-31809 on pankrotimenetlus algatatud 23.11.2007. Eelnevast võib järeldada, et juhatuse liikmel puuduvad vahendid tema vastu esitatud ja esitatavate nõuete rahuldamiseks.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Eve Selberg palub välja mõista ajutise halduri tasu 6 700 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2211 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puuduvad, siis palub ajutine haldur tasu summas 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt. Võlgnik sellele vastu ei ole vaielnud. 3 2-07-45596 Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Meeme Luik’ele (isikukood xxx, xxxx Hannes Olev, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.