Obsah (4)

§ 160§ 150§ 113§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16031 T

) § 143 alusel võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus oli seisukohal, et hagi on osaliselt aegunud. MTÜS § 32 lg 3 (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) järgi juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Alates 01.07.2002 kehtiva MTÜS § 32 lg 4 kohaselt juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja hageja kassast sularaha perioodil 16.02.1996-18.10.2000 ja 21.03.1996-28.01.

1. Kohus leidis, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas siduda aegumise kulgemise algust läbiviidud revisjoni lõppemisega. Kriminaalasi kostja vastu algatati 10.12.
2. Alusetu on hageja poolt väita, et ta sai kahjust teada
3. aastal, mil lõppes revisjon. Majandusaasta aruanded koostatakse iga-aastaselt, seega on põhjendamatu väita, et
4. a kassast väljavõetud sularahast sai hageja teadlikuks
5. aastal. Samuti ei ole põhjendatud arvestada aegumise kulgemist alates 27.04.2005, mil kohus tegi kostja suhtes süüdimõistva otsuse. Otsusega on kohus andnud hinnangu kostja teole. Karistusõiguslik hinnang teole ei ole aga uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue.
6. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
7. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
8. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
9. juulit 2002.

§ 160

lg 1 (alates 01.07.2002 redaktsiooni) kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Kriminaalmenetlus kostja vastu algatati 10.12.2002 ja kohtuotsus jõustus 15.05.2005, seega oli aegumine sellel perioodil peatunud. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 17.08.2005, seega osaliselt hilinenult. Hageja nõue ajavahemikul 16.02.1996-18.10.2000 kassast väljavõetud sularaha kohta on perioodi 16.02.1996-06.11.1997 osas ja summas 47 044 krooni aegunud. Koondtabeli kohaselt (t lk 12) on ajavahemikul 26.09.1996-28.01.2000 kostja väidetavalt võtnud kassast sularaha 55 256 krooni. Kohus oli seisukohal, et hageja nõue perioodi 26.09.1994-14.08.1997 osas summas 17 400 krooni on aegunud. Seega hagi ei kuulu osaliselt rahuldamisele, kuna hageja nõue on 64 444 krooni ulatuses aegunud. Apellatsioonkaebuse põhjendused 8. Hageja palus vaheotsuse tühistada. Kohus ei põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et asjas kuulub kohaldamisele MTÜS § 32 lg 3. Hageja hinnangul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis ei tulenenud mittetulundusühingu juhatuse esimehe töökohustuste täitmisest või mittetäitmisest, vaid tema tahtlikust tegevusest raha omastamisel.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Eri tähtajad tekitatud kahjude sissenõudmiseks mittetulundusühingu juhatuse liikmetelt on kohaldatavad nende mittetulundusühingu juhtimisega seonduvate riskide pehmendamiseks. Seadusandja mõte ei saanud olla suunatud sellele, et lühendada juhatuse liikmete tsiviilõigusliku vastutuse tähtaega ühingust raha omastamisel võrreldes raamatupidaja või koristajaga, kelle suhtes ei ole MTÜS kohaldatav. Kohus märkis ebaõigesti, et hageja pidi kassast väljavõetud sularaha kohta saama teada iga-aastastest majandusaasta aruannetest. Aruanded koostas ja allkirjastas kostja ning neis ta raha omastamist ei näidanud. Raamatupidamise eest vastutas samuti kostja, kes sellega aga ei tegelenud. Kriminaalasja uurimise käigus tekkis vajadus raamatupidamise taastamiseks ning uurija nõudmisel määrati revisjon tekitatud kahjude kindlaksmääramiseks. Seega saadi kahjust ja selle ulatusest teada alles kriminaalasja uurimise käigus. Kriminaalasjas esitati kostja vastu ka tsiviilhagi tunduvalt suuremas summas kui käesolevas tsiviilasjas, kuid see jäeti suuremas osas lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, mis võis viia ebaõige järelduse tegemiseni.
3. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Otsuse sisule esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Samadele nõuetele peab vastama ka TsMS § 449 lg 3 alusel tehtud vaheotsus.
5. Antud juhul vaidlevad pooled aegumise üle nõude osas, mis tuleneb väidetavalt kostja poolt ajavahemikul 16.02.1996-18.10.2000 hagejale kahju tekitamisest. Hageja on hagiavalduses muuhulgas toonud esile asjaolu, et kostja võttis ajavahemikul 16.02.1996-18.10.2000 kassast alusetult välja sularaha, mille eest on kostjat karistatud Tallinna Linnakohtu 27.04.2005 otsusega KrK § 161 alusel (ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine, kui sellega põhjustati oluline kahju). Seega on tegemist lepinguvälise (õigusvastase) kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu antud juhul MTÜS § 32 lg 5 ning kohaldada tuleb aegumise üldnormi kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele

järgi. 13. Kuni 01.07.2002 kehtinud

§ 113

lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata.

§ 116

kohaselt algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Alates 01.07.2002 kehtiva

§ 150

lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
6. juulist
8. Kuna aegumistähtaja kulgemise algus sõltub sellest, mil hageja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest, tuli kohtul see asjaolu aegumise kohaldamiseks tuvastada. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus aegumise küsimuse lahendamisel ebaõigesti kahju tekitamise ajast. Kohus ei põhjendanud, miks oleks hageja pidanud samaaegselt kostja poolt kassast raha ebaseadusliku väljavõtmisega sellest teada saama.
9. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et äriühingu majandusaasta aruanded koostatakse igal aastal. Samas ei ole kohus otsuses märkinud, mida ta sellest järeldab. Kohus ei seostanud hageja teadasaamist aastaaruannete koostamise ajaga. Samuti ei ole hinnatud selles osas hageja väiteid, mille kohaselt koostas ja allkirjastas aruanded kostja, kes aruannetes raha omastamist ei näidanud. Millal hageja tegelikult kostja poolt kahju tekitamisest teada sai või pidi teada saama, ei ole toimikus oleva materjali järgi võimalik kindlaks teha. Maakohus selle küsimuse lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja ei selgitanud.
10. Maakohus tuvastas, et kriminaalmenetlus kostja vastu algatati 10.12.2002 ja kohtuotsus jõustus 15.05.
11. Milliste tõendite alusel maakohus eelmärgitu tuvastas, kohtuotsusest ei nähtu. Maakohus leidis ka ekslikult, et

§ 160

lg 1 järgi oli aegumine peatunud alates 10.12.2002 seoses kriminaalmenetluse algatamisega.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohus samastas ekslikult kriminaalasja algatamise kriminaalasjas hagi esitamisega. Millal kriminaalmenetluses hagi tegelikult esitati, maakohus ei kontrollinud. Ka ei kontrollinud maakohus kostja väidet, et kriminaalasjas esitatud hagi ja käesolevas tsiviilasjas menetletav hagi osaliselt ei kattu. Kostja väitel käsitas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi perioodi 01.01.1998 – 31.12.2002 (t/lk 59). Ka on hageja hagiavalduses märkinud, et peale kriminaalasjas tuvastatu tekitas kostja hagejale kahju sellega, et võttis ajavahemikul 16.02.1996-18.10.2000 kassast alusetult sularaha välja. Osas, mis ei hõlmanud kriminaalasjas esitatud hagi, ei saa

§ 160lg 1 järgi aegumise peatumist kohaldada.

Kohus ei selgitanud ka välja, millisel perioodil kostja tekitatud kahju hõlmas Tallinna Linnakohtu 27.04.2005 otsusega välja mõistetud kahju hüvitis 241 314, 87 krooni (t/lk 8-9).

1. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5) ega aegumise kohaldamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja
2. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevat tsiviilasja lahendada kriminaalasja nr 1-655/05 materjalita.
3. Asja uuel läbivaatamisel tuleks maakohtul ka silmas pidada, et

§ 150

lg 3 järgi aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Seega ka juhul, kui leiab tuvastamist, et kostja on hageja kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud ja tal tekib kohustus anda saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi (

§ 150

lg 2, millele hageja tugineb), aegub nõue kümne aasta jooksul pärast kahju põhjustanud teo toimepanemist. 19. Kohtukulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav