) § 251 lõikele 2 tuginedes. Viivised. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, on ka viiviste nõue põhjendatud vaid rahuldatud nõude (295 000 EEK) osas. Kuivõrd hageja on esitanud viiviste nõude alates 2006.aastast ning soovinud viiviste väljamõistmist sisuliselt
§-s 367 sätestatud korras, tuleb selline märge kohtuotsuse resolutiivossa (viitega VÕS § 113 lõikele 1) ka teha. Menetluskulud Hageja on menetluskuludena palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu, õigusabikulud, tõlkekulud ja hageja majutuskulud, kostja aga palunud välja mõista õigusabikulud. Antud asjas tuleb menetluskulude jaotamisel (tulenevalt
ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätetest) kohaldada kuni 01.01.2006.a kehtinud
sätteid. Nimetatud
lg 1 annab võimaluse hagi rahuldamise korral kohaldada nii proportsionaalsuse põhimõtet kui jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades hagi rahuldamist vaid väikeses osas (alla 10% nõudest) ning nõude ja esitatud menetluskulude suurust ja Riigikohtu 19.06.2001.a lahendis (tsiviilasi nr 3-2-1-99-01) nimetatut, tuleb menetluskulud antud asjas jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osaga. Haginõudest (kohus ei arvesta viivise nõuet, mis jääb hagihinnast välja) rahuldati 295 000 : 3 040 400 x 100 = 9,7%. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv (
p 1) 108 000 EEK, kulud tõlketeenusele (
p 2) 3509.03 EEK, majutuskulud (
p 7) 761.90 EEK ja kulutused õigusabile (
Ekspertiisiks tasutut ja sellest summast ülejäänut (asub kohtu deposiitarvel) ei ole hageja kohtukulude nimekirjas esitanud ega nõudnud. Kõik nimetatu on dokumentaalselt tõendatud (I kd tl 50, III kd tl 145-150 ja 152-155) ning kohus leiab, et ka menetluse kestust, toimikute mahukust ja hageja esitatut arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kostja vastuväide, nagu ei saaks hagejat esindanud A. Vutt advokaadibüroo nimel õigusteenuseid osutada ja seega ka arveid esitada, ei tugine seadusele. Õigusabi võib osutada ka advokaadiks mitteolev isik ja seega ka temale tehtud kulutusi sisse nõuda, see oli lubatud nii eelmises
redaktsioonis (nt § 85 lg 1 p 7) kui ka kehtivas
redaktsioonis (nt nõustajana § 144 p 1). Ülaltoodu põhjal tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista (108 000 + 3509.03 + 761.90 + 81 656) x 0,097 = 18 810.91 EEK, jättes muud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 133 693 EEK (tõendatud arvetega III kd tl 122-129), millest vajalikuks ja põhjendatuks peab kohus 105 000 EEK, kuivõrd 23.08.2006.a määruses (III kd tl 131-132) pidas kohus seni põhjendatuks 100 000 EEK ning sellele võib kohtuistungi arvelt lisada 5000 EEK. Seega tuleb hagejalt kostjale välja mõista 105 000 x (100 – 9,7) : 100 = 94 815 EEK, jättes ülejääva summa kostja kanda. Lisaks tuleb kuni 01.01.2006.a kehtinud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.