Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 69 751.20 krooni. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 13 384.75 krooni. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääras 26.98 % krediidisummast.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 13 384.75 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist ajavahemiku 06.10.2006 kuni 23.02.2007 eest summas 7 269.76 krooni, millele lisandub lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 87.44 krooni, kokku summas 7 357.20 krooni üldtingimuste p-de 5.1, 5.2 ja 4.3 alusel. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 26.98 % võlgnetavalt summalt aastas.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt
lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 26.98 %. Kuna tõenditest tulenevalt oli kostja põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 7 357.20 krooni põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 13 950.24 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 5.3 ja 4.3, mille kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. 05.10.2006 lepingu ülesütlemise avalduses on hageja nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi nõude eeldused on täidetud, seega kuulub leppetrahvi nõue summas 13 950.24 krooni rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 700 krooni üldtingimuste p 8.3 ja 4.3 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 3 kirja (tl 13-15). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 8.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 700 krooni osas rahuldamisele. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 34 356.61 krooni. Kahju tuleneb saamata jäänud intressist kuna lepingu kehtivuse korral tulnuks kostjal tasuda intressi 113 400.41 krooni. Nimetatud kahjust on maha arvestatud sissenõutavaks muutnud tasumata intress, tasutud intress ja leppetrahv.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tarbijakrediidilepingute kohta sätestab
lg 3, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
kohaselt on tarbijakrediidilepingute jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega sätestab
lg 3 imperatiivselt, et ülesütlemisele järgnenud perioodi eest ei saa hageja nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus leiab, et antud juhul koosneb kahju nõue saamata jäänud intressist, mis on aga vastuolus
Seega on nimetatud nõue välistatud ning kohus jätab hageja esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Hagejal oli võimalus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid ning nõuda viivist, mille määr on sama kui intressimäär, kuni põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 69 751.20 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 13 384.75 krooni, viivis 7 357.20 krooni, leppetrahv 13 950.24 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab kahjuhüvitamise nõude rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta 25 % ulatuses hageja ja 75 % ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. 3 Meeli Kaur Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.