Obsah (9)
§ 76§ 82§ 101§ 115§ 127§ 128§ 142§ 145§ 65KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.detsember 2007.a. kell 11.00 Põlva kohtumaja, P
§-dele 100, 101 lg 1 p 1 ja 2, 108 lg 1, 142 lg 1 ning 145 lg 1 ja 2 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2 ja 4 taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude ning kahjuhüvitise, kokku summas 182 000 krooni väljamõistmist, millest 96 461.31 krooni moodustab tagastamata krediidisumma,16 390,89 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8066,32 krooni viivis, 19 292,26 krooni leppetrahv , 1700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 40 089,22 krooni kahjuhüvitis. Kostjate vastuväited 2
(4)Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2 ). A. R. ja R. T. on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 27.09.2007 (tl.33,35), ning Ü.T. 28.09.2007 (tl.34), kuid ükski kostjatest ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostjad , kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Tulenevalt
§ 82
lg 2,kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,
§ 101
lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust võib võlausaldaja
§ 115
lg 1 alusel koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
§ 127
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt
§ 128
lõigetest 1,2 ja 4 loetakse varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
§ 142
lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt
§ 145
lg 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab
§ 145lg 2 alusel käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamise eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja vastavalt
§ 65
lg 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 12-30) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Põhivõlgnikust kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 96 461.31 krooni; lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks 3
(4)muutunud intressidena, millised olid lepingus kokku lepitud 27,09 % krediidisumma kohta aastas 16 390,89 krooni; sissenõutavaks muutunud viivistena 8066,32 krooni; leppetrahvina vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, s.o. 19 292,26 krooni; võla sissenõudmisega seotud kuludena vastavalt üldtingimuste p.5.3 ja 9.3 1700 krooni, kahju hüvitisena 40 089,22 krooni (hageja poolt intressi näol osaline saamatajäänud tulu,mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas).Seega kokku on hagejal alus nõuda põhivõlgnikult 182 000 krooni väljamõistmist. Kuna põhivõlgniku poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud ka käenduslepingud ning nõuded ei ületa käenduslepinguga kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära, vastutavad käendajad R. T. ja Ü.T. kõigi nimetatud nõuete osas võlausaldaja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)